Jäta menüü vahele

Koroonaviiruse puhang Eestis

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis. Eriolukord kestab 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. Kaitseväe juhataja otsusega on tehtud ümberkorraldusi ka kaitseväe tegevuses, et tõkestada viiruse levikut.

Peamised muudatused Kaitseväes

  • Et hoida minimaalsena viiruse levimise võimalusi kaitseväesiseselt, ei lubata ajateenijaid väljaloale kuni 1. maini.
  • Väljaõppetegevus jätkub, kuid piirangutega, mis on vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Kaitseväe kesklaatsaret Tallinnas on peatanud plaanilise töö, et olla paremas kriisivalmiduses. Fookus on suunatud viiruse ennetamisele ja haiguste ravile.
  • Piiratud on ajateenijate väljaõppega seotud tegevväelaste liikumist – nemad jäävad võimalusel linnakutesse ööbima.
  • Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumisi välismaale ja vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid. Kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse riskipiirkondadesse- ja riikidesse.

Olulised infoallikad

Info koroonaviiruse kohta ja käitumisjuhised: www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus

Eriolukorda puudutav info: www.kriis.ee

Ööpäevaringne tasuta infotelefon: 1247

Perearsti infotelefon: 1220

Välisministeeriumi konsulaarabi: 5301 9999

Olulisemad küsimused

Kui palju on kaitseväes koroonaviirusesse nakatunuid?

30. märtsi seisuga on kaitseväes tuvastatud nelja teenistuja nakatumine COVID-19 viirusesse, neist üks ajateenija. Kaitseliidus on kaks haigestunut.

Miks kaitsevägi on sellised tegevused ja piirangud kasutusele võtnud?

Tegemist on ennetavate meetmetega, et vältida võimalikku viiruse levikut kaitseväes. Meetmete eesmärgiks on eelkõige kaitsta kaitseväe isikkoosseisu ning tagada seeläbi väljaõppe jätkumine ning kaitsta Eesti elanikkonda, vähendades sadade inimeste liikumist ning seeläbi viiruse leviku võimalusi.

Millised on kaitseväe või Kaitseliidu ülesanded väljakuulutatud eriolukorras?

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse otsustab Vabariigi Valitsus. Hädaolukorra seadus sätestab täpsema korra, millal ja kuidas on võimalik kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata.

Kaitsevägi toetab kogu oma meditsiiniressursiga riigi tervishoiusüsteemi ja -asutusi. Kaitseväe meditsiiniteenistusel on igapäevane ja tihe kontakt terviseametiga ning ülevaade, kuidas saaks kaitsevägi hetkel kõige paremini riiki toetada. Näiteks saadab kaitsevägi Saaremaale välihaigla koos kuni 20 teenistujaga ning on eraldanud oma reservidest ka vajalikke isikukaitsevahendeid (ca 700 000 kaitsemaski).

Miks on otsustatud peatada väljalubade andmine ajateenijatele?

Väljalubade andmine peatati, et vähendada koroonaviiruse jõudmise riski kaitseväe linnakutesse. Ajateenijaid väljaloale lastes suureneks tõenäoliselt haigestunute hulk kaitseväes.

Kui kauaks jäävad ajateenijad väeosadesse?

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi korraldusel on koroonaviiruse kaitseväe üksustesse jõudmise riski vähendamiseks tühistatud ajateenijatele väljalubade andmine kuni 1. maini 2020.

Kas ükski ajateenija ei pääse väeosast välja?

Väljaloale lubatakse vaid erandjuhul, kui see on põhjendatud.

Kas lähedased saavad ajateenijaid väeosades külastada?

Kõik külastuspäevad väeosadesse on hetkeseisuga tühistatud, külastuspäevade võimalikku lubamist hinnatakse vastavalt olukorra arengule.

Kuidas saab ühendust nii karantiini paigutatud kui väeosas viibivate sõduritega ja kui kauaks nad karantiini jäävad?

Ajateenijad ja tegevväelased jäävad karantiini kaheks nädalaks, mil neile tuuakse toitu termostega väeosa sööklast, jäetakse uste taha, karantiinis olijad ise jagavad toitu. Tühjad termosed desinfitseeritakse.

Nii karantiini paigutatud kui väeosades väljaloata sõduritega saab ühendust nende isiklike mobiilitelefonide kaudu, samuti on võimalik neile linnakusse saata pakke kas posti teel või jättes pakk väeosa pääslasse vastavalt väeosas kehtestatud korrale.

Miks tegevväelased võivad linnakust välja liikuda, aga ajateenijad mitte?

Erinevalt ajateenijatest on tegevväelastel igapäevaseid kohustusi ka väljaspool kaitseväge oma perekonna ja lähedaste ees, mistõttu ei peeta sellist piirangut hetkel otstarbekaks. Küll aga on ettevaatusabinõuna vähendatud ajateenijatega väljaõppel kokku puutuvate tegevväelaste hulka. Kõigile tegevväelastel on kohustus rakendada enesedistsipliini, vältides kontakte väljaspool väeosa ja teenistust.

Kuidas on korraldatud ajateenijate psühholoogiline nõustamine?

Nõustamine on korraldatud tavapäraselt. Väeosade psühholoogid on valmis soovijaid vastu võtma, samuti kaplanid.

Kas üksuste väljaõpe peatub?

Väljaõpet korraldatakse väiksemates üksustes ja eelkõige välitingimustes, nn metsalaagrites, kus hoidutakse asustatud punktidest. Selline õppevorm on väljaõppetsükli praeguses osas ka tavapärane. Väljaõppes keskendutakse peamiselt kompanii taseme tegevustele, üksuste koostöö võib jätkuda välitingimustes, kuid kompanii välised kontaktid viiakse miinimumini. Peamiselt suheldakse sidevahenditega ja siseruumides läbiviidavad õppused on tühistatud.

Mis saab lähiajal plaanis olnud erinevatest kaitseväe õppustest ning õppusest Kevadtorm?

Kaitseväe juhataja korraldusel on tühistatud kõik õppekogunemised kuni 31. maini. Õppustele (sh Kevadtorm 2020) kutse saanud reservväelased ei pea kohale ilmuma, osalemine toimub vaid vabatahtlikkuse alusel. Vabatahtlikust osalemissoovist tuleb oma üksusele teada anda ja kirjutada sellekohane avaldus.

Kas õppus Kevadtorm toimub?

17. märtsil otsustas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem vähendada tunduvalt kaitseväe õppuse Kevadtorm 2020 mahtu ning muuta õppuse toimumise asukohta.

Õppus ei toimu sel aastal varasemalt planeeritud asukohtades Kesk-Eestis, vaid eelkõige kaitseväe keskpolügoonil. Muudatuse eesmärk on saavutada hoolimata keerulisest olukorrast väljaõppe eesmärgid, kuid samas vähendada kokkupuudet tsiviilühiskonnaga. Õppusel osalevad ka Scoutspataljoni võitlejad ja Eestis paiknev liitlaste lahingugrupp. Ülejäänud liitlassõdurid suure tõenäosusega õppusel ei osale.
Õppusele Kevadtorm 2020 ei pea ilmuma ka juba kutse saanud reservväelased, välja arvatud juhul, kui nad vabatahtlikult selleks soovi avaldavad ja sellest oma üksusele märku annavad.

Mis saab välisoperatsioonidel teenivatest Eesti üksustest? Kas nad tuuakse tagasi koju või kas uute üksuste operatsioonidele saatmine peatub?

Kuna lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad lende, lükkub välisoperatsioonidel viibivate kaitseväelaste teenistusaeg kuni maikuu lõpuni või kuni lennuliikluse taastumiseni. Kaitsevägi teeb omalt poolt siiski kõik, et hoolimata kujunenud keerulisest olukorrast toimuksid rotatsioonid õigeaegselt.

Samas on enamik maailma riike kehtestanud riikidesse sisenemise keelu või piirangud, mistõttu nii Eesti kaitseväelaste suundumine välisoperatsioonidele kui tagasitulek kodumaale on pärsitud. 

Millised tegevusi on kaitsevägi veel ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumisi välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid ning kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse riskipiirkondadesse- ja riikidesse.

Kõik riskipiirkondadest saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on viibinud riikides, mis ei ole nimetatud riskipiirkonnaks, kuid on seal puutunud kokku riskipiirkonnast saabunud inimestega.

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti sisese ürituse osas otsuse ürituse toimumise või ärajätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuste ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Samuti on piiratud ajateenijate väljaõppega seotud tegevväelaste liikumist, kes jäävad võimalusel linnakutesse ööbima. Haigusnähtudega teenistujatel tuleb võimalusel jääda kaugtööle.

Kuidas kaitsevägi haigestunud või viiruskahtlusega inimesed teistest eraldab?

Ettevaatusabinõudena rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni. Karantiini paigutatakse haigestunud teenistujad, kes on teistest eraldatud ruumides. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud kokku puutuda viirusekandjaga.

Kas kaitsevaldkonna õppeasutusi puudutab samuti üldine õppeasutuste sulgemine?

Kaitseväe Akadeemia ja Balti kaitsekolledži õppetöö on korraldatud alates 16.03.2020 distantsõppe vormis. Täpsemat informatsiooni õppuritele jagavad õppeasutused.

Vaata ka: õppekorralduse muudatustest Kaitseväe Akadeemia kodulehel

Kas ja kuidas toimuvad arstlikud komisjonid?

Kaitseressursside Amet peatab märtsi lõpuni arstlike komisjonide töö. Edasiste komisjonide kohta antakse teavet jooksvalt. Kõiki, keda muudatused puudutavad, informeerib Kaitseressursside amet e-posti teel.

Kust saab lisainfot arstlike komisjonide kohta?

Kõiki, keda muudatused puudutavad, informeerib Kaitseressursside amet e-posti teel. Lisainfot saab Kaitseressursside Ameti tavapäraste infokanalite kaudu: kaitsevaeteenistus.ee, info@kra.ee, tel 800 2525 ja 717 0700.

Viimati uuendatud: 30. märts 2020, 21:43

Keri üles