Jäta menüü vahele

Sain teate, et olen kaitseväekohustuslane. Mis nüüd järgneb?

17-aastaseks saamisel tekib Eesti kodanikust noormeestel kaitseväekohustus. Kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisest teavitab Kaitseressursside Amet igaüht kirjalikult. Noormees on kutsealune 17-27aastasena seni, kuni ta asub aja- või asendusteenistusse või sellest vabastatakse.

Ajateenistus on kohustuslik, kui:

  • on lõpetatud vähemalt 6 klassi
  • arstlik komisjon on otsustanud, et noormees vastab tervisenõuetele
  • puudub kehtiv ajapikendus (ajapikendus on näiteks keskhariduse omandamine)
  • ei ole vabastatud ajateenistusse kutsumisest
  • puudub alus ajateenistusse kutsumata jätmiseks

Naistel on võimalik omal soovil ajateenistusse asuda ning kaitseväekohustus võtta.

Ajateenistusse mitteilmunud kutsealust võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Omal algatusel ajateenistusse

Ajateenistusse võib asuda omal algatusel. See on hea võimalus kavandada ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida teenistus varakult. Selleks tuleb minna esimese sammuna kaitseväeteenistuse veebi ning valida seal endale sobiv arstliku komisjoni aeg ja koht. Taotluse esitaja kutsutakse esimesel võimalusel arstlikku komisjoni ja seejärel ajateenistusse.

Omal algatusel ajateenistusse asudes
saad planeerida selle kohustuse läbimise
sujuvamalt oma eluplaanidesse.

Sobivat teenistusse asumise aega kavandades tuleb arvestada, et ajateenistusse kutsutakse kindlaks määratud aegadel kolm korda aastas ning enne teenistusse asumist peab läbima arstliku komisjoni. Kutsealuste seas läbi viidud uuringute tulemused kinnitavad, et parim aeg ajateenistuseks on pärast gümnaasiumi lõpetamist. Pärast teenistust saab keskenduda teistele olulistele väljakutsetele – edasiõppimisele, karjäärile ja pere loomisele.

Tervisenõuded ja kutsesobivus

Kutsealuse tervis peab vastama tervisenõuetele ja seda hinnatakse enne teenistusse kutsumist Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis. Endale sobiva arstliku komisjoni aja ja koha võib valida kaitseväeteenistuse veebis. Kui amet on kutse juba saatnud, siis komisjoni aega ja kohta enam ise valida ei saa, kuid põhjendatud vajaduse korral saab taotleda selle muutmist.

Arstlikus komisjonis toimub arstlik läbivaatus ning tehakse terviseuuringud. Lisaks määratakse enne teenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta eelnevad andmed puuduvad.

Kas kutsealuse tervis vastab kehtivatele nõuetele või (ajutiselt) mitte, otsustab komisjon arstliku läbivaatuse, kutsealuse ütluste, esitatud tõendite ja dokumentide ning kohustuslike terviseuuringute alusel.

Vajadusel hinnatakse lisaks tervisele ka kutsesobivust. Selle eesmärk on selgitada kutsealuse isikuomaduste põhjal välja temale kõige sobivam sõjaväeline väljaõpe. Kutsealusel on isikliku avalduse alusel õigus nõuda kutsesobivuse hindamist. 

NB! Tegu on mänguga ja igaühe tegelikud eeldused selgitatakse välja kutsesobivuse hindamisega Kaitseressursside Ametis.

Ajateenistusse kutsumine

Kui arstlik komisjon on läbitud ja noormees või neiu on tunnistatud ajateenistuse jaoks sobilikuks, tuleb Kaitseressursside Ametilt kutse ajateenistusse asumiseks. Amet määrab teenistuskoha, ajateenistusse asumise aja ning kogunemiskoha. Ajateenistusse kutsumise otsus antakse igaühele isiklikult kätte. Kutsega koos tuleb ka tõend ajateenistusse kutsumise kohta tööandjale või õppeasutusele esitamiseks. Ajateenistusse asumine kutses määratud ajal ja kohas on kohustuslik. Ka hilinemist loetakse ajateenistusse mitteilmumiseks.

Kutsumise otsus antakse kätte vähemalt aasta enne ajateenistusse asumise aega, välja arvatud siis, kui lõpeb ajapikendus (sh nt ajapikendus keskhariduse omandamiseks) või on varem ajateenistusse ilmumata jäetud. Sellisel juhul teatatakse teenistusse asumise aeg vähemalt 30 päeva ette. Lühema etteteatamisajaga on võimalik ajateenistusse asuda isikliku taotluse alusel. Kaitseressursside Amet toimetab kutsealused kogunemiskohast ajateenistuskohta ning samal päeval algab ajateenistus.

Viimati uuendatud: 17. oktoober 2020, 16:56

Keri üles