Jäta menüü vahele

Soomusmanöövervõime tugevdamiseks võetakse kasutusele liikursuurtükid. Rõhku pannakse ka luure ja eelhoiatuse arendamisele, mille toetuseks võtab kaitsevägi kasutusele droonid. Kevadel 2017 alustas koostöös 1. jalaväebrigaadiga tegutsemist ka NATO liitlasvägede raske soomuspataljon.

  • Üle 20 aasta kaitseväe ja kaitseväe maakaitsestruktuuri kasutuses olnud automaadid Galil ja AK4 ning muud käsi-tulirelvad ja kergekuulipildujad vahetatakse välja kergemate, täpsemate ja tõhusamate mudelite vastu.
  • Kaitseväe tankitõrjevõime tugevdamiseks varustatakse mõlemad jalaväebrigaadid 3. põlvkonna tankitõrjeraketikompleksidega Javelin. „Lase ja unusta” juhtimissüsteemiga varustatud Javelini efektiivne laskekaugus on üle 4 kilomeetri. Arengukava perioodil täiendatakse ka uue põlvkonna tankitõrje võimet.
  • 2. jalaväebrigaadi juurde luuakse täiendav suurtükipataljon, mis saab oma kasutusse 122 mm relvasüsteemi (laskekaugus 15 km, erilaskemoonaga 22 km) ja vajalikud toetusmasinad.
  • Eesti kaitsevägi hangib Lõuna-Korealt vähemalt 12 liikursuurtükki K9 Kõu, mis viib kaitseväe lahinguvõime uuele tasemele. Suurtükiväe tule avamise kiirus ja manöövervõime kasvavad hüppeliselt. K9 on aastatuhande vahetusel relvastusse võetud moodne suure läbimisvõimega liikursuurtükk, mis on hea soomuskaitsega ja tugeva tulejõuga (laskekaugus 40 km, erilaskemoonaga 50 km) ning suudab sammu pidada nii tankide kui ka jalaväe lahingumasinatega.
  • Soomusmanöövervõime tõstmiseks hangiti kaitseväele 44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL ja tankide Leopard I baasil ehitatud toetusmasinaid. Uued lahingumasinad on varustatud 35-millimeetrise kahuriga (efektiivne laskeulatus 4 km, kiirus 200 lasku minutis), kuulipilduja ning kild- ja suitsugranaadi laskekanalitega.
  • 1. brigaadi Kalevi ja Viru manööverpataljonid varustatakse soomustransportööridega.
  • Õhuväe radaritest, juhtimiskeskusest ja sideseadmetest koosnev õhuseirevõime on osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist NATINAMDS ja see toodab ja edastab ööpäevaringselt katkematult situatsioonipilti meie piirkonna õhuruumist. Lisaks passiivseiresüsteemile VERA-E ning nüüdisegsetele Kellavere ja Ämari radaripostidele töötavad Tõikamäe ja Muhu radaripostidel tipptasemel mobiilsed eelhoiatusradarid Ground Master 403.
  • Luure ja eelhoiatuse toetuseks võtab kaitsevägi kasutusele droonid. Nii tagatakse brigaadide situatsiooniteadlikkus ja suurendatakse otsuste tegemise kiirust.
  • 1. jalaväebrigaadi juures on tegevust alustanud NATO liitlaste raske soomuspataljon. Tapal paikneva Ühendkuningriigi juhitava NATO lahingugrupi koosseisu kuuluvad ka tankid, mille ülesanne on tugevdada Eesti soomusmanöövervõimet. Lisaks Briti tankidele viibivad Eestis regulaarselt rotatsioonide ja õppuste raames ka teiste liitlasriikide tankid ja soomusmasinad.
  • Plaanitust suuremas mahus väljaarendatud Ämari lennubaas on võimeline aastaringselt võõrustama NATO õhuturbemissioone. Ämari lennubaasis baseeruvad korraga vähemalt neli NATO Balti õhuturbemissiooni hävitajat. Enamik liitlastest kasutavad õhuturbemissioonil hävituslennukeid F-16 või Eurofighter Typhoon. Lisaks õhuturbehävitajatele harjutavad Eesti õhuruumis regulaarselt mitmed liitlaste eri tüüpi lennumasinad.

Viimati uuendatud: 29. jaanuar 2020, 13:06

Keri üles