Jäta menüü vahele

Mida kujutab endast ajateenistus?

Ajateenistuse käigus õpetatakse välja Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luuakse eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenijad saavad selle aja jooksul põhiteadmised riigikaitsest ja õpivad tegutsema ühtse meeskonnana.

Mida ajateenijad õpivad?

Sõduri baaskursus (SBK) läbitakse kõigis väeosades ühtsetel alustel, et anda ajateenijatele jalaväelase algteadmised. SBK käigus omandavad ajateenijad seitsme nädala jooksul üksikvõitleja põhioskused – õpivad tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Kõikides kaitseväe väeosades on võimalik standardselt omandada järgmisi erialasid:

  • juhtimine: jaoülema, reservrühmaülema ja kompaniiülema abi kvalifikatsioon
  • parameedik: rühma, kompanii ja vanemparameedik
  • mootorsõiduki juhtimine: C-, D- ja E-kategooria juhiload ametikohast olenevalt
  • side: raadio- ja traatside spetsialist
  • tagala eriala: mehaanik, väliköögispetsialist

Teiste erialade väljaõppes keskendub iga väeosa erialadele, mis tagavad väeosa ülesannete ja eesmärkide täitmise. See tähendab, et kõikidel üksustel ja väeosadel on oma spetsiifika ja erialad, mida saab õppida vaid seal teenides.

Ajateenijate sõjaväeline väljaõpe toimub ligi kahekümnes erinevas üksuses üle Eesti. Vaata lähemalt Kaitseressursside Ameti veebilehelt.

NB! Tegu on mänguga ja igaühe tegelikud eeldused selgitatakse välja kutsesobivuse hindamisega Kaitseressursside Ametis.

Ajateenistuse kestus

Ajateenistus kestab sõltuvalt väljaõppe eesmärgist 8 või 11 kuud.

Ajateenistus kestab 11 kuud, kui ajateenija:

  • läbib ajateenistuse mereväes;
  • läbib ajateenistuses allohvitseri, sõjaväepolitseialase või side- või infotehnoloogiaalase väljaõppe;
  • omandab ajateenistuses mootorsõiduki juhtimise õiguse või täidab mootorsõidukijuhi ülesandeid.

11-kuulisesse ajateenistusse asutakse üldjuhul jaanuaris või juulis.

8-kuulises ajateenistuses õpetatakse välja üksuse reakoosseis ning ajateenistus algab üldjuhul oktoobris.

11- ja 8-kuulises ajateenistuses väljaõpet omandavad ajateenijad moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse üksuse.

Naisena ajateenistusse?

18-27-aastased vähemalt põhiharidusega Eesti kodanikest naised saavad ajateenistusse asuda omal soovil. Kaitseväekohustuse võtmine on tõsine otsus ja kohustus kogu eluks, seega tasub ajateenistusse asumist kaaluda naistel, kes näevad kaitseväeteenistuses kutsumust ja tulevast elukutset. Väljaõpe ajateenistuses toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel ning erinevusi ei ole (erinevad vaid kehalise võimekuse kontrolltesti normid).

Tagatised ajateenistuses

  • Igakuine toetus. Toetuse suurus on kõikidel ajateenijatel sama kuni ametikohale määramiseni, edaspidi oleneb toetuse suurus ajateenija ametikohast. Kõrgendatud toetust makstakse alates üheksandast ajateenistuses viibimise kuust.
  • Ajateenija lapse toetus. Ajateenija lapsel on õigus ajateenija lapse toetusele. Toetust tuleb taotleda sotsiaalkindlustusametist. Vaata lähemat infot sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
  • Ajateenistuse ajaks säilib ajateenija töö- või teenistuskoht. Ajateenistusse kutsumise tõttu ei ole tööandjal õigust kutsealusega töösuhet lõpetada. Tõendi ajateenistusse asumise aja kohta annab Kaitseressursside Amet.
  • Ajateenistuse ajaks säilib ajateenija õppekoht, kui taotleda akadeemilist puhkust. Tõendi ajateenistusse asumise aja kohta annab kutsealusele Kaitseressursside Amet.
  • Ajateenistuse ajaks on õigus peatada õppelaenu põhiosa tagasimaksmine. Intressi tasub sel ajal riik. Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada pangale taotlus koos Kaitseväe tõendiga ajateenistusse asumise kohta. laenu tagasimaksmine peatub pangale tõendatud taotluse esitamise päeval, kuid mitte enne ajateenistuse algamist. Maksepuhkust ei ole võimalik taotleda tagantjärele.
  • Ajateenijal on ravikindlustus.

Viimati uuendatud: 17. oktoober 2020, 16:58

Keri üles