Jäta menüü vahele

Koroonaviiruse oht Eestis

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis. Eriolukord lõppes ööl vastu 18. maid. Kaitseväe juhataja otsusega tehti ümberkorraldusi ka kaitseväe tegevuses, et tõkestada viiruse levikut.

Peamised muudatused Kaitseväes

  • Et hoida minimaalsena viiruse levimise võimalusi kaitseväesiseselt, ei lubatud ajateenijaid väljaloale kuni 1. maini. 
  • 2019. aastal teenistust alustanud ajateenijad arvatakse reservi ennetähtaegselt, kui kõik väljaõppe eesmärgid on saavutatud.
  • Väljaõppetegevus eriolukorra ajal jätkus, kuid piirangutega, mis olid vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks.
  • Kaitseväe kesklaatsaret Tallinnas peatas eriolukorra ajaks plaanilise töö, et olla paremas kriisivalmiduses. Fookus on suunatud viiruse ennetamisele ja haiguste ravile.
  • Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumisi välismaale ja vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid. Kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse riskipiirkondadesse- ja riikidesse.

Olulised infoallikad

Info koroonaviiruse kohta ja käitumisjuhised: www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus

Eriolukorda puudutav info: www.kriis.ee

Ööpäevaringne tasuta infotelefon: 1247

Perearsti infotelefon: 1220

Välisministeeriumi konsulaarabi: 5301 9999

Olulisemad küsimused

Kui palju on kaitseväes koroonaviirusesse nakatunuid?

26. mai seisuga ei ole kaitseväes tuvastatud ühegi teenistuja nakatumist COVID-19 viirusesse.

Miks kaitsevägi on sellised tegevused ja piirangud kasutusele võtnud?

Tegemist on ennetavate meetmetega, et vältida võimalikku viiruse levikut kaitseväes. Meetmete eesmärk on eelkõige kaitsta kaitseväe isikkoosseisu ning tagada seeläbi väljaõppe jätkumine ning kaitsta Eesti elanikkonda, vähendades sadade inimeste liikumist ning seeläbi viiruse leviku võimalusi.

Millised on kaitseväe või Kaitseliidu ülesanded väljakuulutatud eriolukorras?

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse otsustab Vabariigi Valitsus. Hädaolukorra seadus sätestab täpsema korra, millal ja kuidas on võimalik kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata.

Kaitsevägi toetab kogu oma meditsiiniressursiga riigi tervishoiusüsteemi ja -asutusi. Näiteks saatis kaitsevägi Saaremaale välihaigla koos vajaliku meditsiini- ja toetusmeeskonnaga ning eraldas oma reservidest ka vajalikke isikukaitsevahendeid (ca 700 000 kaitsemaski).

Miks on otsustatud peatada väljalubade andmine ajateenijatele?

Väljalubade andmine peatati, et vähendada koroonaviiruse jõudmise riski kaitseväe linnakutesse. Ajateenijaid väljaloale lastes suureneks tõenäoliselt haigestunute hulk kaitseväes.

Kui kauaks jäävad ajateenijad väeosadesse?

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi otsusel saadetakse 2019. aastal teenistust alustanud ajateenijad ennetähtaegselt reservi. Enamik ajateenijaid pääsevad reservi 15. maiks, sõltuvalt väljaõppekavadest võidakse osa ajateenijaid reservi arvata mõni päev varem või hiljem.
2020. aasta alguses kaitseväega liitunud ajateenijad jätkavad teenistust. Nende linnaloale lubamine korraldatakse alates maikuust kooskõlas riigis kehtivate eriolukorra piirangutega.

Kas ükski ajateenija ei pääse väeosast välja?

Väljaloale lubatakse vaid erandjuhul, kui see on põhjendatud.

Kas lähedased saavad ajateenijaid väeosades külastada?

Kõik külastuspäevad väeosadesse on hetkeseisuga tühistatud, külastuspäevade võimalikku lubamist hinnatakse vastavalt olukorra arengule.

Kuidas saab ühendust nii karantiini paigutatud kui väeosas viibivate sõduritega ja kui kauaks nad karantiini jäävad?

Ajateenijad ja tegevväelased jäävad karantiini kaheks nädalaks, mil neile tuuakse toitu termostega väeosa sööklast, jäetakse uste taha, karantiinis olijad ise jagavad toitu. Tühjad termosed desinfitseeritakse.

Nii karantiini paigutatud kui väeosades väljaloata sõduritega saab ühendust nende isiklike mobiilitelefonide kaudu, samuti on võimalik neile linnakusse saata pakke kas posti teel või jättes pakk väeosa pääslasse vastavalt väeosas kehtestatud korrale.

Miks tegevväelased võivad linnakust välja liikuda, aga ajateenijad mitte?

Erinevalt ajateenijatest on tegevväelastel igapäevaseid kohustusi ka väljaspool kaitseväge oma perekonna ja lähedaste ees, mistõttu ei peeta sellist piirangut hetkel otstarbekaks. Küll aga on ettevaatusabinõuna vähendatud ajateenijatega väljaõppel kokku puutuvate tegevväelaste hulka. Kõigile tegevväelastel on kohustus rakendada enesedistsipliini, vältides kontakte väljaspool väeosa ja teenistust.

Kuidas on korraldatud ajateenijate psühholoogiline nõustamine?

Nõustamine on korraldatud tavapäraselt. Väeosade psühholoogid on valmis soovijaid vastu võtma, samuti kaplanid.

Kas üksuste väljaõpe peatub?

Väljaõpet korraldatakse väiksemates üksustes ja eelkõige välitingimustes, nn metsalaagrites, kus hoidutakse asustatud punktidest. Selline õppevorm on väljaõppetsükli praeguses osas ka tavapärane. Väljaõppes keskendutakse peamiselt kompanii taseme tegevustele, üksuste koostöö võib jätkuda välitingimustes, kuid kompanii välised kontaktid viiakse miinimumini. Peamiselt suheldakse sidevahenditega ja siseruumides läbiviidavad õppused on tühistatud.

Mis saab lähiajal plaanis olnud erinevatest kaitseväe õppustest ning õppusest Kevadtorm?

Kaitseväe juhataja korraldusel on tühistatud kõik õppekogunemised kuni 31. maini. Õppustele (sh Kevadtorm 2020) kutse saanud reservväelased ei pea kohale ilmuma, osalemine toimub vaid vabatahtlikkuse alusel. Vabatahtlikust osalemissoovist tuleb oma üksusele teada anda ja kirjutada sellekohane avaldus.

Kas õppus Kevadtorm toimub?

17. märtsil otsustas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem vähendada tunduvalt kaitseväe õppuse Kevadtorm 2020 mahtu ning muuta õppuse toimumise asukohta.

Õppus ei toimu sel aastal varasemalt planeeritud asukohtades Kesk-Eestis, vaid eelkõige kaitseväe keskpolügoonil. Muudatuse eesmärk on saavutada hoolimata keerulisest olukorrast väljaõppe eesmärgid, kuid samas vähendada kokkupuudet tsiviilühiskonnaga. Õppusel osalevad ka Scoutspataljoni võitlejad ja Eestis paiknev liitlaste lahingugrupp. Ülejäänud liitlassõdurid suure tõenäosusega õppusel ei osale.
Õppusele Kevadtorm 2020 ei pea ilmuma ka juba kutse saanud reservväelased, välja arvatud juhul, kui nad vabatahtlikult selleks soovi avaldavad ja sellest oma üksusele märku annavad.

Mis saab välisoperatsioonidel teenivatest Eesti üksustest? Kas nad tuuakse tagasi koju või kas uute üksuste operatsioonidele saatmine peatub?

Kuna lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad lende, lükkub välisoperatsioonidel viibivate kaitseväelaste teenistusaeg kuni maikuu lõpuni või kuni lennuliikluse taastumiseni. Kaitsevägi teeb omalt poolt siiski kõik, et hoolimata kujunenud keerulisest olukorrast toimuksid rotatsioonid õigeaegselt.

Samas on enamik maailma riike kehtestanud riikidesse sisenemise keelu või piirangud, mistõttu nii Eesti kaitseväelaste suundumine välisoperatsioonidele kui tagasitulek kodumaale on pärsitud. 

Millal pääsevad ajateenijad reservi ja millal taastuvad linnaload?

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi otsusel saadetakse 2019. aastal teenistust alustanud ajateenijad ennetähtaegselt reservi. Enamik ajateenijaid pääsevad reservi 15. maiks, sõltuvalt väljaõppekavadest võidakse osa ajateenijaid reservi arvata mõni päev varem või hiljem.

Kaitsevägi saadab ajateenijad reservi üksuste ja etappide kaupa, kui kõik väljaõppe eesmärgid on saavutatud. Reservi arvatakse ligikaudu 2600 ajateenijat, kes alustasid teenistust 2019. aastal.

2020. aasta alguses kaitseväega liitunud ligikaudu 460 ajateenijat jätkavad teenistust. Alates maikuust korraldatakse ajateenijate linnaloale lubamine kooskõlas riigis kehtivate eriolukorra piirangutega.

Kas suvine ajateenistusse kutsumine lükkub edasi või toimub plaanipäraselt?

Möödunud aastal otsustasid kaitseväe juhataja ja kaitseminister, et suvine ajateenistusse kutsumine hakkab toimuma senise juuli alguse asemel juuli keskel. Sel aastal on ajateenistusse kutsumine kavandatud läbi viia 13-15. juulil. Praegu ei ole põhjust seda muuta. Kõik otsused sõltuvad siiski eeskätt viiruse ja eriolukorraga seotud arengutest ja otsustest.
Kuna arstliku komisjoni on jõudnud läbida kaks kolmandikku kutsealustest, jääb seekordne kutse planeeritust väiksemaks.

Kas ja kuidas toimuvad arstlikud komisjonid?

Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töö taastus alates 11. maist, ent vähendatud füüsiliste kontaktidega ja isikukaitsenõudeid järgides. Täpsemat informatsiooni palume vaadata Kaitseressursside Ameti kodulehelt või ameti teiste tavapäraste infokanalite kaudu: kaitsevaeteenistus.ee, info@kra.ee, tel 800 2525 ja 717 0700.

Millised tegevusi on kaitsevägi veel ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumisi välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid ning kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse riskipiirkondadesse- ja riikidesse.

Kõik riskipiirkondadest saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on viibinud riikides, mis ei ole nimetatud riskipiirkonnaks, kuid on seal puutunud kokku riskipiirkonnast saabunud inimestega.

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti sisese ürituse osas otsuse ürituse toimumise või ärajätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuste ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Samuti on piiratud ajateenijate väljaõppega seotud tegevväelaste liikumist, kes jäävad võimalusel linnakutesse ööbima. Haigusnähtudega teenistujatel tuleb võimalusel jääda kaugtööle.

Kuidas kaitsevägi haigestunud või viiruskahtlusega inimesed teistest eraldab?

Ettevaatusabinõudena rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni. Karantiini paigutatakse haigestunud teenistujad, kes on teistest eraldatud ruumides. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud kokku puutuda viirusekandjaga.

Kaitseväe Akadeemia ja Balti kaitsekolledži õppetöö on korraldatud alates 16.03.2020 distantsõppe vormis. Täpsemat informatsiooni õppuritele jagavad õppeasutused.

Vaata ka: õppekorralduse muudatustest Kaitseväe Akadeemia kodulehel

Viimati uuendatud: 2. juuni 2020, 11:46

Keri üles