Jäta menüü vahele

Organisatsioon

Eesti Kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad erineva valmidusastmega üksused, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja Kaitseliidu liikmetest. Ajateenistuse läbinutest komplekteeritakse reservüksused ja nende seast värvatakse ka tulevasi tegevväelasi alalises valmiduses olevate üksuste koosseisu.

Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on sellise lahenduse eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainus riigipoolne kulutus on väljaõpe.

Reservarmee on kergesti mobiliseeritav, sest reservis on juba koos töötama harjunud allüksused, mis koondatakse kiirelt suuremateks üksusteks. Reservarmee eelis on tihe ühendatus kodanikega, sest sinna kuulub enamik meessoost kodanikke, kes on valmis vajadusel kodumaad rünnaku eest kaitsma.

Samas on Kaitseväe struktuuris ka kas täielikult või osaliselt elukutselistest kaitseväelastest koosnevaid üksusi. Suurim elukutselistest moodustatud üksus on Scoutspataljon. Vaid osaliselt elukutselistest koosnev üksus on näiteks 1. jalaväebrigaadi Staabi- ja sidekompanii, mille saab vajadusel kiiresti täielikult mehitada teistel ametikohtadel teenivate ja reservis olevate ohvitseride ja allohvitseridega.

Eesti eesmärk on olla NATO ja Euroopa Liidu aktiivne liige. Aktiivne osalus NATO ja Euroopa Liidu institutsioonide töös kooskõlas Eesti kaitsepoliitika põhimõtetega aitab kõige otstarbekamalt rakendada kollektiivse kaitse jõudusid ja kindlustada adekvaatse reageerimise sõjalise ohu tekkimisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Eesti rakendab NATO liikmesriigina meetmeid selliste rünnakute vältimiseks ja vajadusel tagasilöömiseks.

Sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud rünnaku tõrjumiseks on sisult kollektiivse kaitse operatsioon. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivse kaitse mehhanismi käivitamist.

Ühendekspeditsiooniväe (JEF) meredessant Salmistul. 04.07.2019 Foto: Mattias Allik, Aivo Vahemets, Karl Alfred Baumeister
Ühendekspeditsiooniväe (JEF) meredessant Salmistul. 04.07.2019 Foto: Mattias Allik, Aivo Vahemets, Karl Alfred Baumeister

Viimati uuendatud: 3. juuli 2020, 13:06

Keri üles