Jäta menüü vahele

Õigusaktid ja dokumendid

Kaitsevaldkonda reguleerivad mitmed seadused ja korrad, olulisemad neist on siin allpool välja toodud. Kaitseväe tegevus ja ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seadustega. Lisaks on põhimäärustega paika pandud Kaitseväe struktuuriüksused ja nende tegevus. Siit lehelt leiab viited nii tegevteenistust kui ka aja- ja reservteenistust korraldavatele õigusaktidele, samuti täieliku loetelu kaitseväe ohutuseeskirjadest.

Kaitseväe tegevuse alused

Kaitseväe ja üksuste põhimäärused

Kaitseväe põhimäärus
Kaitseväe peastaabi põhimäärus | 668 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi J1 põhimäärus | 460 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi J2 põhimäärus | 368 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi J3/5 põhimäärus | 472 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi J4 põhimäärus | 312 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi APO põhimäärus | 388 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi J6 põhimäärus | 364 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi J7 põhimäärus | 373 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi J8 põhimäärus | 278 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi JOT põhimäärus | 372 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi KVJA põhimäärus | 460 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi PSÜA põhimäärus | 462 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi NFIU põhimäärus | 364 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi PIT põhimäärus | 505 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi SAO põhimäärus | 403 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi SKO põhimäärus | 313 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi VTKO põhimäärus | 208 KB | pdf
Kaitseväe peastaabi ÜO põhimäärus | 437 KB | pdf
1. jalaväebrigaadi põhimäärus | 403 KB | pdf
2. jalaväebrigaadi põhimäärus | 394 KB | pdf
Õhuväe ja mereväe põhimäärus | 198 KB | pdf
Õhuväe staabi põhimäärus | 273 KB | pdf
Õhuseiredivisjoni põhimäärus | 260 KB | pdf
Lennubaasi põhimäärus | 277 KB | pdf
Kaitselennunduse järelevalveteenistuse põhimäärus | 437 KB | pdf
Laevastiku põhimäärus | 271 KB | pdf
Mereväebaasi põhimäärus | 178 KB | pdf
Küberväejuhatuse põhimäärus | 487 KB | pdf
Toetuse väejuhatuse põhimäärus | 316 KB | pdf
Erioperatsioonide väejuhatuse põhimäärus | 379 KB | pdf
Sõjaväepolitsei põhimäärus | 478 KB | pdf
Vahipataljoni põhimäärus | 255 KB | pdf
Luurekeskuse põhimäärus | 549 KB | pdf
Kaitseväe Akadeemia põhimäärus
NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi põhimäärus | 251 KB | pdf

Registrite põhimäärused

Kaitseväeteenistuse alused

Ohutus ja töökeskkond

OE 1 Kaitseväe ja kaitseliidu väljaõppe ohutuseeskiri | 328 KB | pdf
OE 1.5 Ohutuseeskiri kuulmiskahjustuste vältimiseks  | 2 MB | pdf
EO 2.0 Laskeharjutuste läbiviimine | 518 KB | pdf
OE 2.1.1 Käsitulirelvade laskeharjutused | 216 KB | pdf
OE 2.1.2 40mm granaadiheitja laskeharjutused | 204 KB | pdf
OE 2.2 Tankitõrjerelvade laskeharjutused | 450 KB | pdf
OE 2.3 Õhutõrjerelvade laskeharjutused | 993 KB | pdf
OE 2.4 Kaudtulerelvade laskeharjutuste ohutuseeskiri | 2 MB | pdf
OE 2.5 Jalaväelahingumasina CV9035EE relvasüsteemide kasutamine | 559 KB | pdf
OE 2.6 Käsigranaadi viskeharjutused | 198 KB | pdf
OE 2.7 Lahinglaskeharjutused | 223 KB | pdf
OE 2.8 Lahingu- ja treeningmoona, matkeseadmete ning sihtmärkide käsitsemine | 404 KB | pdf
OTE 5.1 Ujuvvahendite ja amfiib(lahingu)masinatega läbiviidav vee ületamine | 769 KB | pdf
OE 5.3 Kaitseväe ja Kaitseliidu lõhketööde ohutuseeskiri | 1 MB | pdf
OE 5.4 Tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva (TBK-relva) imitatsioonivahendite kasutamise ohutuseeskiri | 172 KB | pdf
OE 6.1 Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskiri langevarjuhüpetel | 413 KB | pdf
OTE 7.1 Kaitseväe sukeldumise eeskiri, KVJ 07.09.2015 kk nr 104, ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
OE 8.1 Roomikmasinate üldine ohutuseeskiri | 2 MB | pdf
OE 8.2 Ratassoomukiga liiklemine | 217 KB | pdf
OE 8.3 Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri | 420 KB | pdf
OTE 9.1 Vangistus- ja ülekuulamisharjutuse ohutustehnika eeskiri | 34 KB | pdf
OTE 9.2 Loomade tapmis- ja nahastamisharjutuse ohutustehnika eeskiri | 196 KB | pdf

OTE 9.3 Piirituse ja välikateloki kasutamise eeskiri | 156 KB | pdf

OE 9.4 Vertikaaloperatsioonid | 296 KB | pdf
OE 10.1 Sideseadmetega äikese korral tegutsemise ohutuseeskiri | 196 KB | pdf
OE 10.2 Teisaldatava elektripaigaldise käitlemise ohutuseeskiri | 394 KB | pdf

 

  • Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fondi eesmärk on koguda raha ja mitterahalisi vahendeid teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest, selleks, et aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulud või toetada nende huvitegevust.
  • Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu eesmärk on Eesti sõjavigastatute heategevuslik sotsiaalhoolekanne, nende koondamine ühiseks pereks ja nende abistamine majanduslikel, sotsiaalsel ja juriidilisel alal.
  • Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu eesmärgiks on Eesti vigastatud võitlejate heategevuslik sotsiaalhoolekanne, nende liitmine ühtseks organisatsiooniks omavahelise sidususe suurendamiseks ja nende abistamine majanduslikus, sotsiaalses, huviala-, haridus- ja juriidilises valdkonnas.

Toetuse väejuhatuse logistikakool loodi tagalapataljoni koosseisu (praegune toetuse väejuhatuse logistikapataljon) 2003. aastal, eesmärgiga arendada Eestis sõjaväelogistikute koolitust. Kooli asutamise eestvedaja oli tollane Kaitsejõudude peastaabi logistikaosakonna ülem major Raivo Tamm. Alguses piirduti nooremallohvitseride koolitamisega, kuid juba mõne aasta pärast koolitusvajadused ja ambitsioonid suurenesid. Nimelt oli selleks ajaks Kaitseväe käsutuses juba piisav hulk erialaste teadmistega sõjaväelogistikuid: Soome Vabariigi Kaitseväe Häme Rügemendi Logistikakoolis (Hämeen Rykmentin Huoltokoulu) oli koolitatud 14 logistikaohvitseri. 2005. aastaks olid nad kõik omandanud rühma- ja/või kompaniiülema kogemused.

Et tagalapataljon vastutas 2005. aastal tagalakompanii koolitamise eest, siis eeldati, et pataljon on nüüd ka suuteline korraldama nooremohvitseridest sõjaväelogistikute koolitamist. Nii võetigi 2006. aastal vastu otsus, et lõpetatakse ohvitseride koolitamine Soomes ja nooremohvitseridest sõjaväelogistikute ettevalmistamise eest hakkab edaspidi vastutama logistikakool.

Arvestades logistikakooli kasvavat tähtsust sõjaväelogistikute ettevalmistamisel, toodi 2012. aastal logistikakool logistikapataljoni koosseisust otse logistikakeskuse ülema vahetusse alluvusse.

Toetuse väejuhatuse logistikakooli ülemad läbi aegade:

  • alates juuni 2017 major Riho Juurik
  • 2016–2017 leitnant Jaanis Einer (kohusetäitja)
  • 2014–2016 kapten Magnus-Valdemar Saar
  • 2012–2014 major Paul Vaha
  • 2010–2012 major Marek Sügis
  • 2008–2010 leitnant Olari Koppel
  • 2006–2008 kapten Taivo Rõkk
  • 2004–2006 kapten Jaanus Antson
  • 2003–2004 leitnant Andrus Liiv
  • 2003 kapten Eero Rebo

Praegu koolitab toetuse väejuhatuse logistikakool kolmel tasemel. Esiteks, tasemekoolitused noorem- ja vanemallohvitseridele ja nooremohvitseridele. Teiseks, spetsiifilised koolitused nagu näiteks rahvuslike logistiliste toetuselementide ettevalmistamine (National Support Element – NSE). Kolmandaks, erialased koolitused ehk tüübikoolitused autojuhtidele.

Vanemallohvitseride ja nooremohvitseride tasemekoolitus toimub Kaitseväe Akadeemia (KVA) baasil. Kui jalaväelaste põhioskused ja -teadmised saavad õppurid KVA-st, siis vastutus logistilise koolituse eest lasub logistikakoolil. Nooremallohvitseride koolitamine on täielikult logistikakooli pärusmaa (v.a tagalakompanii nooremallohvitserid). Logistikakeskus peab just nooremallohvitseride koolitamist oma raskuspunktiks, sest neist sõltub otseselt väeosade arusaamine sõjaväelogistikast ning sõjaväelogistika toimimine nii rahu- kui ka sõjaaja üksustes.

Spetsiifilised koolitused on otseselt seotud käimasolevate sõjaliste operatsioonide toetamisega. Esimesed sõjaväelogistikud, kes toetasid Iraagis tegutsenud Eesti üksusi, pidid endale alguses ise vajalikud koolitused otsima. Nende koolituste baasil loodi edaspidi Iraaki saadetavate sõjaväelogistikute koolitamiseks väljaõppesüsteem, mis oli kasutusel 2008. aasta lõpuni. Paralleelselt valmistati ette väljaõppesüsteemi Afganistani sõjalise operatsiooni toetamiseks. See rakendus 2006. aastal. Seega valmistas logistikakool samal ajal ette spetsialiste kahe sõjakolde tarvis.

Erialased koolitused on praegu suuremalt jaolt seotud transpordi valdkonnaga. Autojuhtide ettevalmistamine on saamas üheks olulisemaks koolitusteemaks, sest sõidukite kasutamise osakaal on Kaitseväes aasta-aastalt tõusnud. Et nõudlus autojuhtide järele on järjest suurem, alustas logistikakool koostööd Rootsi Kuningriigi relvajõudude logistikakooliga. Selle raames käisid Rootsi spetsialistid 2011. aastal koolitamas meie kooli instruktoreid. Oleme seadnud endale eesmärgiks viia lähiaastatel logistikakooli instruktorite ettevalmistuse ja teadmised sellisele tasemele, et nad suudaksid omakorda hakata koolitama sõiduinstruktoreid teistele Kaitseväe üksustele. Samas tahame luua oma kursustega eeldused, et meie ettevalmistatud sõiduinstruktoritest kasvaksid omakorda välja kompanii või koguni pataljoni tehnikud.

Õhutõrjepataljon viib läbi õhutõrjealast väljaõpet:

  • ajateenijatele, et moodustada õhutõrjeüksusi kaitseväe reservi;
  • reservväelastele ehk reservõppekogunemised juba reservi arvatud õhutõrjeüksustele;
  • tegevväelastele ehk õhutõrjealane alg- ja täiendusõpe õhutõrjepataljoni ning teiste väeosade/asutuste tegevväelastele.

Ajateenistus

Baasväljaõpe on kolmekuuline tsükkel, mis keskendub kaitseväe üldistel alustel sõduri baasoskustele ja -teadmistele.

Erialaväljaõpe on õhutõrje ja õhutõrjerelvastuse alane, selle käigus õpitakse tegutsema õhutõrjerelva meeskondades ja harjutatakse õhutõrjerelva imitaatoritel. Õhutõrjepataljonis õpetatakse ajateenijaid peamiselt järgmistele erialadele:

  • õhutõrje raketikompleks MISTRAL
  • õhutõrjekahur ZU-23-2
  • tulejuhtimine
  • tagala 

Lisaks õpivad sõdurid tundma ka erinevaid õhuründevahendeid – lennukeid ja koptereid.

Allüksuse väljaõppe jooksul õpivad ajateenijad tegutsema meeskonna rühma ja patarei koosseisus. Allüksuse väljaõpe lõpeb allüksuste koostööharjutusega ja kulmineerub õhusihtmärkide laskmisega.

Nooremallohvitseride ja reservohvitseride kursusel õpitakse 13 nädala jooksul juhtima kuni 10-liikmelisi meeskondi. Pärast kursust jätkatakse oma jao/meeskonna juhtimise praktiseerimist kuni ajateenistuse lõpuni. Reservohvitseride kursus, mille käigus omandatakse teadmisi ja oskusi juba kuni reservrühmaülema tasemeni, jätkub pärast allohvitseride kursust.

Autojuhid valitakse välja ja koolitatakse 11 kuud teenivate ajateenijate hulgast. Autojuhtide kursus algab kohe pärast sõduri baaskursuse läbimist. Pärast seda jätkub teenistus oma allüksuse koosseisus.

Reservõppekogunemised

Õhutõrjepataljon kutsub reservõppekogunemisele vähemalt kord aastas ühe või kaks patarei suurust üksust. Kordusõppusel tuletatakse meelde ajateenistuses läbitud teemasid ja harjutatakse sõjaaja ülesandeid.

Alg- ja täiendusõpe

Õhutõrje relvaliigis on ametikohti nii tsiviilinseneriharidusega infotehnoloogidest, telekommunikatsioonispetsialistidest kuni „raskeima militaarhingega” relvainstruktoriteni välja. Pidevalt Pidevalt koolitatakse õhutõrje erialal teenivaid kaadrikaitseväelasi.

Õhutõrjepataljoni relvaarsenalis on:

  • õhutõrje raketikompleks MISTRAL
  • õhutõrjekahur ZU-23-2
  • 12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2
  • Giraffe AMB mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar
  • kaasaegne tulejuhtimiskeskus

Relvastusest lähemalt

Asutamine

01.10.1928 moodustati Eestis õhukaitse suurtükiväegrupp.

Esimene õhukaitse ülem kindral-major Richard Tomberg
Esimene õhukaitse ülem kindral-major Richard Tomberg

Kuni 1938. aastani hoiti käigus ja kohandati olemasolevat relvastust. Hiljem saadi lisaks ka mõni moodne 37 mm kahur ja 13,2 mm kuulipilduja. 1934. aastaks oli väljaõppe saanud 181 õhutõrje suurtükiväelast ja 117 õhutõrje kuulipildurit.

1940. aasta suveks oli õhukaitse suurtükiväegrupp saavutanud oma arengu kõrgpunkti nii koosseisu, valmisoleku kui ka tehnilise poole pealt. Relvastusse kuulusid 75 mm Kruppi kahurid koos Carl Zeissi tulejuhtimisseadmetega, 37 mm Rheimetall-Borsigi kahurid, 40 mm Boforsi kahurid ning Vene päritolu 76 mm kahurid, kuid seoses Nõukogude okupatsiooni algusega 1940. aastal väeosa likvideeriti ja selle relvastus läks Punaarmee kasutusse.

37mm Rheinmetall-Borsigi automaat-õhutõrjekahur II maailmasõja eel.
37mm Rheinmetall-Borsigi automaat-õhutõrjekahur II maailmasõja eel

Taasasutamine

22.05.1992 moodustati õhuväe koosseisus üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon (ÜRÕP).

1992-1996 pidi ÜRÕP peamiselt Vene sõjaväe objekte üle võtma ja valvama.

1996. aasta aprillis sai väeosa esimesed 23 mm õhutõrjekahurid ZU-23-2 hüüdnimega Sergei.

01.05.1997 nimetati ÜRÕP ümber õhutõrjedivisjoniks ja viidi alates 10.08.1997 üle maaväe koosseisu.

Kuni 31.12.2003 paiknesid divisjoni põhiosad Tallinnas ja üks patarei Tapal.

1. jaanuarist 2004 paikneb kogu väeosa Tapal ja kuulub Kirde kaitseringkonna koosseisu.

1. juulil 2008 nimetati väeosa ümber õhutõrjepataljoniks. 

Embleem

Õhutorjepataljoni embleem

Õhutõrjepataljoni embleem on põhikujult klassikaline vapikilp, millel on kujutatud kotka pead ja kolme noolt. Vapilind on stiliseeritud paremale vaatav põhjakotkas, mis sümboliseerib õhuruumi valitsejat ja valvurit. Kolm teravikuga ülespidi noolt sümboliseerivad õhutõrje jaoks kolme olulist komponenti: löögijõudu, suunda ja kiirust.

Lipp

Õhutõrjepataljoni lipp

Õhutõrjepataljoni lipp on ajalooline õhutõrjedivisjoni lipp, mis õnnistati ja anti õhutõrjedivisjonile Kaarli kirikus 1998. aasta 1. oktoobril.

Lipu teine pool on kujundatud Eesti riigilipuna. Selle keskele on paigutatud kuldne Eesti riigivapp, mille peal kolm sinist lõvi. Vapi kohale on kirjutatud kuldsete tähtedega „Eesti kodu kaitseks”. Vappi ümbritsevad kuni selle ülemise ääreni kaks kuldset tammeoksa.

Õhutõrjepataljoni rinnamärk on ajalooline õhutõrjedivisjoni rinnamärk. Kavand ja põhikiri kinnitati 11.11.2002. Üheklassiline rinnamärk on asutatud õhutõrjepataljonis teenivate ja teeninud kaitseväelaste ühtekuuluvustunde tugevdamiseks ning ühtsesse perre kuuluvuse väliseks tunnuseks.

Kaitsevägi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mille peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. 

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Eesti riigikaitse tugineb laiapindse riigikaitse käsitlusele. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades.

Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistus on kogemuste omandamine

Ajateenistuse läbimine annab hulgaliselt uusi teadmisi ja kogemusi. Pärast ajateenistust on ka karjäärivalik avaram, sest lisandub võimalus oma tööelu sõjanduse valdkonnas jätkata. Vanemallohvitseri- või ohvitserikarjääri alustamiseks võib astuda Kaitseväe Akadeemiasse, kutselise tegevväelasena jätkamiseks saab liituda näiteks 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Scoutspataljoniga. Teisalt, ajateenistuse käigus omandatud oskused ja teadmised tulevad kasuks mistahes muus eluvaldkonnas.

Parim aeg ajateenistuse läbimiseks on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Nii sobitub riigikaitsesse oma panuse andmine kõige sujuvamalt teiste eluplaanidega. Nutikas on esitada avaldus vabatahtlikult ajateenistusse astumiseks, sest nii võib olla kindel, et pärast tervisekontrolli läbimist saab teenistuse läbida soovitud ajal ja võimaluse korral arvestatakse ka teenistuskoha eelistusega.

 

Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel, et toetada meie liitlasi rahutagamis-missioonidel maailma eri kriisikolletes.

Valvame rahu kogu maailmas

Kaitsevägi osaleb välisoperatsioonidel juba 1995. aastast, kui käidi ÜRO rahuvalvemissioonil Horvaatias. Esimese lahingukogemuse said kaitseväelased 2003. aastal Iraagist.

Välisoperatsioonidel osalevad Eesti kaitseväelased ainult rahu tagamise eesmärgil. Oleme toeks liitlastele, et vajadusel oleksid nad ka meile toeks. Operatsioonide käigus saame ka väärt kogemust äärmuslikes oludes tegutsemiseks.

Eesti kaitseväelased on liitlaste seas hinnatud sõjaväelased. Operatsioonidele saab kandideerida iga elukutseline sõjaväelane, kes täidab vajalikud nõuded.

Seda, kui suurte üksustega kaitsevägi välisoperatsioonidel osaleb, otsustab Riigikogu.

Kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel, mis tähendab, et riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused.

Reservarmee on väheste ressurssidega riigile sobivaim ja ökonoomseim riigikaitsevorm. Rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ning ainsad riigipoolsed kulutused on ajateenijate ning reservväelaste väljaõpe. Riik hoolitseb nende ülalpidamise eest vaid reaalses ohuolukorras.

Reservarmee eelis on tema tihe side riigi kodanikega, sest enamik meessoost kodanikke on reservväelased ning vajadusel valmis kodumaad kaitsma. Üldise ajateenistuskohustuse kaudu antakse reservväelastele kaitseväeline baasharidus. Juba ajateenistuse jooksul hakatakse allüksuste (jagu, rühm, kompanii) koostööd harjutama.

Reservarmee on kergelt mobiliseeritav, sest reservis ei ole üksiksõdurite mass, vaid juba koos tegutsema harjutanud allüksused, mis koondatakse vajadusel kiirelt suuremateks üksusteks.

Eesti kaitsevägi koosneb erineva valmidusastmega üksustest, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja Kaitseliidu liikmetest. 
Kaitseväge juhib alates 2018. aasta detsembrist kindralmajor Martin Herem.

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväge juhib Kaitseväe peastaap ja eraldi maaväe ülema ametikohta Kaitseväes ei ole.

Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Maaväe ülesanded

Rahuajal:

  • korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
  • kinnistada väljaõppe abil kaitsetahet ja -valmidust
  • osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
  • abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral

Kriiside korral:

  • valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
  • tõsta valmisolekutaset
  • alustada kas osalist või täielikku mobilisatsiooni
  • luua tingimused liitlaste saabumiseks

Sõjaajal:

  • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
  • korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed

Õhuväe peamine ülesanne on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse.

Struktuur

Õhuväge juhib õhuväe ülem, kellele alluvad:

  • õhuväe staap
  • õhuseiredivisjon
  • lennubaas

Rahvusvaheline- ja tsiviilkoostöö

NATO liikmena panustab õhuvägi erinevatesse rahvusvahelistesse õppustesse ja harjutustesse. Näiteks on õhuseiredivisjoni sihitajad korduvalt osalenud Islandi õhuturbemissioonil. Mitmed õhuväelased on töötanud või töötavad rahvusvahelistes staapides ja juhtimiskeskustes.

Õhuväelased on osalenud järgmistel rahvusvahelistel õppustel: Saber Strike, Ramstein Guard, Baltic Warrior, Udem Awakening, Rammstein Alloy, Baltic Bikini, Terminal Strike, Adriatic Strike, Ample Strike, Northern Strike jpt.

Õhuväel on pikaajalised koostöösuhted Lennuameti, EANS-i, Politsei- ja Piirivalveametiga ja Eesti Lennuakadeemiaga. Samuti tehakse tihedat koostööd Lääne-Harju valla ja erinevate kohalike koolide ja lasteaedadega.

Nii rahu kui sõja ajal juhib Eesti Kaitseväge Kaitseväe juhataja, kes vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita talle pandud riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja tööorgan on Kaitseväe peastaap, mille ülesanne on strateegiline planeerimine, juhtivdokumentide väljatöötamine ja väeliikide teenistuse korraldamine.

Eesti Kaitseväe ajalugu astub ühte sammu Eesti ajalooga: tekkimine I maailmasõja segaste aegade paradoksidest, seejärel kasv ja areng kuni II maailmasõja traagiliste sündmusteni ning viimase faasina uued väljakutsed ja areng taasisesesvumisest alates. Tänaseks oleme võrdne ja usaldusväärne partner NATO tihedas koostöös.

Kaitsevaldkonda reguleerivad mitmed seadused ja korrad, olulisemad neist on siin allpool välja toodud. Kaitseväe tegevus ja ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seadustega. Lisaks on põhimäärustega paika pandud Kaitseväe struktuuriüksused ja nende tegevus. Siit lehelt leiab viited nii tegevteenistust kui ka aja- ja reservteenistust korraldavatele õigusaktidele, samuti täieliku loetelu kaitseväe ohutuseeskirjadest.

Kui taotletakse teavet, milles on taotleja või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, peab teabevaldaja teabenõudja isiku tuvastama. Selleks tuleb digitaalselt allkirjastatud taotlus saata aadressil mil@mil.ee või paberkandjal allkirjastatud taotlus vastava Kaitseväe struktuuriüksuse postiaadressil.

Kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi allüksused õpetatakse välja kaitseväe eri väeosades ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Brigaadi koosseisu kuulub ka kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon, mis on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega.

Koosseis

2. jalaväebrigaad on Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud Kaitseväe struktuuriüksus, mis asub Lõuna-Eestis.

Ülesanded

  • jalaväebrigaadi sõjaliste operatsioonide planeerimine ja korraldamine
  • juhtimis-, korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute tegemine oma vastutusalas
  • mobilisatsiooni planeerimine ja korraldamine ning üksuste formeerimine oma vastutusalas
  • koosseisus olevate üksuste lahinguvalmiduse tagamine
  • koosseisus olevate üksuste väljaõppes tagalatoetuse tagamine
  • koosseisus olevate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning nende formeerimise korraldamine

Koosseis

  • Staap
  • 21. jalaväepataljon
  • 22. jalaväepataljon
  • 23. jalaväepataljon
  • suurtükiväepataljon
  • õhutõrjepataljon
  • pioneeripataljon
  • tagalapataljon
  • tankitõrjekompanii
  • staabi- ja sidekompanii
  • luurekompanii

Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus.

Ülesanded

  • Kaitsta Eesti Vabariigi iseseisvust
  • Kõrge valmidusastmega üksus, mis osaleb NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel
  • Taktikalise grupi suurune Eesti-sisene kiirreageerimisüksus
  • Täita BALTBAT-i Eesti-poolseid kohustusi

Tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse 1. jalaväebrigaadi kolmes linnakus paiknevat staapi, seitset pataljoni, kolme üksikkompaniid ja juurde antud üksusi, seal hulgas liitlasi. Vajadusel saavad tuge ka teised kaitseväe üksused.

Ülesanded

  • Juhtimine, planeerimine ja arendustegevus oma vastutusalas.
  • Oma alluvusse kuuluvate üksuste isikkoosseisu väljaõppe korraldamine.
  • Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu.
  • Igapäevaselt varustada ja teenindada üksusi tagalapataljoni poolt hallatavates tagalatoetuse funktsionaalsetes valdkondades.
  • Koostöös kaitseväe toetuse väejuhatusega varustada rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone.

Viru jalaväepataljoni eesmärk on õpetada välja Kaitseväe sõjaajakoosseisude jalaväe rea- ja noorem juhtivkoosseis.

Ülesanded

Pataljon tegutseb vahetult lahinguväljal. Seetõttu keskendutakse väljaõppes laske- ja lahingutehnilisele ning füüsilisele ettevalmistusele.

Suurtükiväepataljon on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskus Kaitseväes. Pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele mõlemast jalaväebrigaadist.

Ülesanded

Peamine ülesanne sõjaajal on jalaväe- ja soomusüksuste kaudtulega toetamine.

Suurtükivägi on üks vanimaid relvaliike jala- ja ratsaväe järel – suurtükiväest on välja kasvanud ka tanki- ja õhutõrje. Mitte ilmaasjata pole suurtükiväge kutsutud läbi ajaloo lahinguvälja kuningaks, sest tihtipeale on lahingu saatuse otsustanud suurtükiväelased. Suurtükiväge on peetud äärmiselt tehniliseks väeliigiks, tema otsustav mõju kajastub ka tänastes lahingukolletes üle maailma.

Struktuur

Suurtükiväepataljon koosneb patareidest, mis omakorda on jaotatud rühmadeks.

Rahuaegne suurtükiväepataljon koosneb:

  • pataljoni staabist – staap nõustab ülemat pataljoni juhtimisel ning viib ellu tema tahet;
  • suurtükiväekoolist, mis viib läbi suurtükiväealast õpet ning tegeleb arendus- ja teadustegevusega;
  • staabi- ja tagalapatareist – allüksuses õpetatakse välja juhtimis-, tulejuhtimis- ja logistikaelemendid suurtükiväepataljoni sõjaaja üksustesse;
  • tulepatareist – allüksuses õpetatakse välja suurtükiväe relvameeskonnad suurtükiväepataljoni sõjaaja üksustesse.

Õhutõrjepataljon on 1. jalaväebrigaadi struktuuriüksus, mis tegeleb õhuseire ja maalt õhurünnakute tõrjumisega.

Ülesanded

Õhutõrje on vastase õhuründevahendite (lennukid, kopterid, mehitamata lennuvahendid) tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapealsete relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite ja muude vahendite abil.

Nagu on näidanud ajalugu alates Esimesest maailmasõjast kuni viimase aja konfliktideni, on õhutõrje relvaliik, mis peab olema esimesena valmis kaitsma omi üksusi ja rahvast vastase tegevuse eest. Selline vastutusrikas ülesanne on ka Kaitseväe ainukesel õhutõrjeüksusel – õhutõrjepataljonil. Ülesande täitmiseks on pataljonil kasutada Kaitseväe kalleim ja moodsaim relvastus ning tehnika.

Pioneeripataljon on toetava loomuga üksus, mille eesmärk on raskendada maastikul vastase üksuste liikumist ja tagada oma üksuste liikuvus ja varjerajatised.

Ülesanded

  • Tõkestada, aeglustada, raskendada või peatada vastase üksusi ja lahingumasinate liikumist või manöövreid.
  • Tagada oma üksuste liikuvust, võimaldada väeüksuste liikumist või manöövrit, parandades teeolusid ja rajades tõketest ja miiniväljadest läbipääse.
  • Parandada lahinguvõime säilitamiseks üksiksõduri ja üksuse üleelamistingimusi, ehitades laskepesi, kaevikuid ja majutuspunkreid.

Lähiaastatel keskendume kahe täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud kiirreageeriva jalaväebrigaadi loomisele.

Eesti riigikaitse 2026

Eesti Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on välja töötanud strateegia “Eesti riigikaitse 2026”. Selle alusel arendame Eesti kaitseväe lahinguvõimet, tulejõudu ja reageerimisvalmidust, et luua järgmiste aastatega kaitsevägi, mis suudab Eestit tänapäevaste julgeolekuohtude eest veel paremini kaitsta.

Kuperjanovi jalaväepataljon on 2. jalaväebrigaadi allüksus, kus viiakse läbi sõjaväelist väljaõpet. Aega saab teenida staabi-, jalaväe- ja tagalakompaniides ning miinipildujapatareis.

Ülesanded

  • Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele.
  • Vastavalt väljaõppeplaanile valmistada õppeaasta jooksul ajateenijatest sõjaaja allüksused: 3 jalaväekompaniid, miinipildujapatarei, tagalakompanii, staabikompanii. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga.
  • Viia vastavalt väljaõppeplaanile läbi õppekogunemised pataljoni baasil moodustatavate üksuste ja neid komplekteeritavate reservväelastega.
  • Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksuste tehnikat, relvastust, laskemoona, riide- ja muud varustust.

Õhuväe staap asub Tallinnas kaitseväe peastaabis. Staabi peamine ülesanne on abistada õhuväe ülemat tema ülesannete täitmisel.

Ülesanded 

• õhuväe ülema nõustamine ja tema tegevuse toetamine;
• lennubaasi ja õhuseiredivisjoni ülemate nõustamine ja nende tegevuse toetamine;
• õhuväe tegevuse planeerimine ja analüüsimine;
• õhuväe põhivõimete arendamise korraldamine;
• õhuväe eelarve kavandi koostamine;
• õhuväe koosseisus olevate alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste tagalatoetuse, insener-tehnilise, side- ja luuretegevuse planeerimine ja korraldamine;
• õhuväe väljaõppe korraldamine;
• õhuväe väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
• õhuväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
• õhuväes mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine;
• kaitseväe plaanide väljatöötamisel ja rakendamisel osalemine;
• õhuväe rahvusvahelise suhtluse ja koostöö planeerimine ning korraldamine;
• õhuväe koosseisu ja varustustabelite analüüsimine ning nende muutmisettepanekute tegemine;
• õhuväe isikkoosseisu teenistuskäigu planeerimine ja korraldamine;
• ettepanekute tegemine õhuväe varustamiseks ning taristu arendamiseks;
• õhuväe tsiviil-sõjalise koostöö korraldamine;
• õhuväe asjaajamise ja õigusteeninduse korraldamine;
• kaitselennunduse õhusõidukite lennundusregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine;
• lennundusjulgestusalase tegevuse korraldamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas;
• lennundusohutuse järelevalve õhuseiredivisjoni ja lennubaasi üle.

Struktuur

• Tugiteenuste osakond
• Personaliosakond
• Luureosakond
• Operatiiv- ja väljaõppeosakond
• Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond
• Tagalaosakond
• Side- ja juhtimissüsteemide osakond
• Finantsosakond
• Õigusteenistus

BALTNET on Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuseiresüsteem. 1998. aastal alanud projekti eesmärk on tuvastada, vaadelda ja kontrollida Balti regiooni õhuruumi lennuliiklust.

Pärast Balti riikide ühinemist NATO-ga 2004. aastal integreeriti BALTNET Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNET-i ülesanne lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine.

NATINAMDS (NATO Integrated Air and Missile Defence System) on osa NATO kollektiivkaitsest. Kollektiivse õhukaitsesüsteemi eesmärk on säilitada NATO riikide õhuruumi suveräänsus ning kaitsta seda võimalike õhust sooritatavate rünnakute eest. NATINAMDS sisaldab integreeritud õhuseire (radarid), õhukaitse (hävituslennukid ja maapealseid õhukaitsekompleksid) ning käsu- ja juhtimiskomponente.

BALTNET projekti raames võtab Leedus Karmelavas asuv taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus vastu, töötleb ning kuvab primaar- ja sekundaarradarite andmeid kolmest Balti riigist oma süsteemi, algatab ja koordineerib kõigi radarite seireulatusse sattunud lennukite tuvastamist ja jälgimist ning koordineerib Balti regiooni õhuseire informatsiooni vahetamist kolmandate pooltega. Integreeritud informatsioon võimaldab Balti riikidel tuvastada, jälgida ja kontrollida lennuliiklust kogu regiooni õhuruumis. Leedus teenivad taktikalises õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses kõigi kolme Balti riigi ohvitserid ja allohvitserid.

Eestil, Lätil ja Leedul on igaühel ka oma õhuoperatsioonide juhtimiskeskus, mis võtab vastu ja kuvab kolmerahvuselise meeskonna tööna kokku pandud õhuruumipilti. Riiklike keskuste põhiülesanne on rahvusliku õhuruumi puutumatust jälgida ja osaleda lennuvahendite identifitseerimisprotsessis. Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus paikneb Ämaris.

Asutamine ja aastad kuni II maailmasõjani

Eesti õhuväe ajalugu sai alguse juba enne Eesti riigi ametlikku sündi. 1917. aastal sai võimalikuks Vene armees luua eesti rahvusväeosi. Esimese maailmasõja ajal oli Vene armees mitu eestlasest lendurit ning osa nendest otsustas 1918. talvel moodustatava 1. Eesti diviisi koosseisus rahvuslikku lennuüksust formeerima. Lennuüksust siiski luua ei õnnestunud, sest üsna pea saatsid Saksa okupatsioonivõimud rahvusüksused laiali.

Lennuk

Esimene püsivam Eesti õhuväe üksus formeeriti nädal enne Vabadussõja ametlikku algust. 21. novembril 1918. aastal moodustati samal päeval rajatud insenerpataljoni koosseisus lennupoolrood, millel polnud ühtegi lennukit. Lahkuvatelt sakslastelt saadi küll mõned rusud, aga neist pandi kokku lendav õhusõiduk alles aastate pärast. Varsti saadi punastelt sõjasaagiks täiesti korras lennuk – Prantsuse päritolu Farman HF-30. 1919. aasta 30. jaanuaril tegi see esimese proovilennu ning 15. veebruaril tehti esimene lahingulend. Aja jooksul saadi teisigi lennukeid – osa sõjasaagiks, suurem osa tuli aga osta võlgu. Sõja lõpus oli Eesti õhuväel arvel 44 lennukit, lennukõlblikud neist vähem kui pooled.

Lennubaas Lasnamäel
Lennubaas Lasnamäel

Pärast sõda kandis õhuvägi mitmeid nimesid. 1924.–1930. aastani nimetati seda lennuväerügemendiks. Sellel ajal oli rügemendi ülemaks energiline ohvitser August Steinberg. Aja jooksul rügemendi koosseis küll muutus, aga üldjoontes koosnes see kahest või kolmest lennuväe allüksusest, mis paiknesid Tallinnas, Tartus ja hiljem ka Rakveres, Tallinnas Lasnamäel asuvast lennubaasist ja samuti seal asunud lennukoolist. Mõnel perioodil oli olemas ka merelennuväe allüksus.

Kahe sõja vahel tegutses peaaegu pidevalt lennukool. Enamik instruktoreid ja õppejõude olid eestlased, kuid käidi õpetamas ka näiteks Suurbritanniast. Sõdadevahelise aja esimese kümnendi jooksu muretseti ligi 80 lennukit. Nende päritolu oli üsna kirju – siin oli Saksamaal, Prantsusmaal ning Suurbritannias valmistatud lennumasinaid. Oma kõrghetke lennukite arvu poolest saavutas õhuvägi 1932. aastal, kui arvel oli 77 enamjaolt ajakohast lennukit. Teisel kümnendil tervikuna muretseti siiski märgatavalt vähem lennuvahendeid kui eelmisel kümnendil. Vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist tehti küll suuri tellimusi nii Saksamaalt kui ka Suurbritanniast, kuid sellega oldi hiljaks jäädud ning enamik tellitud lennukeist ei jõudnudki Eestisse.

Uue ajastu alguseks Eesti õhuväe ajaloos võib pidada 1930. aasta 1. juulit, mil kaotati lennuväerügement, ning selle asemel moodustati õhukaitse staap ja kolm üksikut lennuväedivisjoni Rakveres, Tartus ning Tallinnas. Tallinnas asusid veel lennukool, lennubaas ja õhukaitse suurtükiväegrupp. Tolle ajani peamiselt paberil eksisteerinud suurtükiväegrupp hakkas nüüd ilmet võtma. Õhukaitsevägi rajas ühtse õhuvaatluspostide võrgustiku ning selle toimimiseks vajaliku sidesüsteemi.

Prantsuse päritolu hävitaja-pommitaja Potez 25 Tartu kohal
Prantsuse päritolu hävitaja-pommitaja Potez 25 Tartu kohal

Õhukaitse ülemaks määrati 1930. aastal kolonelleitnant Tomberg, kelle amet võrdsustati õiguste poolest diviisiülemaga. 24. veebruaril 1940. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Sõja ajal kasutas Nõukogude Liit teda sõjaväeakadeemia lektorina. 1944.–1956. aastani oli ta vangistatud.

Eesti õhuväelased pärast Eesti Vabariigi okupeerimist võõrriikide teenistuses

Eesti vabariigiga kadus ka Eesti õhuvägi. Ometi ei kadunud eesti õhuväelased. Teise maailmasõja käigus teenis eesti päritoluga õhuväelasi märkimisväärsel hulgal just Saksa õhuväes. Kõigepealt tuleks rääkida aga õhuväelastest esimese Nõukogude okupatsiooni ajal. 1940. aastal moodustati Eesti kaitseväest punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus. Selle koosseisus oli ka üksik lennueskadrill. Enamik lendureid ja tehnilist personali, samuti kogu tehniline baas ja lennupark, oli pärit Eesti õhuväest. Reaalne võim eskadrillis kuulus aga punaarmeest tulnutele.

Kui 1941. aastal Teine maailmasõda Nõukogude Liitu jõudis, otsustas suur osa lendureid Venemaale evakueerimise ja Nõukogude Liidu kaitsmise asemel metsa põgeneda. Üks 23-meheline ja teine 13-meheline grupp asusid Ida-Harjumaa metsadesse 27. juunil. Lisaks sellele lahkusid mõned mehed veel üksikult. Metsades end varjates tuli võidelda neid jahtivate NKVD üksustega. Nii mõnedki eesti õhuväelased langesid neis võitlustes.

Sõjaaegse Saksa õhuväe puhul same rääkida kahest üsna suurest eestlaste koondumiskohast – lennuväest ning lennuväe abiteenistusest. Saksa lennuväes tohtisid alguses teenida vaid saksa rahvusest lendurid. 1942. aasta veebruaris suudeti siiski luua esimene eestlastest koosnev lennusalk, mille ülesanne oli tegeleda mereluurega ning mis formaalselt allus politseile. Selle tegevus oli edukas ning 1943. aasta kevadel moodustati selle baasil õhuväe koosseisus 127. luurelennugrupp, hilisema nimega 127. mereluurelennugrupp. Teadaolevalt oli see esimene välismaalastest koosnev lennuüksus Saksa lennuväes. Üksus tegeles mereluure ja allveelaevade vastase võitlusega Soome lahel.

Osa selle lennugrupi allüksusi muudeti aga öisteks pommituslennusalkadeks. Esialgu olid lenduriteks iseseisvusaja lendurid. 1943. aastal rajati Lätis Liibavis (nüüdne Liepāja) lennukool, kus koolitati eesti ja läti rahvusest lendureid ning lennumotoriste. 1943. aasta sügisel moodustati eestlastega mehitatud öiste pommituslennusalkade baasil eraldi 11. öölahingulennugrupp. Merelennugrupi merelennukid jäid edaspidi tegutsema üksiku merelennusalgana.

Esialgu tegutsesid eesti öölendurid Venemaal, aga 1944. aasta veebruaris toodi üksus Eestisse. Esialgu oli öölennugrupis kaks lennusalka. 1944. aasta juunis aga formeeriti värskelt Liibavi lennukooli lõpetanud lendurite ja tehnikute baasil grupi kolmas lennusalk. Terve öölahingulennugrupp võttis aktiivselt osa Eesti territooriumi kaitsmisest. Kõige lahinguvõimelisem oli lennugrupp 1944. aasta suvel ning sügise algul. Siis oli grupi koosseisus keskmiselt 45 õhusõidukit ning lendurite arv oli veidi suurem. Septembri lõpus oli grupp aga sunnitud Eestist lahkuma. Saksamaale jõudnud lennuüksused likvideeriti. Põhjus oli nii sakslaste usalduse vähenemine eesti lendurite suhtes kui ka suur kütusenappus Saksamaal.

Teine koht Saksa õhuväes, kus teenis palju eestlasi, oli õhutõrje. Need olid alaealised koolipoisid, kes olid 1944. aastal kas mobiliseeritult või vabatahtlikena ise lennuväe abiteenistusse läinud. Esialgsete kavade kohaselt ei pidanudki nad „päris“ sõdurid olema, aga sõja kulgedes paljude abiteenistuslaste jaoks erinevus pärissõduritest kadus. Neid oli nii erinevate õhutõrjekahurite (88 mm, 37 mm, 20 mm) kui ka prožektorite meeskondades. Osa tegutses ka õhutõrje sidemeestena. On arvatud, et kokku oli Saksa õhuväe abiteenistuses umbes 3000 eestlast.

Ka Nõukogude Liidu alluvuses sõdinud 8. eesti laskurkorpuse käsutuses oli lennuüksus. Nimelt moodustati 1944. aasta suvel Tšuvassias Tasuja-nimeline 87. üksik öine pommituseskadrill. See varustati Nõukogude Liidu tagalas ja laskurkorpuses viibinud eestlastelt korjatud raha eest ehitatud U-2 tüüpi lennukitega. Esimene eestlasest piloot asus eskadrilli koosseisu alles pärast Tallinna vallutamist. Eskadrill likvideeriti 1946. aasta suvel.

Kuigi pärast Teist maailmasõda ja enne Eesti taasiseseisvumist teenis nii Nõukogude Liidu, USA kui ka mõne teise riigi õhuväes eestlasi, ei saa me sel ajal rääkida Eesti õhuväest. Uuesti saame rääkida õhuväest alles Eesti taasiseseisvumise järel.

Õhuvägi taasisesesvunud Eestis

Eesti õhuväe taastegutsemise alguseks võib lugeda 16. detsembrit 1991. aastal, mil loodi kaitseväe peastaapi lennuväe peaspetsialisti koht. Esimene õhuväe ülem määrati ametisse 7. veebruaril 1994. aastal. Selleks sai tollane kolonel, praegu erukindralmajor Vello Loemaa. Sama aasta 13. aprillil välja antud kaitseväe juhataja käskkirjaga loodi õhuväe staap. Lennubaas asutati 15. mail 1997. aastal ning õhuseiredivisjon 1. jaanuaril 1998. aastal.

Lennutegevusega alustati juba enne lennubaasi ametlikku asutamist. 1997. aastal oli lennubaasil kaks lennukit An-2, kolm kopterit Mi-2, üks lennuk Wilga 35A ja viis purilennukit. Baasi käsutuses oli nõukogudeaegne Ämari lennuväli.

Aastail 2008–2012 renoveeriti lennubaas pea täielikult, millest märkimisväärsemaks võib pidada uue lennuliiklusala avamist 2010. aasta sügisel. 2002. aastal sai lennubaas helikopterid Robinson 44. Aastal 2006 alustati õppereaktiivlennukite L-39 kasutamise projektiga.

Lennujuhtimistornid
Lennujuhtimistornid

Õhuseiredivisjon alustas Eesti õhuruumi seiret nõukogude päritolu radaritega P-37. 2003. aastal avati aga Kellaveres moodne radarpost radariga TPS-77. Järgmisel aastal alustas tegevust Ämari radarpost radariga ASR-8. 2013. aasta kevadest töötab Muhus radar GM-403. 2015. aastal avati Otepää lähistel Tõikamäe radaripost.

Aastal 2000 avati Ämaris õhusuveräänsuskeskus,praegune õhuoperatsioonide juhtimiskeskus. Järgmisel aastal oli keskus võimeline juba ööpäevaringselt lahinguvalves olema, s.t Eesti õhuruumi jälgima. 2006. aastal saavutati sihitamisvõime.

Oluline samm õhuseiredivisjoni arengus oli Eesti ühinemine NATO-ga ning seeläbi divisjoni liitumine alliansi integreeritud õhukaitsesüsteemiga NATINAMDS. Ka lennubaasi arengut on NATO-ga ühinemine märgatavalt mõjutanud. Tänu sellele on meil moodne lennubaas, kus ikka ja jälle võib märgata NATO liikmesmaade õhusõidukeid.

Radarpostid
Radarpostid

Õhuväe paarikümneaastase uuema ajaloo jooksul on eriti märgatava arengu läbi teinud just kaader. Kui õhuväe algaastail tuli pea kogu õhuväe-alane väljaõpe läbida välismaal, siis nüüd toimub suurem osa koolitusest juba Eestis. Eesti õhuvägi on saanud palju abi NATO liitlastelt. Nüüd on meie õhuvägi võimeline teatud valdkondades ise teisi aitama.

Õhuväe üks struktuuriüksus on Harjumaal Ämaris asuv lennubaas. Baasi keskne osa on lennuväli, aga lisaks kuulub siia terve hulk muid elemente.

Ülesanded

  • Võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina (host nation) ning selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik.

  • Lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baasiks.

  • Korraldada kogu Kaitseväe lennundustegevust. Lennuvahendite esmane ülesanne on toetada Kaitseväe väljaõpet.

Lennubaasi koosseisu kuulub õhuväe tagalatoetusgrupp, mis toetab kogu õhuväge logistiliselt. Samuti kuulub lennubaasi alla kogu õhuväe jaoks mõeldud väljaõppekeskus. Vajadusel saavad siin koolitust teistegi väeliikide kaitseväelased.

Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv struktuuriüksus, mille juhtkond asub Ämaris õhuväe lennubaasi territooriumil, kuid selle allüksused asuvad mitmel pool Eesti eri piirkondades. 

Ülesanded

Õhuseiredivisjoni peamised ülesanded on Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse tagamine osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist (NATINAMDS). Selle osa on ka NATO õhuturbehävitajate taktikaline kontroll (sihitamine). Lisaks on divisjoni ülesandeks Eesti ja liitlaste õhukaitse üksuste integratsioon ja õhukaitsesse panustamine eelhoiatuse ja sidelahendustega. Õhuseiredivisjoni tegeleb igapäevaselt ka reservväelaste baasil mehitavate sõjaaja üksuste ettevalmistamise ja formeerimise korraldamisega.

Struktuur

  • õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses
  • insener-tehniline grupp

Õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülesanneteks on õhuruumi puutumatuse järelvalve mida täidetakse osana NATINAMDS-ist ja mida viiakse ellu Balti õhuturbe hävitajaid sihitades.
Insener-tehnilise grupi peamine ülesanne on tagada nii õhuturbe raadiote kui ka õhuseire radarpostide töö üle Eesti ning edastada õhuseireinformatsiooni nii rahvuslikus kui ka NATO käsuahelas. Samuti vastutab insener-tehniline grupp vahetult õhuseiredivisjoni uute radarite hangete läbiviimise eest koostöös Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega.

Lisaks igapäevastele insenertehnilistele ülesannetele ja õhuoperatsioonidele on õhuseiredivisjoni koosseisus ka reservidest koosnevad kaitseüksused. Regulaarsete õppekogunemistega tagab õhuseiredivisjon kaitseüksuste väljaõppe ja koostegevusvõime radarpostidega.

Toetuse väejuhatus peab tagama Eesti Kaitseväe võitlusvalmiduse ja jätkusuutlikkuse vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega.

Ülesanded

Toetuse väejuhatus allub vahetult Kaitseväe juhatajale. Erinevate allüksuste abil korraldatakse kaitseväelaste väljaõpe ja mobilisatsioon, tagatakse Kaitseväele varustus, toitlustus ja logistika, samuti meditsiinivarustus, -väljaõpe ja -materjalid. Toetuse väejuhatusse kuulub ka Kaitseväe orkester, mida võib sageli näha erinevatel esindusüritustel.

Toetuse väejuhatuse staap aitab Toetuse väejuhatuse ülemat talle pandud ülesannete elluviimisel.

Ülesanded

  • Nõustada väejuhatuse ülemat ja väejuhatuse ülema asetäitjat ning tema tegevust toetada.
  • Juhtida ja koordineerida rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse logistilist toetust.
  • Planeerida, kontrollida ja toetada väejuhatuse tegevust.
  • Korraldada ja kontrollida väejuhatuse reservväelaste ja allüksuste (v.a logistikapataljon) väljaõpet.
  • Korraldada ja kontrollida väejuhatuse julgeolekut.
  • Korraldada ja kontrollida riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset, pidada salastatud dokumentide registrit.
  • Koostada ja ajakohastada väejuhatuse ohu- ja riskianalüüsi.
  • Korraldada asjaajamist ja dokumentide arhiveerimist.
  • Arendada, hallata ja hooldada väejuhatuse side- ja juhtimissüsteeme ning süsteemielemente.
  • Korraldada väejuhatuses personalitööd.
  • Koostada väejuhatuse eelarvetaotlusi ja kontrollida eelarve täitmist.
  • Osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni logistikaalases tegevuses ja koordineerida selle tegevust.
  • Pidada arvestust põhivalmidusüksuste ja täiendusreservi isikkoosseisu ja varustuse üle
  • Väljastada toetuse väejuhatuse ja Kaitseliidu sõjaaja koosseisus olevate kiirreageerimisväeüksuste isikkoosseisule õppekogunemise kutseid ja mobilisatsioonikäske.
  • Planeerida, koordineerida ja läbi viia põhivalmidusväeüksuste ja täiendusreservi formeerimist.
  • Koordineerida väejuhatuses rahvusvahelist koostööd.

Allüksused

Toetuse väejuhatuse staabi struktuuri kuuluvad:

  • personalijaoskond
  • luure- ja julgeolekujaoskond
  • operatiivjaoskond
  • väljaõppe- ja planeerimisjaoskond
  • mobilisatsioonijaoskond
  • side- ja juhtimissüsteemide jaoskond
  • eelarve- ja rahandusjaoskond
  • üldjaoskond
  • tagalajaoskond

Logistikapataljon paikneb Ämaris ja selle ülesanne on tagada Kaitseväe logistika.

Ülesanded

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni põhiülesanded on:

  • allüksuste lahinguvalmiduse tagamine
  • logistiliste ülesannetega sõjaaja üksuste formeerimise korraldamine ning allüksuste ettevalmistamine
  • Kaitseväe struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine
  • sõjaväelise väljaõppe korraldamine
  • Kaitseväe logistilise erialaväljaõppe toetamine

Allüksused

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni koosseisu kuuluvad:

  • staap
  • staabikompanii
  • logistikakompanii
  • tagalakompanii

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse põhiülesanded on kaitseväele meditsiiniteenuse osutamise korraldamine ja meditsiinivarustuse ning ravimite tagamine kaitseväe struktuuriüksustele.

Ülesanded

Tervisekeskuse ülesanded lisaks põhiülesandele:

  • kaitseväele hambaraviteenuse tagamine
  • kaitseväe arstliku komisjoni teenuse tagamine
  • kaitseväe meditsiinivarustuse ja ravimite kasutusse võtmine, hoiustamine, kasutaja määramine, väljastamine ja materjalide üle tsentraalse arvestuse pidamine
  • kaitseväe meditsiinivarustuse hooldamise, remondi, ringluse teostamise ja utiliseerimise korraldamine
  • kaitseväe meditsiinivarustuse ja ravimite mobilisatsioonivaru käitlemine vastavalt sõjalise valmisoleku astmele
  • tervisekeskuse reservüksuste ettevalmistamine ja lahinguvalmiduse alalhoidmine
  • teenistuskohustuste täitmisel vigastatute või haigestunute ravi ja taastusravi korraldamine

Allüksused

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse struktuuri kuuluvad:

  • eriarstikeskus
  • hambaravikabinet
  • keskapteek
  • taastusravikeskus
  • Paldiski meditsiinigrupp

Kaitseväe peastaabi sünnipäev on 26. november 1918, kui sõjavägede peastaap alustas järjepidevat tegevust.

Üheksa kuud varem, 24. veebruaril 1918, oli välja kuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvus. 1917. aasta kevadtalvel algas Vene armees teenivate eestlaste koondamine eesti rahvusväeosadesse ja aasta lõpuks koondati need 1. Eesti diviisiks. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist andis Eesti Ajutise Valitsuse sõjaminister, kindralstaabi ooberst (polkovnik) Andres Larka 28. veebruaril 1918 päevakäsu nr 1, millega 1. Eesti diviisi staabi baasil tööd alustanud Eesti sõjaväe staabi ülemaks määrati kindralstaabi kapten (märtsist 1918 alamooberst, s.o alampolkovnik) Nikolai Reek. Staap paiknes Tallinnas Narva mnt 50a. Kuid juba veebruari viimasel nädalal oli Saksamaa Eesti okupeerinud ning rahvusväeosad ja nende staap saadeti 5. aprillil 1918 Saksa okupatsioonivõimude korraldusel laiali.

Pärast Saksa okupatsiooni lõppu 1918. aasta novembris hakati Eesti riiki üles ehitama. Riigikaitse kõrgeima juhina nähti ette sõjaminister, kellele allutati peastaap, Kaitseliit ja 1. diviis. Peastaabi ülema ametikohale asus 26. novembril 1918 kindralmajor Andres Larka. Nii sõjaministeerium kui ka peastaap alustasid tegevust Tallinnas Pagari tn 1. 14. detsembril 1918 kutsuti Eesti sõjaväe operatiivstaabi ülemaks polkovnik Johan Laidoner. 23. detsembril 1918 määrati ta sõjavägede ülemjuhatajaks ja ülendati jaanuaris 1919 kindralmajoriks. Operatiivstaabi ülemaks nimetati alates 24. detsembrist 1918 alampolkovnik Jaan Soots.

Eesti sõjaministeeriumi hoone Tallinnas Pagari tn 1, kus asus ka tänase kaitseväe peastaabi eelkäija sõjavägede peastaap. Foto on pärit Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumi fotokogust (allikas: MUIS)

23. veebruaril 1919 moodustati operatiivstaabi põhjal sõjavägede ülemjuhataja staap, mille ülemana jätkas polkovnik (septembrist 1919 kindralmajor) Jaan Soots. Senine peastaap nimetati ümber korraldusvalitsuseks, operatiivstaap aga kindralstaabi valitsuseks.

Pärast Vabadussõja lõppu läks Laidoner 26. märtsil 1920 kindralleitnandina erru. Rahuajal oli sõjaväe juhtimine sõjaministri pädevuses, kelle määras ametisse Asutav Kogu, pärast põhiseaduse jõustumist ja I riigikogu ametisse astumist 1920. aastal aga riigikogu. Igapäevast tegevust juhtis sõjavägede staap, mille ülem 1920. aastal oli polkovnik Jaan Rink, 1920–1925 polkovnik (a-st 1921 kindralmajor) Paul Lill ja 1925–1926 kindralmajor Juhan Tõrvand.

Sõjavägede ülemjuhataja institutsioon oli ette nähtud sõjaolukorraks. Kommunistliku riigipöördekatse tõrjumiseks oli 1. detsembrist 1924 kuni 8. jaanuarini 1925 selles ametis jälle kindralleitnant Johan Laidoner, kes pärast sõjaseisukorra lõppu tsiviilellu naasis. Sõjavägede staap likvideeriti 27. oktoobril 1926 ja selle ülesanded anti kindralstaabile, mida juhtis kindralmajor Juhan Tõrvand.

1929–1937 kandis sõjaministeerium nime kaitseministeerium. Loodi kaitsevägede staap, mis võttis üle kindralstaabi ja korraldusvalitsuse funktsioonid. Staabi ülemana jätkas 1934. aastani kindralmajor Juhan Tõrvand (veebruarist märtsini 1934 täitis tema kohuseid sisekaitseülem kindralmajor Gustav Jonson). 1929. aastaks väljakujunenud kaitsevägede staabi struktuur oli järgmine:

  • I (operatiiv-)osakond
  • II (luure-)osakond
  • III (liikumise-)osakond
  • IV (kantselei-)osakond
  • V (mobilisatsiooni-)osakond
  • VI (väljaõppe-)osakond

12. märtsil 1934 kehtestas riigivanem Konstantin Päts kaitseseisukorra ning kutsus kaitsevägede (a-st 1937 sõjavägede) ülemjuhatajaks ja sisekaitseülemaks kindralleitnant (a-st 1939 kindral) Johan Laidoneri. Kindral Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal, talle allus ka kaitsevägede (a-st 1937 sõjavägede) staap. Staabiülem oli 1934–1939 kindralmajor (a-st 1938 kindralleitnant) Nikolai Reek ja 1939–1940 kolonel (a-st 1940 kindralmajor) Aleksander Jaakson.

1940. aasta 17. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. Ametisse seatud marionettvalitsus kaotas mõne päeva pärast sõjavägede ülemjuhataja ametikoha ja tagandas kindral Laidoneri. Sõjavägede juhatajaks nimetati kindralmajor Gustav Jonson. Eestimeelsed ohvitserid saadeti erru, paljud vangistati juba 1940. aastal. Sama aasta augustis reorganiseeriti Eesti sõjavägi (mis oli rahvaväeks ümber nimetatud) Nõukogude Liidu Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. 1940–1941 arreteeriti enamik Eesti kindraleid ja suurem osa vanemohvitsere, kes saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist suri või hukati.

Septembris 1944, kui Tallinnas üritati Eesti Vabariiki taastada, määrati kindralmajor Jaan Maide sõjavägede ülemjuhatajaks, aga peastaabi taastamiseni ei jõutud.

Teine algus

Pärast 51 aastat kestnud vaheaega alustati Eesti iseseisvuse taastamise järel ka Eesti kaitsejõudude taastamist. Otsuse selleks langetas Eesti Vabariigi ülemnõukogu 3. septembril 1991.

Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 31. oktoobril 1991 kaitsejõudude peastaap (alates 2009. aastast kannab nime kaitseväe peastaap) ja selle ülemaks on olnud:

  • 1991–1994 polkovnik (a-st 1992 kolonel) Ants Laaneots
  • 1994–1995 kolonel Arvo Sirel
  • 1995–1997 kolonel Vello Loemaa
  • 1997–1999 kolonel (a-st 1998 kindralmajor) Ants Laaneots
  • 1999–2002 kolonelleitnant Aarne Ermus
  • 2002–2007 kolonel (a-st 2005 brigaadikindral) Alar Laneman
  • 2007–2011 kolonel (a-st 2009 brigaadikindral) Neeme Väli
  • 2011–2011 kolonel (a-st 2011 brigaadikindral) Riho Terras
  • 2011–2013 kolonel (a-st 2013 brigaadikindral) Peeter Hoppe
  • 2013–2016 mereväekapten (a-st 2015 kommodoor) Igor Schvede
  • 2016–2018 kolonel (a-st 2018 kindralmajor) Martin Herem
  • 2018–… kolonel (a-st 2019 brigaadikindral) Veiko-Vello Palm

1991. aasta lõpus alustas peastaap tegevust endise Eesti NSV sõjakomissariaadi hoones Tallinnas Narva mnt 6. Kuni põhiseadusliku riigivõimu taastamiseni allus peastaap Eesti Vabariigi Kaitsenõukogule, esimene kaitseväe juhataja Aleksander Einseln nimetati ametisse 4. mail 1993.

2001. aasta lõpus kolis peastaap omaaegse kaitseväe haigla renoveeritud hoonesse Tallinnas Juhkentali tn 58.

Kaitseväe peastaabi raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisala kaitseväelasi, teenistujaid ja töötajaid. Kõiki teisi lugejaid teenindame raamatukogudevahelise laenutuse kaudu.

Raamatukogu avati 2004. aasta kevadel. Temaatika osas on ülekaalus sõjanduse ja sõjaajaloo alased teavikud, küllaltki põhjalik on ka õiguse-, psühholoogia- ja juhtimisalase kirjanduse valik. Lisaks võib meie kogust leida ka kaitseväelaste ning kaitseväe ametnike bakalaureuse- ja magistritöid. Võõrkeelsest kirjandusest on ülekaalus inglisekeelne erialakirjandus.

Toetuse väejuhatuse logistikapataljon pakub erialaseid koolitusi, mis tulevad kasuks tulevastele reservväelastele, kes tegutsevad logistika-, transpordi-, tehnika- ja toitlustusvaldkonnas.

Pärast sõduri baaskursust logistikapataljonis algavate erialade valik sõltub, kas kutsealune tuleb kaitseväeteenistusse suvise eelkutsumisega või sügisese põhikutsumisega ning sellest, millised kursused tulenevalt Kaitseväe vajadustest konkreetsel aastal avatakse.

Kui kutsealune alustab oma kaitseväeteenistust suvise eelkutsumisega, võib tal olla võimalik õppida autojuhi (C- või E-kategooria, ohtlike ainete transportimine ja puksiirijuhtimine), sidespetsialisti, parameediku või jaoülema kursustel. Õppimine nendel kursustel tähendab kokku 11-kuulist kaitseväeteenistust.

Kui kutsealune alustab oma kaitseväeteenistust sügisese põhikutsumisega, võib olla tal võimalik õppida mehaanikute, laopidajate, toidukäitlemise ja väliköögi ning tõstuki- ja kraanajuhi kursustel. Õppimine neil kursusel tähendab kokku 8-kuulist kaitseväeteenistust.

Lõpliku otsuse kutsealuse teenistuskoha kohta teeb tulenevalt Kaitseväe vajadustest Kaitseressursside Amet. Kuid tõenäosus, et kutsealune suunatakse logistikapataljoni, on suurem, kui kutsealune esitab esimesel võimalusel Kaitseressursside Ametile taotluse, kus ta põhjendab oma soovi läbida kaitseväeteenistus sõjaväelogistikuna ja konkreetsel erialal just toetuse väejuhatuse logistikapataljonis. Selleks tuleb esitada Kaitseressursside Ametile kutsealuse taotlus ajateenistusse asumiseks (vorm nr 9).

Huvi korral küsige palun lisainformatsiooni e-postil logistikapataljon@mil.ee.

Erialakursuseid:

ADR-kursus

ADR- (ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe) koolitusel osaleb enamik ajateenijaid, kellest saavad edaspidi autojuhid. Kursuse lõpetajatele antakse vastav sertifikaat õigusega transportida ohtlikke tahkeid või vedelaineid (nt laskemoon, kütus jne).

Autojuhi erialakursus

Autojuhikursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele veoki juhtimist, selle tehnilisi omadusi, ehitust, laadimisseadmeid, oma veoki väiksemate rikete ennetamist ja kõrvaldamist ning tegutsemist motoriseeritud rännakul, kauba paigutamist kaubaruumi, ohtlike tahkete ainete vedamise korraldamist.

Kütuse ja määrdeainetega varustamise erialakursus

Kütuse ja määrdeainetega varustamise erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele sõja korral nende käsutusse antava kütuseveoki juhtimist, selle tehnilisi omadusi, ehitust ning oma veoki väiksemate rikete ennetamist ja kõrvaldamist. Samuti õpivad tulevased reservväelased tegutsema motoriseeritud rännakul, tankuri kasutamist ning seda, kuidas korraldada ohtlike vedelate ainete vedamist.

Mehhaaniku erialakursus

Mehhaaniku erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele tundma oma sõjaaja üksuse sõidukite lisavarustust, tehnilisi andmeid ning lihtsamate remonttööde tegemist. Muuhulgas õpetatakse tulevastele reservväelastele seda, kuidas hooldada ja remontida sõidukite raami, vedrustust, amortisaatoreid, sildasid, juhtimismehhanisme, mootoreid, turbot, õli- ja jahutussüsteeme ning jõuülekandeid.

Autojuhi-sanitari erialakursus

Autojuhi-sanitari erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele Kaitseväe meditsiiniteenistuse ja sõjaõiguse üldaluseid, kannatanule meditsiinilise abi andmist ning seda, kuidas kasutada sanitari varustust ja kannatanuid transportida. Lisaks õpetatakse tulevastele reservväelastele kriisipsühholoogia aluseid, inimkeha ehitust ja funktsioone, seda, kuidas tegutseda erinevate vigastuste korral (verejooksud, hingamis- ja vereringehäired, rindkere-, pea- ja kõhupiirkonna vigastused, luumurrud, kuuma- ja külmakahjustused jne) ning mida teha šoki ennetamiseks, raviks ja nakkushaiguste vältimiseks.

Puksiirimeeskonna erialakursus

Puksiirimeeskonna erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele sõja korral nende käsutusse antava puksiir- ja päästeveoki juhtimist, selle veoki tehnilisi omadusi, ehitust ning oma veoki väiksemate rikete ennetamist ja kõrvaldamist. Samuti õpetatakse tulevastele reservväelastele tehnika pääste- ja evakuatsioonioperatsioonide korraldamist ning mehhaaniku juhendamisel erinevate hooldus- ja remonttööde tegemist.

Väliköögimeeskonna erialakursus

Väliköögimeeskonna erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele toiduvalmistamise aluseid ja tehnoloogiat ning välitoitlustamise põhimõtteid. Samuti õpetatakse tulevastele reservväelastele toiduainete ladustamist ja säilitamist, toitumisõpetuse aluseid, väliköökides erinevate toitude valmistamist, väliköögi ja selle juurde kuuluva varustuse kasutamist, väliköögi majanduspaiga rajamist ning hügieeninõudeid välitoitlustamisel.

Laomajanduse erialakursused

Laomajanduse erialakursustel õpetatakse tulevastele reservväelastele erinevate materjalide nagu laskemoon, toiduained jmt ladustamist. Tulevased reservväelased, kes sõja korral teenivad laske- ja lahingumoonalaos, õpivad ohutusnõudeid, seda, kuidas üksuseid laske- ja lahingumoonaga varustatakse, ladustamisega seotud dokumentatsiooni haldamist, oma käsutuses olevate sõidukite remontimist, hooldamist ning kauba pakendamist ja veoste kinnitamist sõidukitele.

Toetuse väejuhatuse logistikapataljon loeb ennast esimese Eesti Vabariigi aegse auto-tanki rügemendi järeltulijaks.

Auto-tanki rügement, mis koondas endas tollase Eesti sõjaväe soomusautod ja kergetankid, loodi 9. aprillil 1919 soomusautode kolonnina. Selle nime all osaleti ka kaheksa soomusautoga Vabadussõjas. 1923 formeeriti väeosa ümber auto-tanki divisjoniks, 1928 auto-tanki rügemendiks. Põhitöö väeosa kaasajastamisel tegi ära kolonel Jaan Lutsar, kes oli väeosa ülem kuni 1934. aastani. Rügement asus Tallinnas, kuid selle allüksusi oli erinevatel aegadel ka Valgas, Jõhvis, Narvas, Elvas ja Tapal.

Üksuse ülemad kuni aastani 1940:

August Nielander

  • 1919 August Nieländer
  • 1919 Albert Ojasson
  • 1919–1923 Hans Vanaveski
  • 1923–1934 Jaan Lutsar
  • 1934 Jakob Vende
  • 1934–1936 Mart Tuisk
  • 1936–1939 Johannes Remmel
  • 1939 Jaan Pinding
  • 1940 Johannes Vellerind

17. juulil 1940 okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi. 1. oktoobril 1940 auto-tanki rügement likvideeriti ning tehnika jaotati laiali. Punaarmee ei suutnud soomustehnika hooldamist organiseerida ning enamik sellest langes Saksa okupatsioonivägede kätte või hävis.

1992. aasta suvel hakati looma Kaitsejõudude peastaabi autokompaniid. 1997 formeeriti Kaitsejõudude peastaabi autokompanii ümber tagalapataljoniks. 2002. aastal moodustati Kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljon, mis muudeti 2005. aastal Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuseks. Alates 2009. aastast kannab struktuuriüksus nime logistikapataljon.

Üksuse ülemad:

  • 2017–… Argo Reidla
  • 2014-2017 Andres Kraav
  • 2012–2014 Ragnar Koemets
  • 2012 Avo Virk
  • 2010–2012 Gunnar Havi
  • 2008–2010 Marek Sügis
  • 2007–2008 Taivo Rõkk
  • 2005–2007 Rudolf Jeeser
  • 2003–2005 Argo Ristisaar
  • 2002–2003 Andrus Toss
  • 2001–2002 Eero Rebo
  • 1999–2001 Boris Püssa
  • 1995–1999 Aivar Jaeski
  • 1994–1995 Alar Vihman
  • 1992–1994 Arni Ilves
  • 1992 Rimant Tšernauskas

Meditsiiniväljaõppekeskus ootab oma kursustele neid kutsealuseid, kellel on huvi sõjaväemeditsiini eriala vastu või kellel on eelnevad teadmised ja töökogemus meditsiini valdkonnas.

Otsuse kaitseväeteenistusse saabunud kutsealuse sõjaväemeediku erialale määramiseks teeb ajateenija nn koduväeosa. Tõenäosus saada sõjaväemeedikuks on suurem, kui kohe kaitseväeteenistusse tulles esitatakse oma väeosa ülema nimele motiveeritud avaldus, milles põhjendatakse soovi õppida sõjaväemeediku eriala. MedVÕK-i õppuriks saamise eeldusena peab kandidaadil olema keskharidus, ta peab olema edukalt läbinud nooremallohvitseri baaskursuse (NAK), sooritama positiivsetele tulemustele üldfüüsilise testi, valdama hästi riigikeelt ning oskama ujuda.

Rühmaparameediku erialakursus (RPEK) kestab 11 nädalat (442 õppetundi). Kursus sisaldab üldmeditsiinilisi distsipliine (anatoomia-füsioloogia, haige-kannatanu uurimine, esmaabi traumade ja haigestumiste korral, farmakoloogia alused jne) ja sõjaväemeditsiini erinevaid alasid (välihügieen, ABK-kaitse, kriisipsühholoogia, katastroofimeditsiin, Kaitseväe meditsiiniüksused ja nende organisatsioon-varustus, meditsiiniteenistuse taktika, välimeditsiin, päästekoolitus). Jätkub üldsõjaline väljaõpe. Olulise osa väljaõppes moodustab sõjaväepedagoogika. Kursuse osaks on ka praktika tsiviilkiirabis. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.

Kompaniiparameediku erialakursus (KPEK) kestab 4 nädalat (160 õppetundi). Kursusele pääsemise eeldus on läbida edukalt RPEK ja nn koduväeosa kooskõlastus. Viimane sõltub omakorda sellest, kui palju kompaniiparameedikuid tuleb tal konkreetsel aastal reservüksuste tarvis ette valmistada. Kursus sisaldab RPEK-l õpitu süvendatud omandamist ja rõhuasetust kompanii taseme meditsiiniteenistuse nüanssidele (meditsiinitaktilised situatsioonid, iseseisev meditsiiniallüksuse juhtimine jne). Ligi poole õppeajast moodustab praktika, sh ka tsiviilkiirabis. Jätkub üldsõjaline väljaõpe. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.

Vanemparameediku erialakursus (VPEK) kestab 4 nädalat (160 õppetundi). Kursusele pääsemise eeldus on läbida edukalt KPEK ja nn koduväeosa kooskõlastus. Viimane sõltub omakorda sellest, kui palju vanemparameedikuid tuleb tal konkreetsel aastal reservüksuste tarvis ette valmistada. Kursus sisaldab eelnevatel RPEK-l ja KPEK-l õpitu kinnistamist. Põhirõhk on üksuse (pataljon, meditsiinikompanii) tasemel meditsiinilisel tegevusel. Kursuse osaks on ka praktika tsiviilkiirabis. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.

Huvi korral küsige palun lisainformatsiooni telefonil 717 4900 või e-postil tervisekeskus@mil.ee

21. novembril 1918. aastal määrati peastaabi ülema päevakäsuga nr 2 dr Mihkel Ostrov arstivalitsuse ülemaks. Seda päeva peetakse kaitseväe tervishoiuvalitsuse ja kogu kaitseväe sanitaarorganisatsiooni tegevuse alguseks.

Kaitseväe tervisekeskus loodi 2000. aastal kaitseväe juhataja käskkirjaga kui iseseisev keskalluvusega üksus.

Kolmest struktuuriüksusest koosnev (s.o kesklaatsaret, keskapteek ja meditsiiniväljaõppekeskus) tervisekeskus alustas oma tööd Rahumäe tee 4a asuvates ruumides.

2002. aastal viidi tervisekeskus sama aasta maikuus loodud Kaitseväe logistikakeskuse koosseisu.

2004. aastal sai tervisekeskuse väljaõppekeskus endale esimesed tööruumid ja õppeklassid sealsamas Rahumäe tee 4a asuvas üksik-vahipataljoni kasarmukompleksis.

2017. aastal kolisid tervisekeskuse meditsiiniabi osutavad allüksused Järvele, värskelt renoveeritud ajaloolise Tondi sõjaväelinnaku staabihoonesse. Meditsiini väljaõppekeskus oli juba aasta varem liikunud Rahumäelt Ämari lennubaasi, kus olid ajateenijatele väljaõppe läbiviimiseks märksa paremad tingimused.

2020. aasta jaanuaris sai tervisekeskuse allüksuseks Raplamaal Seli mõisas paiknev taastusravikeskus. 19.-20. sajandil ehitatud mõisas osutatakse taastusravi ja teostatakse füsioteraapiat nii ajateenijatele, tegevväelastele kui ka kaitseväe veteranidele.

2020. aasta juulis lõpetas Ämaris viimane meditsiini väljaõppekeskuse egiidi all läbi viidud rühmaparameedikute erialakursus. Seejärel viidi kogu meditsiinialane väljaõppetegevus – nii ajateenijate kui ka tegevväelaste osas – üle Tartusse, Kaitseväe Akadeemia alluvusse.

Tervisekeskuse ülemad:

  • alates 2020 kapten Ragnar Ilp (ülema ülesannetes)
  • 2019-2020 kolonelleitnant Oleg Novikov
  • 2014-2019 major Lauri Bender
  • 2013-2014 kolonelleitnant Hillar Tint
  • 2002-2012 kolonelleitnant Merike Johanson
  • 2001-2002 kapten Merike Johanson (ülema kohusetäitja)

Kaitseväe Akadeemia (KVA) on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool. Akadeemia on Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Kaitseväe struktuuriüksus ja oma ülesannete täitmisel esindab akadeemia riiki ja Kaitseväge.

Ülesanded

Akadeemia põhiülesanne on valmistada ette Kaitseväe ülemaid ja arendada sõjateadust, et tagada Kaitseväe juhtimisalane jätkusuutlikkus. Eesmärk on ette valmistada professionaalseid, isamaalisi ja demokraatlikke väärtuseid austavaid allohvitsere ja ohvitsere Kaitseväele ja Kaitseliidule.

Akadeemia tegevusvaldkonnad on:

  • kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimine;
  • täienduskoolituse läbiviimine;
  • riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus.

Kaplaniteenistus on Kaitseväge toetav institutsioon, mille põhiülesandeks on teenida kõiki kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja nende pereliikmeid sõltumata nende religioossest kuuluvusest või mittekuuluvusest.

Missioon

Vaimuliku teenimise ning nõustamise kaudu hoida Kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu kõrget kaitsetahet ja moraali.

Visioon

Oma eriala parima pädevusega ja koostöös teiste tugiteenustega teenindada kõiki kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja nende pereliikmeid lähtuvalt nende usulistest ja hingehoidlikest vajadustest.

Väärtused

  • Hoolivus: kaplan on vaimulik mentor, kes kõiki teenides ja neist hoolides samal ajal austab ja toetab nende erinevaid usulisi ja vaimseid otsinguid. 
  • Tasakaalukus: kaplan, hinnates kriitilisi olukordi ja nõustades hingeliste kriiside korral või lepitades konflikti osapooli, tasakaalukalt hoolides mõlemast osapoolest, pakub vaimset tuge toetudes igavikulistele püsiväärtustele. 
  • Usaldusväärsus: kaplani poole pöördumine tugineb pihisaladuse hoidmise kohustusele – kaplan ei või avaldada talle pihi korras teatavakssaanut. 
  • Oikumeenia: kaplan on koostööaldis kõigi religioonide esindajatega tagades iga inimese vaimuliku teenimise vastavalt tema usulistele ja vaimsetele vajadustele.

Kaitseväe meditsiiniteenistus täidab Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemi lahutamatu osana Kaitseväe põhiülesannete täitmist toetavaid tervishoiualaseid funktsioone.

Meditsiiniteenistuse missioon on pakkuda kaitseväelastele haigestumise, õnnetuse või vigastada saamise korral meditsiiniabi, mis vastab Eesti tervishoiuteenuste osutamise headele tavadele ja kehtestatud standarditele. Põhieesmärgid on vähendada haigestumiste ja vigastuste esinemissagedust ning vajadusel anda asjakohast ja efektiivset ravi.

Meditsiiniteenistuse ülesanded on

  • plaanida meditsiinilist toetust ja varustust
  • tagada kaitseväelastele tervishoiuteenused ja missiooniüksustele meditsiiniline abi
  • anda kaitseväelastele meditsiinialast väljaõpet
  • valmis olla suurõnnetuste ja katastroofide likvideerimise toetamiseks
  • koordineerida vastuvõtva riigi toetuse raames (Host Nation Support – HNS) meditsiinilist toetust
  • teha kaitseväelaste teenistuskõlblikkuse ekspertiisi

Igas struktuuriüksuses tegutsevad meditsiinikeskused. Selline süsteem tagab kõigile kaitseväelastele esmatasandi arstiabi. Üldarstiabi ja hambaravi osutamiseks on meditsiinikeskustes professionaalsed tervishoiutöötajad ning nõuetekohase sisustuse ja varustusega ruumid. Kaitseväe logistikakeskuse tervisekeskuses saavad kaitseväelased lisaks üldarstiabile ka piiratud mahus haiglavälist eriarstiabi. Kaitseväel on tervishoiuteenuste osutamiseks terviseameti tegevusluba.

Peainspektoriteenistuse ülesanne on inspekteerida Kaitseväe struktuuriüksusi sõjaväelise väljaõppe ja sisekorra kontrollimiseks, menetleda kaitseväelaste ja Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevate isikute avaldusi ning osaleda Kaitseväe plaanide ja kavade koostamisel.

Peainspektoriteenistuse oluline ülesanne on menetleda kaitseväelaste ja Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevate isikute avaldusi. Peainspektori ja õigusvahemehe poole võivad pöörduda oma teenistusalaste küsimustega kõik kaitseväelased ja Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevad isikud ilma käsuliini järgimata ning rääkida probleemidest, mida vahetule ülemale mingil põhjusel rääkida ei saa.

Peainspektor, talle alluvad õigusvahemees ja töökeskkonnaspetsialist on oma tegevuses sõltumatud teistest ülematest peale Kaitseväe juhataja.

Õigusvahemehe ülesanne on kaitseväelasi ja Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevaid isikuid nõustada, nende esitatud avaldusi kontrollida ja probleemide korral need lahendada õigusaktidega sätestatud korras. Avaldus peainspektoriteenistusele võib sisaldada näiteks palvet kontrollida ülema antud käskkirja, käsu või korralduse seadustele vastavust või ülema või teenistuskaaslaste poolset diskrimineerimist või tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtete järgimist.

Toetusteenuste keskuse põhiülesanne on Kaitseväe sotsiaal- ja psühholoogiaalase toetuse ning usulise tegevuse korraldamine.

Ülesanded

Toetusteenuste keskuse ülesanded lisaks põhiülesandele on:

  • kaitseväe veteranipoliitika korraldamine;
  • teenistuskohustuste täitmisel vigastatute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine koostöös teiste Kaitseväe struktuuriüksustega;
  • hingehoidlik toetus veteranidele, kiriklike talitluste kaudu vaimulik teenimine, mälestusürituste korraldamine ja koordineerimine.

Allüksused

Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse koosseisu kuuluvad:

  • Kaplaniteenistus
  • Psühholoogiateenistus
  • Sotsiaalteenistus
  • Tugikeskus

Liikumis- ja veoteenistuse põhiülesanne on Kaitseväe ning vastuvõtva riigi toetuse raames liitlasüksuste liikumiste ja vedude korraldamine.

Ülesanded

Liikumis- ja veoteenuse ülesanded lisaks põhiülesandele on:

  • Kaitseväe struktuuriüksuste ning nende varustuse strateegiliste vedude korraldamine
  • vastuvõtva riigi toetuse raames liitlasüksuste vastuvõtmise ja nende liikumise korraldamine
  • riigipiiri ületavate üksuste ja varustuse tolli- ja piiriprotseduuride korraldamine
  • liikumis- ja veoteenistuse reservüksuste ettevalmistamine ja lahinguvalmiduse alalhoidmine

Allüksused

Toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse allüksused on:

  • liikumise koordineerimise keskus
  • liikumise kontrolli meeskond

Toetuse väejuhatuse logistikakooli põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni- ja täiendusõppe korraldamine ning Kaitseväe logistikavaldkonna arendamine.

Allüksused

Toetuse väejuhatuse logistikakooli allüksused on:

  • arendusjaoskond
  • väljaõppejaoskond

Materjaliteenistuse põhiülesanne on Kaitseväe struktuuriüksustele kaitsematerjalide tagamise korraldamine (välja arvatud Õhuväe, Mereväe ja Luurekeskuse erialaspetsiifilised kaitsematerjalid) ja toitlustusteenuse tagamine.

Ülesanded

Materjaliteenistuse ülesanded lisaks põhiülesandele on:

  • Kaitseväe kasutusse antud kaitsematerjalide arvele võtmine, hoiustamine ning selle üle tsentraalse arvestuse pidamine;
  • Kaitseväe kasutusse antud varustusele kasutaja määramine, väljastamine, ringluse teostamine, inventeerimine ja järelevalve teostamine selle seisukorra ning kasutamise üle;
  • Kaitseväe struktuuriüksuste toetamine neile kasutusse antud kaitsematerjali elukaare tagamisega (hooldus, remont ja utiliseerimine);
  • Kaitseväe tehnika, relvastuse ja muu kaitsematerjali katsetamine, arendamine, moderniseerimine ja juurutamine;
  • Kaitseotstarbelise ja mittekaitseotstarbelise vara ja varude arvestuse pidamise kontrollimine KV struktuuriüksustes (v.a. erioperatsioonide väejuhatus, luurekeskus, NATO küberkaitsetöö keskuse Eesti kontingent);
  • Kaitseväe kasutusse antud mobilisatsioonivarude käitlemine vastavalt sõjalise valmisoleku astmele;
  • Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine;
  • Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja ülesannete täitmine;
  • Kaitseväe toitlustamise korraldamine ja arendamine;
  • Allüksuse koosseisus olevate üksuste lahinguvalmiduse tagamine;
  • Allüksuse koosseisus olevate sõjaaja üksuste ettevalmistamine ja formeerimise korraldamine.
  • Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale üksusele logistilise toetuse osutamine ning planeerimisprotsessis toetamine.

Allüksused

Toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse struktuuri kuuluvad:

  • materjali planeerimise ja arvestuse jaoskond
  • lahingumoona toetusgrupp
  • tehnika ja relvastuse toetusgrupp
  • side toetusgrupp
  • üksuse- ja individuaalvarustuse toetusgrupp
  • toitlustuskompleksid
Varustusvalitsuse rinnamärk
Varustusvalitsuse rinnamärk

Tänapäeval ei ole Varustusvalitsuse ajaloo vastu erilist huvi tuntud. Veelgi enam – sellel teemal ei ole avaldatud ühtegi mahukat akadeemilist uuringut. Põhjust tuleb siin ilmselt otsida asjaoludest, millele on tähelepanu juhtinud juba ajakiri Sõdur aastal 1938: „Varustamise organite töö, mis eeldab ettenägelikkust, algatust ja korraldusvõimsust, järjekindlust ning riigi huvide kindlat taotlemist, toimub enamikus tagasihoidlikult, väliste efektideta ja sageli väärilist tunnustust leidmata, kuid seda pinevam on tööpinge ja materiaalne ning moraalne vastutus, mis lasub täheldatud organite ja sel alal töötavate ametiisikute õlgadel.”

Kahtlemata määras Varustusvalitsuse tegevus Vabadussõja tulemuse. Nüüd, pea sajand hiljem, on hakatud tänapäevase Eesti Kaitseväe sõjaväelogistika eelkäijatele rohkem tähelepanu pöörama. Nii on Kaitseväe juhataja 2010. aastal Kaitseväe logistikakeskuse taasasutamise tähistamise puhul öelnud: „Eesti sõjaväelogistikud tõestasid juba Vabadussõjas oma vaprust ja ennastsalgavust vastloodud Eesti Rahvaväe toetamisel. Õlg õla kõrval vabatahtlike koolipoiste, tudengite ja võitlejatega sepistasid ka sõjaväelogistikud võidumõõka, millega üheskoos anti meie vaenlastele hävitav hoop. Eesti Vabariigi sõjaväelogistika esimene üksus Varustusvalitsus oli üks Rahvaväe võitlustahte ja -võime olulisi kindlustajaid.”

Sellel veebileheküljel on kaks eesmärki. Esiteks soovime äratada huvi Varustusvalitsuse ajaloo vastu ning julgustada ja ärgitada nii elukutselisi sõjaajaloolasi kui ka asjaarmastajaid sellega senisest enam tegelema. Teiseks tahame praegustele sõjaväelogistikutele näidata, et nende eelkäijad ei vedanud Eesti sõdurit alt ka pealtnäha lootusetus olukorras, kus sõja ajal tuli praktiliselt eimillestki ehitada üles toimiv sõjaväelogistika. Pandagu seejuures tähele, et nii mõneski valdkonnas tegutseti Vabadussõja ajal tõenäoliselt märksa kiiremini, kui seda on suudetud teha tänapäeva rahuaja tingimustes taasloodud sõjaväelogistikas. Ning eks nii mõnigi sõjaväelogistikust lugeja möönab tõenäoliselt, et on valdkondi, kus ei ole midagi uut siin päikese all.

Eesti sõjaväelogistika looja kindralmajor Reimann

Rudolf Reimann
Rudolf Reimann

Kirjutades Varustusvalitsusest Vabadussõjas ei saa üle ega ümber Eesti sõjaväelogistika loojast ja alusepanijast kindralmajor Rudolf Reimannist.

Rudolf Reimann, täisnimega Rudolf Johannes Reimann, sündis 18.01.1884 Tartus. Aastatel 1897–1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899–1902 Tartu reaalkoolis.

1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus ta teenis esialgu 106. Ufaa jalaväepolgus. Seejärel õppis Reimann 1904–1907 Vilno sõjakoolis, lõpetades selle nooremleitnandina. 1907–1910 teenis ta Pensas Insari tagavarapolgus ja 1910–1911 Insari polgus Zlatoustis.

1911–1914 jätkas Reimann õpinguid Peterburi Intendandiakadeemias ja jätkas teenistust 67. jalaväediviisi intendatuuri käsundusohvitserina ning 1914–1917 sama diviisi intendandina. 1917. aastal sai Reimann alampolkovniku auastme.

28.12.1917 tuli Reimann 1. eesti jalaväediviisi intendandiks. Seoses rahvusväeosade laialisaatmisega läks ta erru. Enne seda ülendas Eesti Ajutine Valitsus ta polkovnikuks.

11.11.1918 määrati Reimann Varustusvalitsuse ülemaks. Ta oli Varustusvalitsuse formeerija ja ülesehitaja. Vabadussõja alguses kujunes Varustusvalitsuse isikkoosseisuga komplekteerimine väga raskeks, kuna noorel Rahvaväel puudusid sõjaväelogistika kogemusega inimesed. Seega tuli sageli panna vastutusrikkad ülesanded juhuslikele ja erialase ettevalmistuseta teenistujatele. 15 aastat pärast Vabadussõda tõdes Reimann ise lakooniliselt: „Vaatamata tagavarade puudumisele suudeti Vabadussõjas kaitseväge varustada kõige hädavajalikuga.” Reimanni teeneid Varustusvalitsuse ülemana ja sõjaväelogistikuna hinnati Vabadusristiga I/1, Läti Karutapja ordeni III järguga ning Poola Polonia Restituta IV klassi aumärgiga.

01.10.1920 lahkus polkovnik Reimann omal soovil tegevteenistusest. 1923. aastal kutsuti Reimann uuesti tegevteenistusse ja temast sai sõjaministri vanemkäsundusohvitser. Samal ajal oli ta Sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924–1929 jätkas Reimann teenistust Sõjaministeeriumi korraldusvalitsuse ülemana.

1925–1929 õpetas Reimann Kõrgemas Sõjakoolis intendanditeenistust. Seejärel astus ta Sõjanõukogu alaliseks liikmeks.

24.02.1932 ülendati Reimann kindralmajoriks. Märtsist 1934 töötas ta Kaitseministeeriumi nõukogu alalise liikmena ning aastatel 1936–1940 oli ta ühtlasi selle nõukogu asjadevalitseja.

16.09.1946 suri kindralmajor Reimann Tallinnas, olles imekombel üle elanud sovettide repressioonid.

Rudolf Reimanni hauakivi
Rudolf Reimanni hauakivi

Allikas: Mati Õun, Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn: 1997, lk 88-89

Olukorrast ülevaate saamine

Õigete otsuste langetamiseks vajab sõjaväeline juht õigeaegselt õiget informatsiooni. Nii kajastuvad ka Varustusvalitsuse ülema Vabadussõja-aegsetes käskkirjades erinevad valdkonnad, mille vastu sõjaväelogistika juhtkond huvi tundis:

  • 10.02.1919 käsuga nr 1 kohustas polkovnik Reimann väeosade ja asutuste ülemaid andma Varustusvalitsusele regulaarselt täielikku ülevaadet selle kohta, kui palju riidevarustust ja „muud kraami” on üksuste käsutuses.
  • 18.03.1919 käsuga nr 14 nõudis Varustusvalitsuse ülem kõikidelt Rahvaväe väeosadelt ja asutustelt informatsiooni selle kohta, kui palju on neil telefonikaablit ja -aparaate ning kust need on saadud.
  • 09.05.1919 käsuga nr 44 tahtis polkovnik Reimann seoses sõjaväehaiglate laienemisega kõikidelt Rahvaväe väeosadelt ja asutustelt informatsiooni nende käsutuses olevate raudvoodite kohta (raudvoodid kästi viivitamatult haiglatele anda ning nende asemele teha puidust narid).
  • 19.05.1919 käsus nr 48 tõdeti, et kord on juba välja antud ringkiri, mis kohustas kõiki Rahvaväe väeosasid ja asutusi iga päev kandma ette toidulolevate inimeste ja hobuste arvu. Et aga kõnealune ringkiri „viimasel ajal täitmist ei leia”, korrati seda käsku.
  • 19.09.1919 käskkirjaga nr 83 kohustati Rahvaväe väeosi ja asutusi informeerima Varustusvalitsust nende käsutuses olevatest autodest, mootorratastest ja jalgratastest ning 31.10.1919 käskkirjas nr 92 kehtestati tänapäevases mõistes nõuded sõiduki registreerimismärgile ja sõidukijuhilt nõutavale dokumentatsioonile, sh sõidulehele. Nii pidid kõik Sõjaministeeriumile alluvad autod, mootorrattad ja jalgrattad olema hiljemalt 11.11.1919 varustatud numbriga ning pitsatiga kinnitatud tunnistusega, mis andis loa kasutada sõidukeid Eesti Vabariigi piirides. Autodele ja mootorratastele kulutatud kütuse ja määrdeainete üle tuli anda aru Varustusvalitsusele.
  • 03.03.1919 käsus nr 8 juhti tähelepanu eksimusele, et allüksused pöörduvad oma soovidega otse Varustusvalitsuse poole. Varustusvalitsuse ülem andis seepeale teada, et tema 28.12.1918 ringkiri kehtib jätkuvalt ning nagu selles oli paika pandud, tohtisid allüksused pöörduda Varustusvalitsuse poole üksnes oma diviisi intendandi kaudu.

Rahandus- ja eelarveküsimused

Ajutine Valitsus oli Vabadussõja alguses väga suure probleemi ees, kust üleüldse leida sõjapidamiseks vajalikku raha. Esimesed summad sai Ajutine Valitsus siiski laenudena või toetusena riiklikku iseseisvust pooldavatelt eraasutustelt ja -isikutelt.

Mõistetavalt ei olnud raha ka Varustusvalitsusel kui Rahvaväge varustaval organisatsioonil. 16.11.1918 sai Rahvavägi Rahandusministeeriumi vahendusel esimese rahasumma – 30 000 Saksa idamarka. Sama kuu jooksul laekus Varustusvalitsuse eelarvesse veel 15 000 Saksa idamarka. Just selle rahaga pandigi alus Rahvaväe enam-vähem reeglipärasele varustamisele.

Varustusvalitsuse staap
Varustusvalitsuse staap

Et raha oli väga keeruline saada, siis ei olnud Varustusvalitsusel võimalik maksta Vabadussõja alguses isegi palkasid. Rindejoon ja lahingüksused olid prioriteet. Et Saksa okupatsiooni ajal teenistuseta olnud ohvitserkond oli sattunud materiaalselt raskesse olukorda, siis taotles polkovnik Reimann sõjaministrilt kõikidele ohvitseridele ja ametnikele esialgseks ülalpidamiseks 200 marka tagastamatut abiraha. Tollane Kaitseminister kindralmajor A. Larka toetas Varustusvalitsuse ülema ettepanekut. Sellest abirahast saigi Eesti kaitseväelaste esimene rahaline tasu.

Ühes Rahvaväe kasvuga suurenesid ka rahalised nõudmised. 01.12.1918 oli formeeritud juba ligi 20 iseseisvat majandusüksust. Lisaks tuli lepingute põhjal teha väljamakseid välismaistele abivägedele. Samuti oli Varustusvalitsus vastutav riigikaitseks kaasatud organisatsioonide nagu näiteks Sadamate Valitsuse jt rahaga varustamise eest. Kriitilises olukorras õnnestus Ajutisel Valitsusel saada Soomest laenu 10 miljonit Soome marka.

Polkovnik Reimanni ettepanekul asutas Rahandusministeerium Varustusvalitsuse väljamaksete tegemiseks Tallinna Rentei (s.o riigikassa osakond), mis alustas tegevust 27.11.1918. Samal ajal pandi alus Rahvaväe raamatupidamisele ning koostati kaitseväelaste palganormid, mille Ajutine Valitsus hiljem kinnitas.

Varustusvalitsus tegeles ka Kaitseministeeriumi esimese eelarve koostamisega. 1918. aasta eelarvet Varustusvalitsus veel ei koostatud, kuid alates aprillist 1919 kinnitas Varustusvalitsuse ülem ministeeriumi kulude nomenklatuuri ja krediitide loendid. Vabadussõja ajal ületasid Rahvaväe kulud tunduvalt teiste riigiasutuste kulusid. 1918–1919 moodustas Kaitseministeeriumi eelarve 78% kogu riigieelarvest. Varustusvalitsuse võtmeroll sõjamajanduses sundis looma ja korrastama kogu Rahvaväe rahandus- ja raamatupidamisvaldkonda.

Oma 24.03.1919 käsus nr 17 kirjutas polkovnik Reimann, et väeosadest ja asutustest pöördutakse Varustusvalitsuse poole „juhuslike allkirjadega” nagu „majanduse ülema eest”, „asjaajaja eest” jne. Varustusvalitsuse ülem nõudis, et dokumendid kannaksid üksnes „seaduslikke allkirjasid” ehk siis väeosa või asutuse ülema või majandusülema allkirja.

21.11.1919 käskkirjas nr 96 kirjutati, et Varustusvalitsusele saadetud arved ei ole korrektselt vormistatud. Puuduste likvideerimiseks andis Varustusvalitsuse ülem järgnevad juhtnöörid:

  1. Arvetel pidi olema kirjas arvete väljaandja nimi ja aadress, arvesaaja nimi (väeosa või asutus), kuupäev, millal oli arve välja antud, asjade nimetus ja hind, kogusumma ja arve väljaandja või tema volitatud isiku allkiri.
  2. Arved pidid olema kirjutatud tindi või tindipliiatsiga.
  3. Arvete pealt pidi olema makstud vastavalt tempelmaksu tariifile tempelmaks.
  4. Nii raha väljamaksmise kui ka kättesaamise kohta pidid arvetel olema vastavad märkused nii rahasaaja kui ka väljamaksja allkirjadega.
  5. Kõik arved pidi olema kinnitanud väeosa ülem või majandusülem.
  6. Arvete peal pidi olema märgitud päevakäsu number ja paragrahv, millega väljamakstud summa on kirjutatud kuluks. Samuti pidi arvel olema märkus selle kohta, missuguse päevakäsuga ostetud kraam arvele võeti.

Varustusvalitsuse ülema 15.11.1919 käsu nr 95 preambulas seisis: „Väeosades ja asutustes kokkuseatud inventari ja varustuse mahakustutamise aktides, mis minule kinnitamiseks saadetakse, selgub, et need aktid sagedasti ei sisuliselt ei ka vormiliselt mitte kõigile päevakäskudes avaldatud nõudmistele ei vasta, mispärast suur osa neist kinnitamata tagasi tuleb saata, mis arusaadavalt ainult tülitavat kirjavahetust tekitab.”

Järgnevalt anti käskkirjas hulk juhiseid, mis pidid tulevikus tagama korrektse asjaajamise. Näiteks nõuti, et riknenud toiduainete puhul selgitataks iga kord välja, kas ikkagi täideti Varustusvalitsuse kehtestatud toiduainete säilitamise nõudeid. Varustusvalitsus aktsepteeris varustuse kaotsiminekut „riigi kahjuks” üksnes erandjuhtudel, kui näiteks üksusel tuli lahingolukorras kiiresti taanduda, keegi langes vangi või deserteerus. Muudel juhtudel tuli üksustel selgitada välja kõik varustuse kadumise asjaolud. Polkovnik Reimann tunnistas, et tal on andmeid väljastatud varustuse arvelt kustutamise kohta, millest ilmnes, et „selle varustuse, kui eraomanduse peale vaadatakse”. Varustusvalitsuse ülem rõhutas: „Tuletan meelde, et kõik maksuta välja antud varustus on ja jääb riigi omanduseks, mispärast teda ainult seadusliku akti põhjal üleüldises korras maha võib kustutada.”

Novembris 1919 pani Varustusvalitsuse ülem paika varustuse mahakandmise korra. Oma 21.11.1919 käskkirjas nr 96 tõdes ta, et mõned väeosad kasutasid riidevarustust, nt sineleid, kasukaid, pükse, pesu jmt kaltsudena suurtükkide puhastamiseks, riiete lappimiseks jne, kuid kõike seda enne, kui see varustus oli üleüldse arvelt maha kantud. Polkovnik Reimann käskis: „Kõik kõlbmatuseni pruugitud varustuse kraam, mis on määratud raamatust mahakustutamiseks, saaks sellekohasele komisjonile ettenäidatud, kes siis akti kokku seab sõjaväe kontrolli juuresolekul nende kõlbmatuse üle ja otsustab, mis otstarbeks võib kraam äratarvitatud saada.”

24.12.1919 käskkirjas nr 3 avaldas Varustusvalitsus täpsed nõuded ja formularid raamatupidamise tarvis.

Materjalimajandus

Vabadussõja alguses tegeles Varustusvalitsus peamiselt Saksa okupatsioonivägedelt varustuse ülevõtmisega. Seda protsessi raskendas asjaolu, et palju varustust oli paigutatud Saksa vägede käsutuses olevatesse erakorteritesse, kuid tänu valvsa ja abivalmis kohaliku elanikkonna vihjetele avastati sellised peidu- ja hoiukohad õige pea.

Üldiselt võeti Saksa vägedelt varustus üle vahejuhtumite ja suuremate arusaamatusteta. Siiski tahtsid sakslased Tallinnas praeguse Lootsi tänava kandis asuvast autopargist liikuda hulga sõidukitega Riiga. Autode äraviimist takistasid siis juba Varustusvalitsuses teenistust alustanud endised Peeter Suure merekindluse autojuhid. Nad tõstsid autodes juhtmeotsad ümber, muutes masinad sõidukõlbmatuks. Pärast tundidepikkust askeldamist lõid sakslased käega ja loobusid nende sõidukite kaasavõtmisest. Niipea kui sakslased olid autopargist lahkunud, seati juhtmed taas korda ning autokolonn liikus Varustusvalitsuse käsutusse.

Autopark
Autopark

Ka enamik Rahvaväe sidetehnikast hangiti Vabadussõja käigus, kuna sõja alguses oli Eesti üksustel kasutada üksnes venelastest ja sakslastest mahajäänud kaks raadiojaama, ca 340 kilomeetrit telefonikaablit, 67 kommutaatorit, ca 2500 telefoniaparaati ja ca 10 000 akut. Ainus, mida jagus, oli pioneerivarustus. Mõned Vabadussõja läbi teinud pioneerivarustuse elemendid olid kasutusel veel 1933. aastalgi.

17.01.1919 kuulutas Ajutine Valitsus välja nn hobuste mobilisatsiooni. Kogu Vabadussõja ajal suudeti rahuldada 70% kõigi üksuste hobustega varustamise vajadusest. Kuna hobuseid oli puudu, siis lubati sõduritel kasutada ka isiklikke hobuseid. Seda võimalust kasutas osa sõdureid hea meelega, sest nii välditi rekvireerimise käigus oma hobuste sattumist võõrastesse kätesse. Kuna hobuseid ei jagunud, siis oli olemasolevate töökoormus väga suur. Probleemiks oli hobuste vilets hooldamine (ei jagunud kaera, sageli tuli leppida kopitanud põhuga). Samas ei saanud nõrku ja haigeid hobuseid ressursside puudusel ka õigel ajal ravile ja kosumisele saata. Suurimaks proovikiviks sai hobuste kärntõbi, kuid selle vastu võeti kasutusele uusim abinõu – väävliga gaasitamine. Juuniks 1919 saadigi kärntõbi kontrolli alla. Kokku registreeriti Vabadussõjas hobustel 24 407 haigusjuhtumit. Haiguste ja vigastuste tõttu suri 962 hobust.

Sõja alguses valitses suur puudus riietusest ja jalanõudest. Esimesest kriisist tuldi välja Saksa vägedelt riidematerjali ülevõtmisega. 06.12.1918 asutati Tallinnas praeguse Ahtri tänava asukohal Varustusvalitsuse esimene rätsepatöökoda. Hiljem muudeti Varustusvalitsuse töökojaks ka Kanuti Gildi ruumid (aadressil Pikk 20). Oli aegu, kus raske oli isegi nööpe hankida. Lahendus leiti nii, et nööpe hakati esialgu valmistama tavalistest plekiribadest. Kuid juba 1919. aasta alguses suudeti hankida Suurbritanniast mereväelaste rõivad, Prantsusmaalt Ameerika relvajõudude riideid ja saapaid ning Saksamaalt kasukaid.

Rahvaväe pesuvarustuse valmistamisel oli täita suur roll organisatsioonil Ühistöö, mis alguses tootis pesu Balti puuvillavabriku ja Kreenholmi vabriku ladudest rekvireeritud materjalist. Kui Balti puuvillavabrik 1919. aastal tööd jätkas, siis varustatigi Ühistöö toetusel Rahvaväge pesuga kogu Vabadussõja vältel. Märkimist väärib, et oma panuse pesuvalmistamisse andsid ka Kuremäe kloostri nunnad.

Saabaste hankimiseks viidi mitmes eraettevõtetes läbi rekvireerimine, kuid Rahvaväe järjest kasvavaid vajadusi see muidugi ei rahuldanud. Osa saapaid saadi Pärnust koos kinnaste ja sooja pesuga, kuid need jalanõud ei sobinud oma suuruselt sõduritele. Õnnekombel selgus, et Soomes on suured laovarud. Nii tellitigi Tampere saapavabrikust kohe 3000 paari poolsaapaid.

Kingsepatöökoda
Kingsepatöökoda

Detsembris 1918 asutati Tallinnas Merimetsal Varustusvalitsuse saapatöökoda, kus hakati rekvireeritud nahkadest saapaid valmistama. Nahk saabaste tarvis hangiti Eestist: maakonnavalitsused pidid saatma Tallinna nahavabrikusse ümbertöötlemiseks toornahad ja see omakorda andis nahad üle Varustusvalitsusele. Sealsamas saapatöökoja juures käivitati ka sadulsepatöökoda, kus võimaluste piires valmistati rakmeid nii sõduritele kui ka hobustele.

Kuna sisuliselt oli tegu ikkagi käsitöökodadega, siis ei suudetud vaatamata 24-tunnistele vahetustele alati kõiki Rahvaväe vajadusi rahuldada. Näiteks sai töökoda ükskord korralduse valmistada Narva rindel olevatele Soome üksustele ühe öö jooksul 200 paari saapaid. Kuna tavaliselt kulus kingsepal ühe saapapaari valmistamiseks 1,5 päeva, siis tuli Varustusvalitsusel küsida abi Tallinna kingseppadelt, kellega koostöös ülesanne lõpuks ka edukalt täideti.

Puidutöökoda
Puidutöökoda

Järgnevalt mõned näited sõjaaegsest materjalimajanduse juhtmisest.

Varustusvalitsuse ülem juhtis oma 03.03.1919 käsus nr 8 väeosade tähelepanu sellele, et nende poolt toitlustuslattu tagasisaadetud kotid on märjad, mullased ja tolmused. Polkovnik Reimann nõudis, et tulevikus peavad kotid tagasisaatmisel olema puhtaks klopitud ja kuivatatud. Tõenäoliselt seda käsku ikka ei täidetud korralikult, sest Varustusvalitsuse ülem andis juunis ja juulis 1919 uue sarnase käsu, milles veel kord nõuti, et ladudesse tagasi toodavad kotid olgu puhastatud ja kuivatatud.

Vastavalt Varustusvalitsuse ülema 23.05.1919 käsule nr 49 tuli Tallinnas ja selle ümbruskonnas paiknevate Rahvaväe üksuste sügelistes vaevlevad ja täitanud hobused viia ühes rakmete ja kettidega Tondile kaks tundi kestvale väävliga „läbigaasitamisele”.

Et mitme töökoja toimimist takistas tööriistapuudus, siis pandi 31.05.1919 käskkirjaga nr 51 paika varustuse täpne nimekiri, mis pidi töökodades olemas olema.

25.07.1919 käsus nr 68 tunnistati, et Varustusvalitsuse hobuseriistade ja saapatöökoda on ülesannete täitmisega üle koormatud. Seetõttu tuli kõikidel Tallinnas ja selle ümbruskonnas olevates väeosades luua oma saapaparandustöökoda. 29.09.1919 käsus nr 86 kirjutati, et eesliinil võitlevate üksuste saapaid ja riideid ei ole võimalik parandamiseks tuua tsentraalsetesse töökodadesse. Polkovnik Reimann käskis väiksemad parandustööd, mis ei nõua masina abi, teha roodu tasandil.

30.07.1919 käsuga nr 72 kinnitati rahvaväelaste riiete, pesu ja rakmete kirjeldused ühes nende valmistamiseks vajalike materjalide kulunormidega.

Oma 31.07.1919 käskkirjas nr 73 tuletas Varustusvalitsus üksustele meelde, et rekvireerimise õigus on ainult vastavatel rekvireerimiskomisjonidel ja ministeeriumitel, Varustusvalitsuse ülemal, merejõudude juhatajal ja deviisiülematel. Et ikka ja jälle esines ebaseaduslikke rekvireerimisi, siis lubas polkovnik Reimann võtta tulevikus kõik omavolitsejad kohtulikule vastutusele.

04.08.1919 käsus nr 81 tuletati väeosadele ja asutustele meelde, et niiske ja porise aastaaja saabumisel tuleb erilist tähelepanu pöörata sõdurite saabaste korrashoiule ja veekindlusele: „Sellepärast on tähtis saapaid korralikult ja järjekindlalt määrida.”

29.09.1919 käsus nr 86 tõdeti, et Sõjaministeeriumilt Kaubanduse ja Tööstuse ministeeriumisse saadetud suurloomade nahad olid aukudega ja nahkade küljest võis leida isegi liha. Varustusvalitsuse ülem tegi järelduse: „Tapetud loomadelt nahkade nülgimist toimetatakse sõjaväe oludes väga hooletumalt ja tooresnahkade korraldamine, mis parkimiseks on määratud, on ülepea niisuguste isikute kätte usaldatud, kes asjakohased ei ole ehk kes siis asja tähtsusest aru ei saa.” Polkovnik Reimann toonitas, et kuna vabariigi piires on vähe nahka, siis olemasolevate tagavaradega tuleb „iseäranis ettevaatlikult ja asjakohaselt” ümber käia.

Tehnika remondi- ja hoolduspunkt

14.10.1919 käskkirjaga nr 89 juhtis Varustusvalitsuse ülem väeosade majandusülemate tähelepanu tõsiasjale, et ära tuleb kasutada ka väeosades tapetud loomadest järele jäänud sarved, sõrad ja kondid. Ülemaid kohustati eelnimetatud kehaosi saatma kas diviisi intendandile, Varustusvalitsuse tapamajja või Tallinna külmetusruumidesse. Ka loomade maod, soolikad ja veri tuli ära kasutada (näiteks seebi keetmiseks) või maha müüa, kandes raha riigi eelarvele.

Surnud loomi käsitleti kui materjali: 21.11.1919 käskkirjaga nr 96 kohustati väeosades ja loomalaatsarettides loomade surma korral nende kehad ära kasutama kas siis seebi keetmiseks või turustamiseks. „Niisama peavad ärakasutatud saama ka kondid. Langenud loomade ja kontide kokkukogumine korraldada ärakasutamise punktidesse,” nõudis käskkiri.

14.10.1919 käsuga nr 89 nõuti kahe nädala jooksul okas- ja telefonitraadi kokkukorjamist ja ruumidesse ladustamist ning nõuti, et okastraadi väljastamisel tuleb esmalt kasutada ära roostetanud okastraat.

Oma 18.10.1919 käsuga nr 90 keelas Varustusvalitsuse ülem väeosadel ja asutustel iseseisvalt küünlade ostmise ning nõudis, et nende saamiseks pöörduksid allüksused vastavalt käsuliinile Varustusvalitsuse poole. Samas rõhutati, et kuna küünalde hankimine on raskendatud, tohib neid kasutada ainult erandkorras ja siis, kui (petrooleum)lampi ei ole saadaval.

Metallitöökoda
Metallitöökoda

15.11.1919 käsus nr 95 tuletas polkovnik Reimann üksustele meelde, et sineliriiet eraldatakse üksnes neile teenistujatele, kes ei saa laost valmis sinelit ning kes peavad selle laskma ise õmmelda. Samas kirjutas Varustusvalitsuse ülem: „Nüüd on minul teated olemas, et mõned sõjaväelased valmistavad oma heaksarvamise järele enesele sellest sineli riidest erariideid ja ülepea niisugusi riideid, mis mitte Eesti sõjaväe vormi kirjelduses ei ole ette nähtud.” Polkovnik Reimann nõudis: „Kinnitan veel kord, et sõjaväelastele isiklikuks tarvitamiseks antud varustuse asjad, nõndasama ka materjal, on riigi omadus, sellepärast tuleb kõiki varustust, väljaantud ükskõik kas valmis asjade ehk materjali näol, ära tarvitada selleks, mis jaoks tema välja on antud. Eraülikondade valmistamine väljaantud riidest, mis riigi varandus, on keelatud.”

30.11.1919 käskkirjas nr 97 nõuti, et kõik väeosad ja asutused, kes nõuavad autode, mootorrataste ja jalgrataste varuosi, tagastaksid Varustusvalitsusele ka katkised osad, mida saaks parandatuna jälle kasutada.

Välisepikoda
Välisepikoda
Tehnika remont
Tehnika remont

30.11.1919 käsk nr 98 pani paika akti sisu, mida loomaarstil tuli koostada hobuse surma korral ja seejärel lasta kinnitada vastaval komisjonil.

Relvastuse valdkond

Laskemoonaladu
Laskemoonaladu

Relvastuse alal oli üks esimene ülesanne koguda kokku Saksa okupatsioonivõimudest maha jäänud relvad ja laskemoon, võtta üle relva- ja laskemoonalaod ning käivitada väeosade relvade ja laskemoonaga varustamine. 1918. aasta detsembrikuu jooksul võeti Tallinnas ja selle ümbruses sakslastelt üle 23 laskemoonaladu ja -keldrit.

Novembris 1918 oli olukord relvastuse ja laskemoona osas väga keeruline, sest Saksa väed olid kõik kasutuskõlbliku ja väärtuslikuma kraami kas kaasa võtnud või hävitanud. Kuid Varustusvalitsus hakkas mahajäänud relvastust käepäraste vahenditega korda seadma.

Suurtükke ei olnud sõja alguses peaaegu üldse, leidus vaid mõni üksik kindlusesuurtükk, suurtükitoru ja -lafett. Siiski suutis Varustusvalitsus ka sellest vähesest, mis oli järele jäänud, panna kokku esimesed suurtükid, mis võeti kohe kasutusele soomusrongidel.

Detsembris 1918 sai Varustusvalitsus Soomest paarkümmend vananenud Vene suurtükki ja Rakverest paar Saksa suurtükki. Nendega pandigi alus Eesti suurtükiväele. Hiljem saadi relvastust juurde Suurbritanniast ja loomulikult ka sõjasaagina.

Mobiilne relvatöökoda
Mobiilne relvatöökoda

19.03.1919 käsus nr 15 teatati, et Varustusvalitsuse välja antud revolvrid on „kroonu omandis” ning neid väljastatakse üksnes teenistusülesannete täitmiseks. Samuti kohustati väeosi ja asutusi andma revolvreid välja vaid päevakäsu alusel, milles pidi kirjas olema, kellele ja mis numbriga relv väljastati.

31.05.1919 käskkirjaga nr 51 lubas Varustusvalitsuse ülem teha Rahvaväe väeosade töökodades vaid loetletud hulka remonttöid: vintpüssi puhastamist, täägi kordaseadmist, püssi üksikute osade vahetamist, varda aluse puhastamist. Muud parandustööd väeosade töökodades keelati.

Polkovnik Reimanni 28.07.1919 käskkirjaga nr 69 kinnitati juhised Varustusvalitsuse koosseisus olevale nn sõjarelvade ülevaatajale. Tema kohustuste hulka kuulusid muuhulgas relvade kasutamiskõlblikkuse üle otsustamine, relvastusega seotud käskude ja juhiste täitmise kontrollimine, tähelepanu juhtimine relvastuse ja laskemoonaga seotud puudustele ja vigadele ning kõigis nendes küsimustes üksuste juhendamine ja nõustamine. Sama käskkirjaga kehtestati ettekannete vormid „Väeosas olevate sõjariistade, laskemoona ja puhastuse abinõude üle”, „Käsisõjariistade tagavara osade üle, mis väeosale antud ja missugusel teel omandatud”, „Sõjariistade töökojas olevate tehniliste abinõude üle”, „Üleüldine sõjariistade arvuline aruanne nende korralikkuse üle” ning formaadid „Sõjariistade varanduse ülevaatamise raamatule”.

Haldusküsimused

Tänapäevase kaitseväe mõistes haldusküsimuse valdkonnas oli Varustusvalitsuse üks esimene ülesanne muretseda Tallinnas kogunevatele Rahvaväele üksustele ruume, kütet ja valgustust. Novembris 1918 oli enamik kasarmuid rüüstatud ja elamiskõlbmatud. Seega tuli sõdurid paigutada varem sõjaväelaste käsutuses olnud erakorteritesse.

Suur probleem oli kütte- ja valgustusmaterjalide puudumine. Varustusvalitsuse teenistujad pidid kasutama suisa kavalust, et meelitada ärimehi müüma petrooleumi, bensiini või karbiiti. Küttepuid tuli hankida lähimatest metsadest ning sundküüdiga Tallinna toimetada. Küttepuid saadi ka rekvireerimisega. Küttepuude ja ehitusmaterjali saamiseks osteti riigi metsavalitsuselt metsa. Juba 22.11.1918 teatati 1. diviisi staabile, et korteri-, kütte- ja valgustusküsimustes võib pöörduda Varustusvalitsuse ülema poole.

Küttepuud
Küttepuud

Kõikjal üle Eesti olid varem tsaariarmee käsutuses olnud hooned lõhutud ja rüüstatud. Eriti halvas olukorras olid Narva kasarmud. Raskusi oli aknaklaaside, aga ka teiste materjalide hankimisega ning see omakorda pidurdas remondi- ja ehitustöid. Siiski suutis Varustusvalitsus 1919. aasta I pooleks teha suurema osa Narva ja Tartu kasarmutest kasutamiskõlblikuks. Kuna paljudes garnisonides ei olnud üldse sõjaväehooneid, siis rakendati paralleelselt kasarmuruumide remontimisega ka eraruumide sundkorras võõrandamist. Seega olid mõned üksused sunnitud sageli oma sõdureid paigutama laialipillatult kitsastesse üüriruumidesse või riigistatud mõisate renoveerimata hoonetesse.

Rahvaväe toitlustamine

1918. aasta novembris puudusid Varustusvalitsusel vähimadki toidutagavarad. Kriitilisest olukorrast otsiti väljapääsu sellega, et mobiliseeritavaid kohustati Rahvaväe teenistusse ilmuma ühe nädal toidumoonaga ning enda riietes ja saabastes (lisaks pidi iga mobiliseeritav võtma kaasa oma magamiskoti, padja, teki ja kaks lina). 29.11.1918 saadi esimene summa toiduainete soetamiseks – 4000 marka. Kuna Eesti oli Saksa ja Vene vägedest laastatud, siis näis esmapilgul, et selle rahaga ei olegi midagi peale hakata.

Esimesed Rahvaväe tarvis hangitud toiduained tegelikult varastati Saksa vägedelt Tallinna Kopli sadama mereväe ladudest.

Pimeduse varjus laeti akna kaudu kahele veoautole suhkrut, soola ja kõike, mida laost veel kätte saadi. Need ained paigutati Tallinnas Pagari tänaval asuvatesse ruumidesse ja nõnda pandigi alus kaitseväe esimesele toidutagavara laole.

Järgmisel sarnasel operatsioonil teisaldati öösel Koplist juba kümmekond Saksa armee raudteevagunit, mis viidi linna elektrijaama taha. Seal tühjendati vagunid kaitseliitlaste abiga ning Varustusvalitsuse kätte langes kaks vagunit kaeru, kaks vagunit lihakonserve, kaks vagunit viina, üks vagun aedvilja ja mõni vagun nisujahu, kuivikute jt toiduainetega.

Väliköök
Väliköök

Liha hakati Vabadussõja alguses kokku ostma Tallinna tapamajast. Kuna sinna toodi sageli väga vähe loomi, siis pidid Varustusvalitsuse ametnikud mõnel päeval leppima vaid 5-6 seaga. Sõja alguses oli raskusi ka leiva hankimisel. Hiljem hakkasid Tallinna garnisoni leivaga varustama Rotermanni tehased. Varustusvalitsuse teenistujad hankisid Tallinnas teateid ka ebaseaduslikult peidetud toiduainete kohta. Näiteks leiti Johansoni paberivabrikust enam kui 17 t suhkrut (sellest jagunuks arvestuste järgi 2,5 kuuks).

Lihaait
Lihaait

28.11.1918 otsis Varustusvalitsus endale ajalehe kaudu moonamuretsejaid. Sõlmiti ka lepinguid ettevõtjatega, kes võtsid enda peale liha, kapsa, viljakohvi ja teiste ainete muretsemise. Sõja alguses andis Varustusvalitsusele märkimisväärset toetust Toitlustusministeerium: 02.12.1918 saadi enam kui 6 t soola, 5 t suhkrut ning 03.12.1918 lisaks 164 kg tangu ja 3 t kaeru.

Järgnevalt valik toitlustusega seotud käskudest:

24.03.1919 käsuga nr 17 avaldas Varustusvalitsuse ülem Ülemjuhataja kinnitatud sõjavangide toidunormid.

08.04.1919 käsus nr 26 teatas polkovnik Reimann Ülemjuhataja loast anda ülestõusmispühade puhul lisaks ettenähtud päevasele toidunormile esimeseks pühaks 400 g saia ja 200 g vorsti ning teiseks pühaks 200 g saia ja 200 g liha.

Varustusvalitsuse ülema 15.05.1919 käsk nr 46 kohustas kantseleide naissoost teenistujatele välja andma lisaks palgale ka kõiki toiduaineid, „välja arvatud tubakaained”.

Polkovnik Reimanni 16.05.1919 käsuga nr 47 fikseeriti toiduainete päevanormid. Muuhulgas nägi päevanorm ette ka tubakat (seda võis asendada seitsme paberossi või kahe sigariga).

31.08.1919 käsus nr 80 nõudis Varustusvalitsuse ülem, et väeosades toitlustataks sõdureid kaks korda päevas sooja toiduga.

Varustusvalitsuse ülema 14.09.1919 käsuga nr 82 fikseeriti sõdurite toitlustamise normid:

  • värske loomaliha 2 x nädalas
  • konserveeritud loomaliha 1 x nädalas
  • soolakala või värske kala 1 x nädalas
  • konserveeritud seapekk 3 x nädalas
  • kartulid 3 x nädalas
  • värske- või hapukapsas 2 x nädalas
  • värske juurvili 1 x nädalas
  • riis, makaronid, nuudlid, herned, oad, nisujahu 1 x nädalas

29.09.1919 käsus nr 86 kirjutati, et väeosades visatakse toidujäätmed lihtsalt minema. Seetõttu andis Varustusvalitsuse ülem korralduse, et kus võimalik, tuleb hakata sigu kasvatama. Sigade arvu piirati toidujäätmete hulgaga: „Sigu võib üles kasvatada ainult niisugusel arvul, et oma toidujäätmetega läbi saaks.” 1919. aasta suve eeskujul anti ka 18.01.1920 käsuga nr 3 korraldus paiksetel väeosadel taasasutada köögiviljaaiad.

14.10.1919 käsus nr 89 juhtis Varustusvalitsuse ülem üksuste tähelepanu veel kord asjaolule, et kõik Rahvaväe võitlejad peavad saama oma toiduained kätte Sõjavägede Ülemjuhataja kinnitatud normide järgi ning arvestamata rahalist väärtust. Varustusvalituse ülem keelas igasugused toidunormide ja rahaga seotud ümberarvestamised (nn „ökonomiad”).

Tervishoiust

Tänapäeval kuulub Kaitseväe logistikakeskuse kui Varustusvalitsuse järeltulija koosseisu ka tervisekeskus. Seetõttu tuuakse alljärgnevalt välja ka mõned aspektid tervishoiuga seotud hügieeninõuetest, mille täitmine oli Rahvaväe üks võitlusvõime ja -moraali eeldus:

Varustusvalitsuse ülem juhtis 26.04.1919 käskkirjaga nr 35 tähelepanu vajadusele hoolitseda sõdurite ihu ja pesu puhtuse eest. Ta andis käsu seada allüksustesse sisse pesuköögid, -künad, -vannid ja desinfitseerimise kastid: „Sõdurite otsesed ülemad peavad selle eest hoolt kandma, et sõdurid, kui sõja tegevus ja asja seisukord seda lubab, võimalikult igal nädalal oma pesu puhtaks peseks, nõnda sama tuleb neid kohustada igal nädalal kord saunas käima.”

Polkovnik Reimanni 19.07.1919 käsk nr 66 nõudis: „Palava suve tõttu ja tervishoidlikes mõttes, Tallinnas asuvate väeosade ja asutuste ülematele teha sellekohased korraldused, et kuni suve lõpuni kõik kasarmutes olevad väljakäigukohad, solgiaugud ja prügikastid saaksivad alati puhtad peetud ja põhjani ära puhastatud.”

Oma 23.02.1919 käsus nr 6 juhtis polkovnik Reimann tähelepanu toiduhügieenile: „Lubamata on leiva ja liha ilma katmata vedamine ja vedajate-rahvaväelaste koorma otsas istumine.” 21.07.1919 käsus nr 76 on Varustusvalituse ülem aga sunnitud tõdema, et „iseäranis suvisel palaval ajal kus tolm ja ühes sellega igasugu mustus kergesti toiduainetesse satub” käskis ta „piinlikult puhtuse järele valvata” ja koormad kinni katta. Samuti nõudis polkovnik Reimann, et Varustusvalitsuse külmhoonetest saadavad ained, liha, või, rasv, kalad, munad, silgud võetaks halvaksminemise vältimiseks sooja tõttu vastu hommikuti kell 5.00–9.00. Tõsi, 19.12.1919 käsus nr 1 tunnistati taas, et on esinenud juhtumeid, kus toiduaineid on veetud lahtiselt ja katmata vagunites, kus enne on koguni sõnnikut veetud, rääkimata jällegi toiduainete katmata veost tolmustel teedel „mille tagajärjel liha, leib ja muud ained paksu mustuse ja tee tolmu korraga kaetult sõduritele valmistoiduna pärale jõuab.” Polkovnik Reimann oli resoluutne: „Juhin veel viimast korda majanduse ülemate tähelepanemist selle peale, et toiduainete veo ja hoidmise asjus antud juhtnöörid mitte ainult lugemiseks, vaid ka täitmiseks on määratud.”

28.07.1919 käsus nr 70 kirjutati, et sageli tuleb maha kanda riknenud toiduaineid. Seetõttu andis Varustusvalitsus üksikasjalikud juhised, kuidas vältida toiduainete riknemist.

Näiteid palkadest ja varustuselementide maksumusest

29.09.1919 käsus nr 85 avaldas Varustusvalitsuse ülem Rahvaväe juhtide ja ametnike palganormid. Mõned näited:

  • sõjavägede ülemjuhataja 4000 marka
  • sõjavägede ülemjuhataja staabiülem 2500 marka
  • merejõudude juhataja 2200 marka
  • Varustusvalitsuse ülem, diviisi ülem 2000 marka
  • soomusrongi ülem 1300 marka
  • soomusautode kolonni ülem 1200 marka
  • pataljoniülem, ehitustööde juht (insener) 1150 marka
  • Tervishoiuvalitsuse apteegi kesklao ülem 1150 marka
  • autotöökoja ülem 1075 marka
  • laskemoonalao ja laboratooriumi ülem 1075 marka
  • sõjariistade parandamistöökoja ülem 1075 marka
  • sõjariistade lao ülem 1075 marka
  • polgu majandusülem 1075 marka
  • roodu ülem 1000 marka
  • Varustusvalitsuse raamatupidaja 950 marka
  • soomusrongi majandusülem 900 marka
  • ladude ja töökodade ülemad 900 marka
  • nooremad ohvitserid roodus 750 marka
  • jaoülem 300 marka
  • kojamees 300 marka
  • reamees 200 marka

07.08.1919 käsuga nr 75 avaldati sõjaväelaste käsutuses oleva varustuse hinnad. Mõned näited varustuse maksumusest:

  • suvemüts 45 marka
  • sinel 360 marka
  • poolsaapad 230 marka
  • seljakott 39,50 marka
  • kiiver 35 marka
  • Saksa karabiin 160 marka
  • Saksa tääk 23 marka
  • piik 35 marka
  • mõõk 100 markaratsahobune 5000 marka
  • jalaväelabidas 6
  • marka
Laod
Laod

29.12.1919 käskkirjaga nr 4 täpsustas Varustusvalitusvalitsuse ülem eeltoodud hinnakirja. See hinnakiri võeti aluseks olukorras, kus rahvaväele kuuluv varustus oli ära kaotatud või kuritahtlikult hävitatud. Väljavõte detsembris 1919 kehtinud hinnakirjast:

  • mütsimärk 2 marka
  • reamehe pagunid 6 marka
  • vöörihm pandlaga 27,50 marka
  • käterätik 15 marka
  • lenduri nahkkuub 800 marka
  • kasukas 560 marka
  • nahast hobusesadul 1500 marka

06.03.1919 käskkirjas nr 9 avaldas Varustusvalitsus üksustele teadmiseks Toitlustusministeeriumi 28.03.1919 käskkirja kinnitatud rekvisitsiooni hinnad. Näiteks maksis 16,4 kg (s.o 1 puud) kohapeal rekvireeritud kartuleid 5 marka, porgandid 15 marka, sibulad 120 marka, värske kapsas 12 marka, hapukapsas 16 marka, loomaliha 66,50 marka, sealiha 180–220 marka ning toop piima 0,80 marka ja esimese sordi või 400 g (s.o 1 nael) 6 marka.

16.05.1919 käsuga nr 47 määras polkovnik Reimann ka kaluritelt kala kokkuostu hinnad. Näiteks maksid värsked räimed 0,40 marka, kilud 1 mark, lestad 0,50 marka, angerjad 1,60 marka, lõhed 2,50 marka, ahvenad 1 mark jne.

Sümboolika

Kaplaniteenistuse märk

Kaplaniteenistuse märk on violetne Malta rist, millel Eesti väike riigivapp ning mille taga on ristatud mõõgad ja roheline tammepärg. See märk on kasutusel kaplanite kursuse rinnamärgina ning on tikitud ka kaplanite stoolale.

Kaplaniteenistuse moto on: In veritate et caritate – tões ja armastuses. Moto väljendab kaplanite ustavust tõele ja armastust kui peamist põhimõtet kaitseväelaste teenimisel.

Ajalugu

Kapelaanide ehk kaplanite tegevusest Eestimaal võib leida viiteid Läti Hendriku kroonikast. Keskajast saati on kaplanid üksusi teenimas nii Põhjasõja ajal rootsi maakaitseüksustes kui ka hiljem tsaariarmees.

Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi 22.02.1919, mil ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käskkirjaga nr 76 pandi alus väliõpetajate ja -preestrite institutsioonile. Tollal tegutses nii õigeusklik- kui luterlik kaplanaadi haru.

Kaplaniteenistus taasloodi 5.07.1995 oikumeenilisena, st kaplaniteenistuses on ametis Eesti peamiste kirikute ja koguduste liitude poolt läkitatud preestrid ja pastorid, kes on saanud kaplani erialase väljaõppe.

Põhjalikuma ülevaate kaitseväe kaplaniteenistusest Eestis saab endise peakaplani kolonel Tõnis Nõmmiku doktoritöö põhjal valminud KVÜÕA-s 2005. aastal avaldatud raamatust „Vaimulikud kaitsejõududes – Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu”.

Traditsioonid

Kaplaniteenistuse aastapäevadel ja muudel pidulikel teenistusel on kaplanite laulupalveks “Te Deum”, mida tänupalvena sõjakäikudel on kasutatud alates 4. sajandist.

Kaplanid tähistavad aastapühana Martinipäeva (mardipäev), kuna püha Martin on rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kaplanite kaitsepühak.

Kaplaniteenistuse marsi “Pro Deo et Patria”on loonud helilooja Roman Toi.

Kaplanite ajaloolised traditsioonid

Sõjaväekaplanitel on aastasadade jooksul kujunenud välja omad traditsioonid, millest mõned pärinevad juba varasemast keskajast.

10.-13. sajandil oli sõjaväekaplanite amet laialt levinud. Sellel ajal võtsid kaplanid Püha Johannese Hospidali ordult üle Malta risti, mis kujutab endast Kreeka ristist väljakujunenud neljast odaotsast (teradest) moodustatud kaheksatipulist risti.

Traditsiooni kohaselt sümboliseerivad neli odaotsa õigust, tagasihoidlikkust, visadust ja ettevaatlikkust, kuna Malta risti kaheksa tippu tuletavad meelde Jeesuse mäejutluse kaheksat õndsakskiitmist (Mt 5:3 – 12).

Kolmas, rahvusvaheliselt tunnustatud välikaplanite sümbol – lilla või violett eraldusvärv – on palju hilisem. Seda värvi hakati kaplanite eritunnusena kasutama esmalt XIX sajandi keskpaigas Saksamaal, arvatavasti Preisi armees.Tänapäeval on see laialt levinud, seda kasutavad näiteks Argentina, Belgia, Hispaania, Iiri, Kanada, Poola, Portugali, Rootsi, ja Rumeenia kaplanid. Hollandis Soomes ja Suurbritannias kasutakse mõlemad värve: Hollandis katoliiklased lillat, protestandid musta, Soomes kasutakse mustal põhjal violett ja kuldseid ornamente.

Eestis kasutakse violetset tooni kaplanite eraldusvärvina alates aastast 1995, peamiselt piduliku õhtuvormi juures.

Mitmete riikide kaplaniteenistustel on oma hümn või rivilaul, nii mõnelgi riigi kaplaniteenistusel on oma marss.

Paljude riikide kaplaniteenistustel on lisaks nn „relva-liigi” või teenistuse trafaretile veel oma kaplani ametirist, kompentensi tõestav nn eriala märk või isegi mõlemad, tavaliselt kas ladina- või malta rist, tihti ümbritsetud pärjaga. Näiteks Saksamaal on sõjaväevaimulikel vähemalt sada viiskümmend aastat olnud tarvitusel ketiga kaelaskantavad hõbedased ametiristid, erinevate kujundustega protestantidele ja katoliiklastele.

Kuna kaplanid on ajalooliselt seotud Püha Martini keebiga, siis on paljudes riikides kaplaniteenistustel ka tänapäeval kasutusel keebid, kas liturgilise elemendina või üle-riide asemel piduliku õhtuvormi juures. Riikides, kus kaplaniteenistusel on oma katedraal ning garnisoni kirikud ja kabelid on kaplanitel tihti ühenduses nendega oma traditsioonilised tseremooniad nagu kaplanite ametisse pühitsemised jne.

Kuigi erinevate maade ohvitseridel on eriomased aastasadade vanused kindlad suhtlemisreeglid, leiame siiski, et eri maade kaplanid saavad oma vahel suurepäraselt läbi. See on eriti ilmsiks tulnud rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel ja mujal, kus eri maade kaplanite koostöö on olnud sujuv. Üldreeglina* sinatavad kaplanid üksteist pea igas riigis ja tarvitavad sageli auastme asemel üksteise eesnime.

Kaplanid tähistavad tihti lisaks aastapäevadele mitmesuguseid  (peamiselt kaitsepühakute**) tähtpäevi.

Mitmel pool toimuvad kaplanite aastapäevadel, introduktsioonidel ja muudel tähtpäevadel erilised traditsioonilised tänujumalateenistused. Näitena võib nimetada inglaste „Battle of Britan’i” ja „Atlantic Sunday” jumalateenistusi. Samuti on mitmetel kaplanaatidel  oma väljakujunenud traditsioonilised laulu- ja kirikupalved.

Laulupalve „Te Deum” on kaplanite tänupalvena laialt kasutusel pea kõikides kristlikes kaplaniteenistustes.

Kaplanid alustavad ka Pühakirja lugemist traditsiooniliselt sõnadega: „[Sõjamehed]!  Kuulgem Jumala sõna!”.

Kuna jumalateenistused toimuvad alati kohaliku väeosa ülema loal või korraldusel, siis paljudes riikides on tavaks, et väeossa ülem (või mõni kuulus kohalviibiv eruohvitser) loeb lektsioonid (tavaliselt Vana Testamendi osa ja epistlitekstid). 

Mõne riigi mere- ja õhuväe kaplanitel on traditsioonid, mis võivad oluliselt erineda maaväe kaplanite omadest. Näiteks kui Suurbritannia ja Kanada mereväelasi või nende lapsi ristitakse mõne sõjalaeva pardal, siis kasutakse ristimisanumana laeva kella.

Matuste puhul ei asetata kaplanite kirstule mitte ohvitserimüts ja mõõk vaid mõõga asemel ametirist või vastava riigi kaplaniteenistuse stoola.

Teiseks tavaks on, et kaplani kirst asetatakse kirikus erandina altari ette nii, et surnu jalad on altari poole.

Paljude riikide kaplaniteenistustel on ka pidulike (nn messi- või rügemendi-) õhtusöökide puhul oma traditsioonid, mis võivad oluliselt erineda teistest sama riigi ohvitseride kasiinodes käibel olevatest tavadest. Näiteks paljud kaplaniteenistused tarbivad õhtusöökidel ainult veini või vett ning mitte mingeid muid jooke. Õhtu tseremooniameister või eesistuja kasutab koosoleku haamri asemel lauakella või kongi. 


* Üldise erandina madalamatel ametikohtadel teenivad kaplanid oma välipiiskoppe, välipraoste, kindralkaplaneid ja peakaplaneid ei sinata, kuigi ka siin on erandeid. Inglise keelt kõnelevates riikides pöörduvad kaplanid oma kõrgemate juhtide poole väljendiga „Sir”, mida kasutavad ka ohvitserid suheldes oma ülemustega või kõrgemas auastmes ohvitseriga.  Inglismaal ja Kanadas kõnetatakse kaplaneid tihti sõnaga  „Padre”.

** Populaarsed kaplanaatide kaitsepühakud on Püha Martin  Tours’ist, Püha Mikael ja Püha Jüri (Georg).

 

Kaitseväel on lai valik erineva otstarbega relvi eri tootjatelt. Hiljuti sõlmiti suur relvaostutehing USA tootjaga LMT.

Kaitseväes on kasutusel ohtralt sümboolikat, mis on üksuste jaoks suure tähtsusega. Siit saab ülevaate embleemidest, aumärkidest, lippudest aga ka auastmetunnustest.

Kasutame Põhja-Euroopa oludes ennast tõestanud soomukeid ja muud tehnikat. 2019. aasta suveks sai Kaitsevägi kätte kõik 44 Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinat CV90.

Eestil on Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev ning nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijad.

Kesk-Aafrika Vabariik

  • EUFOR RCA 05.2014 – 08.2014

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR RCA) oli ÜRO mandaadiga Euroopa Liidu rahuvalvemissioon Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis. Missiooni eesmärk oli stabiliseerida riiki pärast mitmeaastast sisekonflikti. Eesti kaitseväelased osalesid missioonil 2014. aastal, kui nad viisid nelja kuu vältel Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis läbi julgestus- ja toetusoperatsioone humanitaarabi kohaletoimetamiseks.

Vahemeri

  • NATO Active Endeavour / Ocean Shield 03.2013–06.2013 

NATO olulisim mereväeoperatsioon Active Endeavour alustas tegevust 2001. aastal pärast 9. septembri sündmusi. Kuni 2016. aastani väldanud operatsiooni eesmärk oli võidelda terrorismiga merel, kindlustada laevateede turvalisus ning hoida ära võimalikke terroriakte. Operatsiooni raames viisid liitlaste sõjalaevad läbi patrulle, kontrollisid kahtlasi aluseid ja jälgisid laevaliiklust Vahemerel. Eesti osales operatsioonil sõjalaeva julgestusmeeskonnaga.

Mali

Aafrika sarv

  • EUNAVFOR Somaalia / operatsioon ATALANTA 12.2010 – 05.2013

Euroopa Liiidu poolt juhitud piraatlusevastane operatsioon, mis kaitseb ÜRO Maailma Toiduprogrammi (WFP) toiduabi Somaaliasse transportivaid laevu ning vajaduse korral teisi Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvaid aluseid. Missioon kestab praeguseni, Eesti osales selles operatsiooni Atalanta raames aastatel 2010–2013, mil panustasime laevakaitsemeeskonnaga.

Iraak

  • Iraqi Freedom 06.2003–2009

Operatsioon Iraagi Vabadus kestis 19.03.2003 – 31.08.2010. 2003. a juunis alustas teenistust Iraagis Eesti jalaväerühm ESTPLA 7 ja kaubakäitlusmeeskond CT 1. Operatsioonil langesid kaks Eesti kaitseväelast ja mitukümmend kaitseväelast said haavata.

  • NTM-I 02.2005–11.2011

NATO väljaõppemissioon, mille ülesanne on aidata Iraagi julgeolekujõude tasemele, mis võimaldaks Iraagi valitsusel tagada riigis stabiilsus ja julgeolek. NATO väljaõppemissioon keskendus eelkõige väljaõppele, varustus- ja tehnilisele abile, välistades sekkumise otsesesse sõjalisse võitlusesse. Eesti osales väljaõppemissioonil kolme staabiohvitseriga.

Makedoonia

  • EU military operation Concordia 05.2003–12.2003

Euroopa Liidu kõige esimene sõjaline operatsioon, mis toimus Makedoonias 2003. aasta märtsist kuni detsembrini. Missiooni eesmärk oli vaatlus ning rahvusvaheliste organisatsioonide abistamine. Eesti osales ühe kaitseväelasega.

Afganistan

  • ISAF 03.2003 – 12.2014

NATO operatsioon, mille eesmärk oli tõhustada Afganistani ülesehitamist ning seeläbi tugevdada piirkonna stabiilsust. Eesti üksused tegutsesid NATO raames Afganistanis alates 2003. aastast, alustades kuueliikmelise demineerijate meeskonnaga. Alates 2006. aasta veebruarist asusid Eesti üksused Helmandi provintsis ning väekontingendi suurus oli keskeltläbi 150 inimest. Viimane jalaväekompanii pöördus Eestisse tagasi 2014. aasta hiliskevadel.

Kosovo

  • KFOR 11.1999 – 10.2018

ÜRO mandaadi alusel jätkuvalt tegutsev rahuvalvemissioon, mille eesmärk on tagada Kosovos rahu, stabiilsus ja avalik kord. Seoses Kosovo julgeolekuolukorra paranemisega on järk järgult vähendatud NATO kohalolekut piirkonnas.

Iisrael, Süüria

Liibanon

  • UNIFIL 12.1996–05.1997 

UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal ning selle ülesanne on Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine. Samuti on UNIFILi ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ja toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanoni Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni kontrolljoone vaheline ala. Eesti osales UNIFILi missioonil esmakordselt 12.1996–05.1997 rahuvalvekompaniiga.

Bosnia ja Hertsegoviina

  • IFOR, SFOR 04.1996–11.2004

Aastatel 1995–2004 tegutsesid Bosnias NATO juhitud rahutagamisjõud IFOR (Implementation Force) ja stabiliseerimisjõud SFOR (Stabilisation Force). Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas NATO IFOR koosseisus tegevust ESTPLA-3.

  • NATO HQ Sarajevo 12.2004–06.2005

  • EUFOR ALTHEA 12.2005–12.2011

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon, mille eesmärk on tagada Bosnia kodusõja lõpetanud Daytoni/Pariisi rahulepingu tingimuste täitmine ning luua Bosnias ja Hertsegoviinas ohutu ja turvaline keskkond. Operatsioon kestab praeguseni, Eesti osalus lõppes detsembris 2011.

Horvaatia

  • UNPROFOR 03.1995–10.1995

ÜRO rahuvalvejõud Horvaatias ning Bosnia ja Hertsegoviinas, mis alustasid tegevust veebruaris 1992 ja lõpetasid märtsis 1995, kui need restruktureeriti uuteks rahutagamisjõududeks samas piirkonnas. UNPROFORi koosseisus teenimine oli Eesti kaitseväelaste jaoks esimene välismissioon.

Reservteenistus on kaitseväekohustuse täitmine õppe– ja lisaõppekogunemisel. Reservväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks ning on nimetatud sõjaaja ametikohtadele või on üldreservis. Oma sõjaaja ametikohta saab kontrollida kaitseväeteenistuse veebist.

Reservis olev isik ja reservväelane

Reservis olevad isikud on kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised, kes ei ole kutsealused ega teeni parasjagu kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, nt õppekogunemisel osaledes.

Milliste kohustustega tuleb reservis olles arvestada?

Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus.

Teatamiskohustus

  • Kohustus teatada oma kontaktandmed. Oma kontaktandmetel hoia silma peal kaitseväeteenistuse veebis. Kui need on valed, siis saad need seal kohe parandada. Kui Sul ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada kaitseväeteenistuse veebi, siis teata kaitseressursside ametile oma kontaktandmed taotluse vormil.
  • Kohustus teatada oma terviseseisundit muutvatest asjaoludest. Terviseseisundit muutvad asjaolud võivad olla näiteks raske haigus või puue. Kui terviseseisundi muutus võib mõjutada vastavust tervisenõuetele, siis tuleb seda kohe kaitseressursside ametile teatada ning lisada dokument, mis muutust tõendab. Ka seda saad teha kaitseväeteenistuse veebis või esitades ametile e-posti või tavaposti teel taotluse vormi.Vajadusel kutsutakse Sind uuesti arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele.

Ilmumiskohustus

Kaitseressursside ameti või kaitseväe kutsel tuleb määratud ajal ilmuda:

  • kaitseressursside ametisse või ameti määratud kohta toimingute tegemiseks
  • kaitseressursside ameti arstlikku komisjoni
  • kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele aja- või asendusteenistusse või õppekogunemisele

Esitamiskohustus

Kaitseressursside ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid. Näiteks arstlikule komisjonile tuleb esitada tervisetõend, kuid vajadusel ka muud terviseseisundit kirjeldavad dokumendid.

Toimingute tegemise kohustus

Kaitseressursside ameti või kaitseväe nõudmisel tuleb teha nõutud ja vajalikud toimingud, näiteks osaleda määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ning vajadusel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul.

Täiendavat informatsiooni kaitseressursside ametiga seotud kohustuste täitmise ja arstliku komisjoni läbimise kohta saab krainfo@kra.ee või tel 717 0700.

Millised on minu andmed kaitseväekohustuslaste registris? Kas mind on kutsutud õppekogunemisele? 

Selle info leiad kaitseväeteenistuse veebist.

Mind on kutsutud õppekogunemisele. Kas ma pean kedagi teavitama?

Jah. Esimesel võimalusel teavitada enda tööandjat. Teavitada ka perekonda ning täita oma perekondlikud kohustused enne või pärast õppekogunemist.

Mida peab õppekogunemisele kaasa võtma?

  • isikutunnistus või Eesti kodaniku pass
  • juhiload (olemasolul)
  • arveldusarve number
  • sõidupilet(id) ja/või sõiduki registreerimistunnistus
  • isikliku hügieeni tarbed
  • aastaajale vastav riietus (sh vähemalt kaks paari aluspükse ja sokke) ja jalanõud
  • õmblusnõel ja musta värvi õmblusniit
  • taskunuga
  • tulesüütamisvahendid
  • saapahooldusvahendid
  • raha ja kirjatarbed omal äranägemisel
  • kaitseväe poolt väljastatud isiklik varustus (olemasolul)

Vaata lisaks: õppekogunemiseks vajalikud dokumendid

Millist tasu makstakse õppekogunemisel osalemise aja eest? Kuidas hüvitatakse transpordikulud?

Alates 01.01.2018 makstakse õppekogunemisel osaletud aja eest toetust olenevalt ametikoha (mitte isiku enda auaste) põhiliigist järgnevalt:

  • sõdur – 37 eurot päevas
  • allohvitser – 40 eurot päevas
  • ohvitser – 50 eurot päevas

NB! Tegu on brutosummadega (tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 3).

Lisaks hüvitatakse õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule Kaitseväe poolt sõidukulu piirmäära ulatuses sõiduks kogunemiskohta ja tagasi:

Alates 01.01.2018 käib õppekogunemisele saabumise sõidukulu hüvitamine järgnevalt:

  • Eesti piires hüvitatakse sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi sõidupileti maksumuse kahekordses ulatuses või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel kokku kuni 40 euro ulatuses
  • Eesti piires hüvitatakse sõidukulu 0,07 eurot ühe kilomeetri kohta lähtuvalt asukohast, kus isik kutsumise ajal viibi ja tagasi
  • Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elavale reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu Kaitseväe poolt kogunemiskohta ja tagasi elukohta sõidupileti või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel kokku kuni 125 euro ulatuses

Hüvitamiseks tuleb esitada taotlus õppekogunemist korraldavale ülemale hiljemalt õppekogunemise viimasel päeval. Seejärel hüvitatakse sõidukulu 14 päeva jooksul pärast õppekogunemise lõppu.

NB! Õppusele ilmudes võtta kaasa sõidupilet(id) ja/või sõiduki registreerimistunnistus.

Ma saan õppusel vähem raha kui mu palk. Kes vahe kinni maksab?

Kaitseväel ei ole vahendeid, et palgavahet kompenseerida, kuid me soovitame sel teemal oma tööandjaga rääkida, sest see on nende võimalus anda oma panus riigikaitsesse. Tänaseks on end teistele eeskujuks seadnud mitmed tööandjad.

Töötan riigikaitselise töökohustusega ametikohal ning mulle saadeti kutse õppekogunemisele – mida ma tegema pean?

Vastavalt riigikaitseseaduse § 46 lg 3 kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord (Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 103). Antud määruse § 4 järgi peab riigikaitseline asutus arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle.

Riigikaitselise töökohustusega ametikohtadel töötavate kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute suhtes rakendatavate piirangute üle peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste registris. Riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötava kaitseväekohustuslase andmed esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga toimuva andmevahetuse kaudu. kaitseväekohustuslaste registris kohaldatavate piirangute märge riigikaitselise töökohustusega ametikohtade osas kehtib maksimaalselt üks aasta teabe esitamisest arvates.

Reservis oleva isiku, kes töötab ameti- ja töökohal, mis riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on ameti- või töökoht, millel töötamine on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega, vabastab õppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem.

Et vabastada isikut õppekogunemisest, siis vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lg 4 peab antud asjaolul õppekogunemisest vabastamist sooviv reservis olev isik esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi vähemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.

Kuidas käituda, kui olen töötuna arvel ning mind kutsutakse õppekogunemisele?

Õppekogunemisele kutsutud isikud, kes on arvel Töötukassas, peaksid Töötukassaga ühendust võtma (kas infotelefonil 15501 või enda konsultandiga) ning informeerima, et nad on õppekogunemisele kutsutud ning et nad seal osalevad.Töötukassa poolt antakse isikule edasised juhised.

Töötukassa lõpetab õppekogunemise perioodiks nende arvel oleku. Peale õppekogunemise lõppu peab isik ennast uuesti arvele võtma, kas pöördudes Töötukassa büroosse või esitades avalduse läbi e-töötukassa.

Lisainfo telefonil 15501.

Kui õppekogunemisele kutsutud isikul on kodus alla 3-aastane laps, siis kas tal on kohustus minna kutse saamisel õppekogunemisele?

Reservis olevale isikule saadetakse vähemalt 120 päeva ette kutse osalemaks õppekogunemisel. Selle aja jooksul peaks reservväelastel enamasti olema võimalik oma elukorraldust (nii perekondlikud kui ka tööalased kohustused) õppekogunemise perioodiks korraldada, et tekiks võimalikult vähe probleeme. Alati see nii ei lähe ning tekib olukordi, mille puhul ei ole võimalik reservväelastel õppekogunemisel osaleda. Sellisel juhul on oluline aegsasti (kui tegemist ei ole ootamatult tekkinud olukorraga) sellest Kaitseväele teada anda, et leida olukorrale võimalikult parim lahendus. Ka ootamatult tekkinud olukorra puhul on vajalik Kaitseväele teada anda.

Õppekogunemisel osalemise kohustusest võib reservväelase vabastada seaduses välja toodud põhjustel (kaitseväeteenistuse seadus § 76).

Õppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama teda õppekogunemisele kutsunud struktuuriüksuse ülemale taotluse ja vastavat asjaolu tõendava(d) dokumendi(d), mis peavad tõendama taotluses kirjeldatud olukorda. Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülemal on õigus nõuda lisateavet ning arvestama peab, et struktuuriüksuse ülemal on otsuse tegemisel kaalutlusõigus.

Soovitame kindlasti pöörduda kutse väljastanud struktuuriüksuse ülema poole olukorra täpsemaks kirjeldamiseks.

Olen kaitseväekohuslaste registris arvel mittekõlblikuna ja see on ka näha riigiportaalis. Aga nüüd tuli teatis, et mobilisatsiooni väljakuulutamisel pean vastavale aadressile ilmuma. Mida see täpselt tähendab? 

Hetkel ei vasta Te kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning seoses sellega Teid õppekogunemisetele ei kutsuta (v.a kui olete KL liige ning Teid kutsutakse KL õppusele), kuid mobilisatsiooni korral olete kohustatud kohale tulema ning siis hinnatakse koha peal arsti poolt Teie tervise vastavust tervisenõuetele.

Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 2 lg 1 sätestab ära, et kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane.

Kaitseväekohustuslane on:

  • kutsealune;
  • 18–60-aastane meessoost isik;
  • tegevteenistuses olev üle 60-aastane isik, kes ei ole ületanud piirvanust;
  • piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema või luurekeskuse ülema ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni.
  • KVTS § 70 lg 3 p 1 järgi ei kutsuta õppekogunemisele reservis olevat isikut, kes arstliku komisjoni otsusel ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Siit tulenevalt Teid õppekogunemisele ei kutsuta, kuid mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse vabatahtlikke.

Mobilisatsiooni ajal hindab arst isiku vastavust tervisenõuetele tema kogunemiskohta või teenistuskohta saabumisel.

Riigikaitseseaduse § 81 lg 1 järgi kohustatakse 18-aastast ja vanemat kaitseväekohustuslast ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliiget asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma mobilisatsioonikäsuga. Sama paragrahvi lõike kolm järgselt kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliige peab mobilisatsioonikäsu saamisel või Kaitseväe juhataja otsusest teadasaamisel ilmuma talle teatavaks tehtud kogunemiskohta käsus ettenähtud tähtpäeval.

Infoks veel, et kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendav takistus on kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme:

  1. raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;
  2. töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal;
  3. viibimine vahi all;
  4. vabadusekaotusliku karistuse kandmine;
  5. transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral.

Kuidas käituda, kui mul puudub Eestis tegelik elukoha aadress, sest viibin välisriigis?

Juhul, kui Teie üksus õppekogunemisele kutsutakse, siis kutse edastatakse Teile rahvastikuregistris kehtivale aadressile. Kui Te teate, et viibite Eestist ära pikemalt, siis peaksite rahvastikuregistrisse kindlasti oma välisriigi aadressi sisestama.

Keda tuleb teavitada kui kontaktandmed muutuvad?

Kontaktandmete ja terviseseisundi muutumisest tuleb teavitada Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Infot saab Kaitseressursside Ameti kodulehelt.

Mul ei ole ravikindlustust, mis siis saab, kui ma haigeks jään / viga saan vms? 

Kõigi õppekogunemisel osalevate reservväelaste tervis on meile oluline ja kaitsevägi tagab esmase arstliku abi kõigile oma inimestele ja viib nad vajadusel ka tsiviilhaiglasse. Tähtis on terviseprobleemist varakult teada anda.
Õppekogunemisel tagatakse meditsiiniline abi kaitseväe poolt.

Sain kutse õppekogunemisele ja ma pean esitama tööandjale selle kohta tõendi. Kas sellist tõendit on võimalik väljastada? 

Vastavalt Eesti Vabariigi töölepinguseadusele on tööandjal kohustus peatada tööleping selleks perioodiks, kui tema juures töötav reservväelane osaleb õppekogunemisel (töölepinguseaduse § 19 lg 5 järgi on töötajal õigus keelduda töötegemisest juhul, kui ta osaleb õppekogunemisel).

Kaitseväe poolt Teile saadetud ametliku õppekogunemise kutse näitamisest või koopia edastamisest tööandjale peaks piisama, et Teie tööandja Teid õppekogunemise perioodiks vabastab töötamise kohustusest.

Kui Teie tööandjale õppekogunemise kutsest ei piisa ning tal on soov saada eraldi tõendit Teie osalemise kohta, siis soovitame Teil tõendi saamiseks pöörduda Teile kutse saatnud üksuse poole. 

Kas õppekogunemisel oldud aeg läheb põhipuhkust andva aja hulka? 

Kehtiva töölepinguseaduse (TLS) kohaselt õppekogunemisel oldud aega ei arvata põhipuhkuse andmise õiguste aluseks oleva aja hulka, kuid töölepingu pooled võivad vajadusel eraldi kokku leppida selles, et õppekogunemisel viibitud aeg arvatakse töötaja põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

Mis saab siis, kui ma õppekogunemisele ei ilmu? 

Õppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise eest karistatakse reservis olevat isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (kuni 1200 eurot) või arestiga.

Mul on rohkem küsimusi õppekogunemiste kohta!

Aeg ja koht on märgitud õppekogunemisel osalemise kutsel. Kui olete kutse kaotanud, võtke õppekogunemise aja ja koha täpsustamiseks Kaitseväe e-posti aadressile mil@mil.ee.

Kaliiber: 9 mm
Padrun: 9×19 mm
Kuuli algkiirus: 385 m/s
Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 50/25 m
Relva kaal: 715 g tühja salvega, 770 g täis salvega 
Relva kõrgus: 136 mm
Relva pikkus: 194 mm
Vintraua pikkus: 108 mm
Salve maht: 15 padrunit 
Padruni/kuuli kaal: 11.6/7,26 g

 

Kaliiber: 5,56 mm
Padrun: 5,56×45 mm
Kuuli algkiirus: 915 m/s
Tehniline laskekiirus: 650 l/min
Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 500/500 m
Relva kaal: 3,95 kg 
Relva üldpikkus: 979 mm
Relva pikkus kokku pandud kabaga: 742 mm
Vintraua pikkus: 460 mm 
Vintide arv rauas: 6/parempoolset 
Salve maht: 35/50 padrunit
Laetud salve mass (35/50): 710/1000 g
Tühja metallsalve mass: 300 g 
Padruni/kuuli kaal: 11,7/3,56 g 

 

Kaliiber: 5,56 mm
Padrun: 5,56×45 mm
Kuuli algkiirus: 850 m/s
Tehniline laskekiirus: 650 l/min
Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 500/500 m
Relva kaal ilma salveta: 3,75 kg
Laetud/tühja metallsalve kaal: 730/300 g
Mod. relva kaal täis salvega: 5,9 kg
Mod. relva kaal granaadiheitja ja täis salvega:
7,7 kg
Relva üldpikkus:
 851 mm
Relva pikkus kokku pandud kabaga: 640 mm
Vintraua pikkus: 332 mm 
Vintide arv rauas: 6/parempoolset 
Salve maht: 35 padrunit
Laetud salve mass: 710 g
Padruni/kuuli kaal: 11,7/3,56 g 

Kaliiber: 5,56 mm
Padrun: 5,56×45 mm
Kuuli algkiirus: 915 m/s
Tehniline laskekiirus: 650 l/min
Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 500/500 m
Relva kaal ilma salveta: 4,35 kg
Relva üldpikkus: 979 mm
Relva pikkus kokku pandud kabaga: 742 mm
Vintraua pikkus: 460 mm 
Vintide arv rauas: 6/parempoolset 
Salve maht: 35/50 padrunit
Laetud salve mass (35/50): 710/1000 g
Tühja metallsalve mass: 300 g
Padruni/kuuli kaal: 11,7/3,56 g 

 

Kaliiber: 7,62
Padrun: 7,62 x 51 mm
Kuuli algkiirus: 850 m/s
Tehniline laskekiirus: 700-750 l/min
Efektiivne laskekaugus: 600 m
Relva kaal: 3,95 kg
Relva kaal laetud salvega: 5,1 kg
Relva pikkus: 1120 mm
Vintraua pikkus: 559 mm
Salve maht: 20 padrunit 

 

Kaliiber: 7,62 mm
Padrun: 7,62×51 mm
Kuuli algkiirus: 780 m/s
Tehniline laskekiirus: 600 l/min
Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 500/400 m
Relva kaal: 4,4 kg 
Mod. relva kaal täis salvega: 6,6 kg
Relva pikkus: 1025 mm
Vintraua pikkus: 450 mm
Salve maht: 20 padrunit 

Kaliiber: 7,62 mm
Padrun: 7,62 x 51 mm
Kuuli algkiirus: 850 m/s
Tehniline laskekiirus: 700-750 m
Efektiivne laskekaugus: 600 m
Optilise sihiku suurendus: 2,5 – 10 x
Relva kaal koos optikaga: 5,8 kg
Relva kaal koos laetud salvega: 5,1 kg
Relva pikkus: 1140 mm
Raua pikkus: 559 mm
Salve maht: 20 padrunit

Optiline sihik TP2: Schmidt&Bender 3-12×50

 

Kaliiber: 7,62 mm
Padrun: 7,62 x 51 mm
Kuuli algkiirus: 780 m/s
Praktiline laskekiirus: ~20 l/min
Efektiivne laskekaugus: 600 m
Optilise sihiku suurendus: 6 x
Relva kaal: 6,4 kg
Relva kaal koos oprikaga: 7,3 kg
Relva üldpikkus: 1115 mm
Relva pikkus kokku pandud kabaga: 840 mm
Vintraua pikkus: 508 mm
Vintide arv rauas: 4/parempoolset
Salve maht: 20 padrunit
Padruni kaal: 10,9 g 

 

Kaliiber: cal12/18,53 mm
Praktiline laskekiirus: 20 l/min
Efektiivne laskekaugus: 25 m
Relva kaal: 3,55 kg
Relva pikkus: 1035 mm
Relva pikkus kokku pandud kabaga: 780 mm
Raua pikkus: 500 mm
Salve maht: 7+1 (standardne 70 mm padrun) 

 

Kaliiber: 5,56 mm
Padrun: 5,56 x 45 mm
Kuuli algkiirus: 950 m/s
Sihikuline laskekaugus: 300-1000 m
Efektiivne laskekaugus:
 500 m
Tehniline laskekiirus:
gaasiava regulaatori asend “1” – 650-800 l/min
gaasiava regulaatori asend “2” – 800-950 l/min
Relva kaal ilma salveta: 7,3 kg
Laetud lindikoti kaal: 3,08 kg
Relva üldpikkus: 1020 mm
Relva pikkus kokku pandud kabaga: 780 mm
Vintraua pikkus: 460 mm
Vintide arv rauas: 6/parempoolset
Salve maht: 35 padrunit
Lindikoti maht: 200 padrunit 

 

Kaliiber: 12,7 mm
Padrun: 12,7 x 99 mm (0.50 Browning)
Kuuli algkiirus: 930 m/s
Relva üldpikkus: 1651 mm
Vintraua pikkus: 1143 mm
Vintide arv: 8 parempoolset
Tehniline laskekiirus: 450-600 l/min
Efektiivne laskekaugus: 1500 m
Sihikuline laskekaugus: 1800 m 

 

Kaliiber: 7,62
Padrun: 7,62 x 51 mm
Kuuli algkiirus: 850 m/s
Tehniline laskekiirus: 600-850 l/min
Efektiivne laskekaugus: 600 m
Relva kaal: 11,6 kg
Relva pikkus: 1275 mm
Vintraua pikkus: 545 mm 

 

Kaliiber: 7,62 mm
Padrun: 7,62 x 51 mm
Kuuli algkiirus: 820 m/s
Tehniline laskekiirus: 1200 l/min
Sihikuline laskekaugus: 1200 m
Efektiivne laskekaugus:
harkjalalt – 600 m
kolmajalalt – 800 m
Relva kaal: 11,5 kg
Relva pikkus: 1225 mm
Vintraua pikkus: 565 mm
Tuleulatus: 3750 m

Kaliiber: 40 mm
Sihikuline laskekaugus: 500 m
Efektiivne laskekaugus mehaanilise sihikuga:
seisva sihtmärgi pihta 200 m
liikuva sihtärgi pihta 150 m
Efektiivne laskekaugus optilise sihikuga:
seisva sihtmärgi pihta 300 m
liikuva sihtmärgi pihta 200 m
Praktiline laskekiirus: 3 l/min 
Relva kaal: 5,7 kg (tühjalt)
Sihikukomplekti kaal: 1,1 kg
Relva pikkus: 910 mm
Granaat: TYYP-84-40
Granaadi algkiirus: 120 m/s
Granaadi kaal: 1,8-2,6 kg
Soomustläbistavus: 180 mm
Maks. rõhk põlemiskarbis: 900 kg/cm3

Tagasilöögita granaadiheitja M-69 on kasutusel jao soomukitõrje ja jalaväe vastase relvana.
Kasutatakse kumulatiivgranaate (TYYP-84-40) ja jalaväe vastaseid kildgranaate (ZGI-40).
Kumulatiivgranaat läbistab kuni 65° nurga puhul 180 mm soomustransportööride (BTR-80) ja jalaväe lahingmasinate (BMP-2) soomust.
Laskekaugus kumulatiivgranaatidega on kuni 400 m.
Liikuva sihtmärgi pihta on laskekaugus kuni 250 m.
Laskekaugus jalaväe pihta on kuni 1700 m.
Ohutsoon rahu ajal 100 m. Kildude toime 25 m.
Laskekiirus kuni 5 l/min.
Optilise sihiku niitvõrgustik on patareitoitega elektriliselt valgustatav.
Harjutamiseks kasutatakse alakaliibrit PUS-7 (7,62 mm).

 

Kaliiber: 84 mm
Laskekiirus: 6 l/min
Sihikuline laskekaugus: kuni 1200 m
Efektiivne laskekaugus:
mehaaniline sihik (seisev sihtmärk) – 200 m
mehaaniline sihik (liikuv sihtmärk) – 150 m
optiline sihik (seisev sihtmärk) – 300 m
optiline sihik (liikuv sihtmärk) – 200 m
Relva kaal: 14,2 kg (tühjalt)
Relva pikkus: 1130 mm
Laskemoona tüübid:
kumulatiivgranaat
kumulatiivne tandemgranaat
kildgranaat
punkrivastane granaat
suitsugranaat
valgustusgranaat
Efektiivne laskekaugus erineva laskemoonaga: 
HEAT 751 (kum. tandem) – 600 m
HEAT 551 (kumulatiiv) – 700 m
HEDP 502 (punkrivastane) – 500 m
HE 441 (kild) – 1200 m õhus/1300 m kokkupuutel
SMOKE 469 (suits) – 1300 m
ILLUM (valgus) – 2100 m (400-500 m raadius)
soomustläbitavus HEAT 551 – 350 m
soomusläbitavus HEAT 751 – aktiivsoomus + 550 m
Granaadi algkiirus (sõltuvalt tüübist): 215-260 m/s 
Meeskond: 2 

Kaliiber: 90 mm
Kaal: 260 kg
Pikkus: 3691 mm
Mürsu algkiirus: 700 m/s 

Kaliiber: 105 mm
Märkimispüssi kaliiber: 12,7 mm
Märkimispüssi padrun: 12,7×76 mm
Sihikuline laskekaugus: 1200 m
Kaal:
 220 kg
Pikkus: 3400 mm
Laskekiirus: 5 l/min
Meeskond: 3 

Kaliiber: 81 mm
Kaal: 45 kg
Pikkus: 1550 mm
Laskekiirus: 15-20 l/min
Laskekaugus: 4900 m 

Kaliiber: 120 mm
Maksimaalne laskekaugus: 7100 m
Minimaalne laskekaugus: 500m
Praktiline laskekiirus: 8-10 l/min
Relva kaal (koos alusvankriga): 700 kg
Relva kaal: 210 kg
Kild-fugass miini kaal: 16 kg
Meeskond: 6

Valmistajamaa: Saksamaa-Inglismaa-Itaalia ühisprojekt
Valmistajatehas: Rheinmetall AG
Otstarve:
Brigaadi või diviisi taseme kaudtuletoetusrelv 

Kaliiber: 155 mm
Raua pikkus: 39 kaliibrit
Vintsoonte arv rauas: 48 tk 
Laskekiirus: 6 l/min
Mürsu kaal: 43,5 kg (kildmürsk)
Laengud: 2., 3.-7., 8.
Mürsu maksimaalne algkiirus: 827 m/s (8. laeng)
Maksimaalne laskekaugus: 24 km  

Pikkus laskeasendis: 12,43 m
Pikkus rännakasendis: 9,8 m 
Laius rännakasendis: 2,59 m
Maksimaalne kaal: 9600 kg
Koormus veduki haakekonksule: 1040 kg

Abimootor: VW Typ 127, bensiin, õhkjahutusega
Töömaht: 1795 cm2
Võimsus: 74 hj
Maksimaalne kiirus abimootoriga: 16 km/h 

Maksimaalne pukseerimiskiirus: 80 km/h
Standardvedukauto:  
MAN 4620 6×6 spetsiaalsisustuskomplektiga
Meeskond:  
8
meeskonnaülem, sihtur, abisihtur, lukustaja, laadur, laengupaigaldaja, mürsukandja, autojuht-mürsukandja  

Kaliiber: 23 mm
Kaal: 950 kg
Laskekiirus: 800-1000 l/min 
Efektiivne laskekaugus: 2,2 km

Laskeseade

Kaal: 74 kg
Sihikuline laskekaugus: 5000 m
Efektiivne laskekaugus: 800-5000 m
Meeskond: 4 

Rakett

Kaliiber: 148 mm
Pikkus: 1,56 m
Kaal: 29,5 kg (konteineris)
Soomustläbistavus: 800 mm 

Laskeseade

Kaal: 16,4 kg
Sihikuline laskekaugus: 2000 m
Efektiivne laskekaugus: 300-1950 m
Meeskond: 3 

Rakett

Kaliiber: 115 mm
Lennukiirus: 70-210 m/s
Kaal: 12,2 kg (konteineris)
Soomustläbistavus: 800 mm 

 

Opereeritav kas veoauto kastist või meeskonna jõul transporditav sobivasse kohta. Saab kasutada iga ilmaga ja ka pimedas.

Raketi kaal: 23,5 kg
Kolmjala kaal: 23,5 kg
Laskevalmis seadmine transpordiasendist: alla 2 minuti
Efektiivne laskekaugus: 5 km
Raketi maksimumkiirus: üle 2,5 Mach (üle 800 m/s)
Tabamistõenäosus: 93%
Manöövrivõimelisus: üle 25G 

Valmistajamaa: Soome
Kaal: 15,5 tonni
Pikkus: 7,35 m
Laius: 2,9 m
Kõrgus: 2,77 m
Kliirens: 0,4 m
Mootori võimsus: 236 hj
Kiirus: 95 km/h (vees 8 km/h)
Relvastus: 12,7 mm Browning M2 HB
Meeskond: 2+10 

Valmistajamaa: Saksamaa
Mootor: 2958 cm3, 115 hj
Kütusekulu: 22 l/100 km
Kiirus: 85 km/h
Registrimass: 7500 kg
Kandejõud: 2250 kg 

Valmistajamaa: Rootsi
Mootor: B30A, bensiin, 6-sil, 2982 cm3, 92 kW
Kiirus: 100km/h
Registrimass: 3450 kg
Kandejõud: 900 kg
Istekohti: 1+7

 

Volvo PvPj Tgb 1111

 

Sõiduk 90 mm tankitõrjekahurile ja meeskonnale.

Valmistajamaa: Rootsi
Mootor: 245 cm3
Kütusekulu: 8 l/100 km
Registrimass: 330 kg
Kandejõud: 195 kg

Õhuväel on kasutada kopterid Robinson R44, treeninglennuk Aero L-39 Albatros ja erinevad transpordilennukid.

Kaitsevägi

Maavägi

Merevägi

Õhuvägi

Toetuse väejuhatus

Küberväejuhatus

Kaitseväe Akadeemia

Veteranid

 

Kõrgemad ohvitserid

brigaadikindral
kindralmajor
kindralleitnant

kindral

Vanemohvitserid

major
kolonelleitnant
kolonel

Nooremohvitserid

lipnik
nooremleitnant
leitnant
kapten

Vanemallohvitserid

nooremveebel
veebel
vanemveebel
staabiveebel
ülemveebel

Nooremallohvitserid

nooremseersant
seersant
vanemseersant

Sõdurid

reamees
kapral

Kõrgemad ohvitserid

kommodoor
kontradmiral
viitseadmiral
admiral

Vanemohvitserid

kaptenmajor
kaptenleitnant
mereväekapten

Nooremohvitserid

lipnik
nooremleitnant
leitnant
vanemleitnant

Vanemallohvitserid

nooremveebel
veebel
vanemveebel
staabiveebel

ülemveebel

Nooremallohvitserid

nooremmaat
maat
vanemmaat

Madrused

madrus
vanemmadrus

Kõrgemad ohvitserid

brigaadikindral
kindralmajor
kindralleitnant
kindral

Vanemohvitserid

major
kolonelleitnant
kolonel

Nooremohvitserid

lipnik
nooremleitnant
leitnant
kapten

Vanemallohvitserid

nooremveebel
veebel
vanemveebel
staabiveebel
ülemveebel

Nooremallohvitserid

nooremseersant
seersant
vanemseersant

Sõdurid

reamees
kapral

E-kataloogid

  • ESTER
    Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloog, kus on ka Kaitseväe peastaabi, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Sõjamuuseumi raamatukogude raamatud. ESTERis saab oma laenutusi vaadata ja pikendada, luua isiklikke kaustu, saata ettepanekuid raamatute tellimiseks jpm. ESTERi tutvustus ja kasutusjuhend

Kaitseväele hangitud litsentsandmebaasid

Enamikele andmebaasidele on IP-põhine juurdepääs. Kaitseväe personal saab vajadusel sisselogimiseks kasutajanime ja salasõna KVPS raamatukogust raamatukogu@mil.ee

 

E-ajakirjad

Vaba juurdepääsuga Eesti andmekogud

Vaba juurdepääsuga Eesti digitaalkogud

Vaba juurdepääsuga andmebaasid

Teaviku võib tellida e-kataloogi ESTER kaudu, kasutada e-posti raamatukogu@mil.ee, helistada 717 1186, täita allolev tellimisvorm või tulla raamatukogusse. E-kataloogi ESTER kaudu saab tellida ainult KVPS raamatukogus olevaid teavikuid. Kui soovid tellida teisest raamatukogust, saada palun e-kiri KVPS raamatukogule.

Teaviku laenutähtaeg on üldjuhul 30 päeva. Raamatukogul on õigus laenutähtaegu muuta vastavalt vajadusele.

Kui soovitud teavik on laenutatud, saab lugeja panna ennast järjekorda.

Koju ei saa laenutada teatmeteoste ainueksemplare, seaduste kogumike viimaseid vabu eksemplare, arhiivkogus olevaid eksemplare.

Ajalehti võib laenutada koju pool tundi enne raamatukogu sulgemist ning need tuleb tagastada raamatukogu avamise ajaks.

Korraga laenutatakse lugejale kuni 30 teavikut.

Teaviku tellimise vorm

Autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta, ISBN

Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teel saavad raamatukogud tellida oma lugejaile vajalikku kirjandust Kaitseväe peastaabi raamatukogust.

  • Kaitseväe peastaabi raamatukogu juhindub RVL teenuse osutamisel raamatukogudevahelise laenutuse standardist RRS 5:2008;
  • laenutame raamatuid, mis asuva põhikogus;
  • ei laenuta teatmeteoseid, seaduste kogumikke, arhiivkogus olevaid trükiseid, perioodilisi väljaandeid (v.a Kaitseväe struktuuriüksuste raamatukogudele), kaarte ning auviseid;
  • enne tellimuse esitamist kontrollige teaviku leidumust e-kataloogis ESTER;
  • teavikud saadetakse tellivale raamatukogule tähitud postisaadetisena, mille saatekulud tasub Kaitseväe peastaap;
  • RVL-i teel laenatud trükised tuleb tagastada tähitud postisaadetisena ja hüvitada selle postikulu;
  • teaviku laenutähtaeg on 2–4 nädalat, raamatukogud on kohustatud tähtajast kinni pidama;
  • kui teavikule ei ole tekkinud nõudlust, on laenutähtaega võimalik pikendada kuni 2 korda;
  • perioodiliste väljaannete laenutähtaeg on 14 päeva, tähtaega ei ole võimalik pikendada;
  • tellida saab ka artiklite koopiaid Kaitseväe peastaabi raamatukogus leiduvatest ajakirjadest.

RVL teaviku tellimisvorm raamatukogudele

Kaitseväe struktuuriüksuste raamatukogud

ProQuest Ebook Central logo

E-raamatute (laenutus)platvorm ProQuest Ebook Central.

Autentimine platvormile toimub paroolidega, iga kasutaja peab endale looma konto (REQUEST ACCOUNT). Konto aktiveerimise kohta saate meilile kinnituse.

E-raamatuid, mis on kaitseväe põhikogus (märgitud rohelise ringiga), saate kohe lugema hakata. Kõiki ülejäänud e-raamatuid (märgitud kollase ringiga) saate laenutada. Kuna laenutus on tasuline (tasutakse raamatukogu eelarvest), siis peab raamatukogu laenutuse kinnitama. Enne laenutuse tellimist saate e-raamatuga tasuta tutvuda 5 min. Kui soovite e-raamatut laenutada, vajutage lingile „Request“ ja täitke ära vajalikud väljad. Väljale „Message“ palun märkige oma struktuuriüksuse nimi. Kui raamatukogu on laenutussoovi kinnitanud, saate meilile teate ning võite e-raamatut lugema hakata.

Kui soovite näha ainult kaitseväe põhikogus olevaid e-raamatuid (saab kohe lugema hakata, ei vaja laenutuse tellimist), valige „Advanced Search“ ning tehke linnuke kasti „Book status“.

NB! Kontode aktiveerimine ja laenutuste kinnitamine toimub ainult tööajal.

Kõik Kaitseväe põhikogus olevad e-raamatud on leitavad ka e-kataloogi ESTER vahendusel.

Ülekaitseväelised aumärgid

Kaitseväe teenetemärk (kaitsealaste teenete liik)
Kaitseväe teenetemärk (lahinguliste teenete liik)
Kaitseväe teeneterist riigikaitseliste teenete eest
Kaitseväe teeneterist eeskujuliku teenistuse eest
Mälestusmedal „10 aastat taastatud Kaitseväge”
Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal

Väeliikide ja üksuste teenetemärgid

Maaväe teenetemärgi I klass – “Kuldrist”
Maaväe teenetemärgi II klass – “Hõberist”
Maaväe teenetemärgi III klass – “Pronksrist”
Kaitseväe peastaabi teeneterist
1. jalaväebrigaadi rinnamärk
Scoutspataljoni teenetemärk
Kalevi jalaväepataljoni rinnamärk
Viru jalaväepataljoni rinnamärk
Suurtükiväepataljoni teenetemärk
Õhutõrjepataljoni teenetemärk
Pioneeripataljoni rinnamärk
1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni teenetemärk
Kuperjanovi jalaväepataljoni teenetemärk
2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni teenetemärk
Erioperatsioonide väejuhatuse rinnamärk
Luurekeskuse teenetemärk
Staabi- ja sidepataljoni rinnamärk
Sõjaväepolitsei teenetemärgi I liik
Sõjaväepolitsei teenetemärgi II liik
Vahipataljoni teenetemärk
Vahipataljoni rinnamärk
Toetuse väejuhatuse teenetemärk
Toetuse väejuhatuse rinnamärk
Logistikapataljoni (autokompanii) rinnamärk

Mereväe teenetemärgid

Mereväe Rist
Teenetemärgi “Usk ja tahe” I klass Kuldankur
Teenetemärgi “Usk ja tahe” II klass Hõbeankur
Teenetemärgi “Usk ja tahe” III klass Raudankur
Laevastiku teenetemärk
Mereväebaasi teenetemärk

Õhuväe teenetemärgid

Õhuväe teeneteristi I klass
Õhuväe teeneteristi II klass
Õhuväe teeneteristi III klass
Õhuväe staabi teenetemärk
Lennubaasi teenetemärk
Õhuseiredivisjoni teenetemärk

Vaata ka: Kaitseväe teenetemärkide kirjeldus ja andmise kord

Kaitsevägi
Kaitseväe juhataja
Kaitseväe peastaap
 

Maavägi

 

Maaväe lipu kujutis
Maavägi
1. jalaväebrigaadi lipu kujutis
1. jalaväebrigaad
Scoutspataljon
Viru jalaväepataljoni lipu kujutis
Viru jalaväepataljon
Kalevi jalaväepataljoni lipu kujutis
Kalevi jalaväepataljon
Pioneeripataljoni lipp
Pioneeripataljon
Õhutõrjedivisjoni lipu kujundus
Õhutõrjedivisjon
Suurtükiväepataljoni lipu kujutis
1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon
1. jalaväebrigaadi tagalapataljon
2. jalaväebrigaad
Kuperjanovi jalaväepataljoni lipu kujutis
Kuperjanovi jalaväepataljon
22. jalaväepataljoni lipu väeosakülg
22. jalaväepataljon
23. jalaväepataljon
2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon
2. jalaväebrigaadi tagalapataljon
 

Merevägi

Merevägi
Mereväebaasi lipp
Mereväebaas
Mereväe laevastiku lipp
Mereväe laevastik (varasemalt miinilaevade divisjon)
 

Õhuvägi

Õhuväe lipp
Õhuvägi
Lennubaasi lipp
Lennubaas
Õhuseiredivisjoni lipp
Õhuseiredivisjon
 

Küberväejuhatus

Staabi- ja sidepataljoni lipu kujutis
Staabi- ja sidepataljon
 

Toetuse väejuhatus

Toetuse väejuhatus
Toetuse väejuhatuse logistikapataljon
 

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse standart
 

Kaitseväe orkestri standarti kujutis
Kaitseväe orkestri standart

Muud üksused

Erioperatsioonide väejuhatuse lipu kujutis
Erioperatsioonide väejuhatus
Luurekeskuse lipu kujutus
Luurekeskus
Sõjaväepolitsei lipp
Sõjaväepolitsei
Foto Vahipataljoni lipust
Vahipataljon
Kaitseväe Akadeemia
 

Laevatüüp: miinijahtija
Ehitatud: 1988-2001 Vosper Thornycroft, Ühendkuningriik
Veeväljasurve: 450 t
Pikkus: 52,6 m
Laius: 10,5 m
Süvis: 2,4 m
Korpus: tugevdatud fiiberplast
Meeskond: ~30-38
Peamasinad: 2 Paxman Valenta 6RPA200M
Abimasinad: 3 Rolls Royce (Perkins) CV8-250G
Kiirus: peamasinatega 13 sõlme, elektrimasinatega 6,5 sõlme
Elektrimootorid: 2 Combimac (100 KWh)
Sõuajam: 2 Voith Schneider sõuajamit, mida kasutatakse ka rooliseadmena
Vööripõtkurid: 2 Schottel
Relvastus: 23 mm õhutõrjekahur, kaks 12,7 mm Browningu raskekuulipildujat, kolm 7,62mm kuulipildujat MG-3
Hüdrolokaator ehk sonar: Thales 2093, VDS (Variable Depth Sonar) ankru- ja põhjamiinide avastamiseks ning klassifitseerimiseks (miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala) / Klein 5000 seeria järelveetav kõrgsageduslik külgvaatlussonar veealuste objektide leidmiseks (miinijahtija Ugandi)
Taktikaline juhtimissüsteem (C2): Plessey Nautis M
Miinihävitussüsteem ehk allveerobot: Atlas Elektronik Seafox MIDS

Laevad Eesti mereväes:

Laevatüüp: staabi- ja toetuslaev 
Ehitatud: 1977 Svendborg Vaerft, Taani Kuningriik
Veeväljasurve: 577.5 t
Pikkus: 44.5 m
Laius: 9 m
Süvis: 2.9 m
Korpus: teras
Peamasinad: 2 x MTU diiselmasinat (1600 kW)
Käiturid: 2 x reguleeritava sammuga kolmelabalist sõukruvi
Kiirus: 14 sõlme (projekteeritud)
Meeskond: 29 (sh 5 ohvitseri, koikohti on 36 inimesele)
Relvastus: 4 x 12,7 mm raskekuulipildujat Browning
Radarid: 2 navigatsiooniradarit, I-band

Laevad Eesti mereväes:

Teenistusest välja arvatud

Modifitseeritud Hvidbjørneni klass
Laevatüüp: staabi- ja toetuslaev
Ehitatud: 1975, Aalborg Værft, Limjord, Taani Kuningriik
Veeväljasurve: ~ 1900 t
Pikkus: 74,7 m
Laius: 12,2 m
Süvis: 5,3 m
Masti kõrgus: (koos kupliga) 21 m
Peamasinad: kolm neljataktilist diiselmootorit B&W Alpha, mark 16 V 23 LU
Iga mootori võimsus pööretel 825 p/min 1790 kW (2400 hj)
Koguvõimsus, mis võimalik sõukruvile üle kanda 5370 kW (7201 hj)
Kiirus: 18 sõlme
Meeskond: 43 (sh ohvitsere 8)
Relvastus: 1 USN 3 in (76 mm) kahur, 2 12,7 mm raskekuulipildujat Browning
Radarid: 2 Litton Decca E, I-band
Korpus: jääklass A1, helikopteritekk

Kaitseväe juhataja on Eesti kaitseväe kõrgeim juht. Kaitseväe juhataja allub kaitseministrile, kusjuures kaitseministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle. Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus pikendada seda kahe aasta võrra.

Kaitseväe juhataja ametist

Nii rahu kui sõja ajal juhib Eesti Kaitseväge Kaitseväe juhataja, kes vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita talle pandud riigikaitselisi ülesandeid.

Kaitseväe juhataja tööorgan on Kaitseväe peastaap, mille ülesanne on strateegiline planeerimine, juhtivdokumentide väljatöötamine ja väeliikide teenistuse korraldamine.

www.mil.ee / www.kaitsevägi.ee on Kaitseväe koduleht, kust leiate teavet Kaitseväe üksuste, operatsioonide, reservi ja ajateenistuse kohta. Samuti leiate lehelt uudised ja kontaktandmed. Lehte haldab Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond.

Struktuur

www.mil.ee / www.kaitsevägi.ee on jagatud kaheksaks põhiosaks:

  • Kaitsevägi
  • Üksused
  • Ajateenistus
  • Reserv
  • Operatsioonid
  • Veteranid
  • Uudised
  • Kontakt

Otsing ja sisukaart

Lehe ülaosas saab kasutada lihtsat otsingut: kirjutage lahtrisse otsitav sõna ja klõpsake nuppu “Otsi”. Täpsemate tulemuste saamiseks on võimalik otsingut täpsustada, näiteks otsida täpset fraasi või otsida ainult teatud ajavahemikus avaldatud lehekülgedelt. Samuti on olemas sisukaart, mis annab ülevaatlikuma pildi www.mil.ee / www.kaitsevägi.ee sisust.

Keelevalik

www.mil.ee / www.kaitsevägi.ee on eestikeelne. Laiema arusaadavuse huvides on mõned www.mil.ee / www.kaitsevägi.ee osad on tõlgitud inglise keelde. Nende tõlgete vaatamiseks tuleb klõpsata lehe ülemises servas keelevaliku nuppu ENG.

Viited teistele veebilehtedele

www.mil.ee / www.kaitsevägi.ee sisaldab viiteid (hüperlinke) teistele veebilehtedele, mis pakuvad täiendavat infot ja teenuseid. Hüperlingi järel asuv noolekujuline märk tähendab, et see link viitab www.mil.ee / www.kaitsevägi.ee lehelt välja. Sellisele noolega märgistatud lingile klõpsates suunatakse www.mil.ee / www.kaitsevägi.ee külastaja mõnele teisele veebilehele, mille sisu ning kättesaadavuse eest toimetajad ei vastuta.

Kaitseväe aastaraamat annab ülevaate läinud aastal aset leidnud olulisematest sündmustest ning tutvustab erinevate valdkondade arengusuundasid.

Aastaraamatus kirjutavad oma valdkonna spetsialistid ning see on suunatud nii Kaitseväe koostööpartneritele, kaitseväelastele kui ka laiemale avalikkusele.

Kaitseväe aastaraamatu varasemad numbrid leiad Issuu’st.

Sõdurileht on 1994. aastast ilmuv Kaitseväe häälekandja. Leht kajastab kaitseväelaste teenistust nii sõnas kui ka pildis. Sõdurilehe lugusid kirjutavad enamasti ajateenijad.

Sõdurilehe varasemad numbrid leiad Issuu’st.

Ajakiri Sõdur ilmub kuus korda aastas ja selles avaldatakse ekspertide analüüse ja kirjutisi sõduritest ja sõdadest, relvadest ja varustusest, liitlastest ja ka meie vastastest. Traditsioonidega ajakiri alustas ilmumist Vabadussõja ajal, 1919. aastal ja on harinud Eesti inimesi sõjanduse vallas uuesti alates 1992. aastast.

Kaitseliitlased, reservväelased ja teised, kes nende teemade vastu huvi tunnevad: Ajakiri on tellitav Omniva postkontorite kaudu ja iseteeninduskeskkonnas

Tellimishind 6 kuud 8.15 eurot, 12 kuud 16.30 eurot.

Ajakirja Sõdur varasemad numbrid leiad Issuu’st.

Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest arvudes ja ajateenijate hinnangutes. Uuringuaruanded, tegevuste ülevaated.

Õppekogunemiste eesmärk on reservväelastele meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemiste käigus harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada oma sõjalisi oskusi.

2021. aasta õppekogunemiste ajad

Õppekogunemisele kutsub kaitsevägi. Kutse õppekogunemisele edastatakse 120 päeva enne õppekogunemist. Kui tegemist on lisaõppekogunemisega, siis pikka etteteatamisaega ei ole ning kutsele (ka siis, kui kuuled seda nt raadios või televisioonis) tuleb reageerida kohe. Oma õppekogunemise kutseid näed ka kaitseväeteenistuse veebist.

Lisainfot jagab kaitsevägi õppekogunemise kutsele märgitud kontaktide ja kaitseväe üldkontaktide 717 1900 ja mil@mil.ee kaudu.

Õppekogunemisel on võimalik osaleda vabatahtlikult esitades vähemalt 30 päeva enne õppekogunemise algust kaitsväele kirjaliku taotluse. Keeldumise korral teatab kaitsevägi sellest taotlejale vähemalt 15 päeva varem.

Õppekogunemisel osalemine on kohustuslik.

  • Seoses kaitseväes toimuva üleminekuga uuele automaatrelvale R-20, on valminud relva tutvustavad videod. Neljast videost koosnev sari on mõeldud kõigile kaitseväelastele, kaitseliitlastele, reservväelastele ja teistelegi relvahuvilistele. Vaata videoõpet Sõdurilehe YouTube’i kanalilt.

 

Riigikaitse arengukava käsitleb aastaid 2017‒2026 ning see asendab seni kehtinud Riigikaitse arengukava 2013‒2022.

Riigikaitse arengukava

Arengukava eesmärk on arendada kaitseväge, mis on võimeline kriisidele reageerima kiiresti ja tõhusalt. Arengukava tugineb Eesti majanduse tulevikuväljavaatele ja sellest lähtuvale kaitse-eelarve prognoosile järgnevaks kümneks aastaks.

Saadaoleva ressursi planeerimisel on arvestatud ka loodavate uute võimete ülalpidamiskuludega. Eesmärk on hoida taristukulude osakaalu kaitse-eelarves keskmiselt alla viie protsendi. See võimaldab kasutada rohkem raha kaasaegse relvastuse ja varustuse hangeteks ning väljaõppe läbiviimiseks.

Sellest, kuidas riigikaitse on arenenud iseseisvuse taastamisest alates, saab ülevaate veebilehelt riigikaitseareng.ee

Erioperatsioonide väejuhatusel (inglise k. ESTSOF) on märgiline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes – selle peamine ülesanne on arendada mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak.

Kandideeri erioperatsioonide gruppi!

Värbamisega tegeleb Kaitseressursside amet

Vaata lähemalt

Kaitseväes on võimalik sooritada kahte inglise keele testi – ALCPTesti (American Language Course Placement Test) ja STANAG 6001 tasemekirjeldustel põhinevat eksamit.

ALCPTest on mõeldud õppijate tasemelt sobivasse õpperühma määramiseks ja selle tulemus on ka STANAG 6001 inglise keele eksamile lubamise aluseks. STANAG 6001 eksami tulemust kasutatakse, et hinnata, kas eksami sooritanu keeleoskus on piisav ametikohal töötamiseks või sellele kandideerimiseks. Nende iseloomust sõltuvalt on testidel erinevad kehtivusajad: ALCPT tulemus kehtib 6 kuud ja STANAG 6001 eksami tulemus 4 aastat.

STANAG 6001 eksamit korraldab KVA võõrkeelte õppetooli keeletestijate suund. ALCPTesti viivad läbi keeletestijate suund ja keeleõpetajad.

Standardimisdokument STANAG 6001 „Keeleoskuse tasemed“ (Language Proficiency Levels) rakendati Kaitseväes 01.02.2008 Kaitseväe juhataja 30.01.2008 käskkirjaga nr 27. Sellel põhinevate eksamite koostamise ja läbiviimise aluseks on Kaitseväe juhataja 06.12.2017 käskkiri nr 262. ALCPTestil puudub ametlik staatus.

KVA võõrkeelte õppetooli keeletestijate suund

Merit Kompus, Marju Laurits testigrupp@mil.ee
717 6369

The American Language Course Placement Test (ALCPT) on USAs Defense Language Institute’is (DLI) välja töötatud inglise keele test, mis on mõeldud õppijate neile sobiva raskusega inglise keele kursustele suunamiseks.

ALCPT teste viiakse Kaitseväes läbi:

  • õppijate suunamiseks neile sobiva tasemega inglise keele kursusele;
  • STANAG 6001 tasemekirjeldustel põhinevale eksamile lubamiseks;
  • vastava nõude olemasolul väliskoolitusel osalemiseks.

Testi tulemuste kehtivusajaks Eestis on 6 kuud, kuid mujal võib see olla lühem (nt DLIs vaid 3 kuud).

Test koosneb 100st nelja vastusevariandiga valikvastusega küsimusest ja kestab 55-60 minutit. Kuulamisosa sisaldab umbes 60 küsimust ja kestab umbes 25 minutit ning lugemisosa sisaldab umbes 40 küsimust ja kestab 25-30 minutit. Mõlemas osas on rõhk sõnavarateadmiste kontrollil (nii sünonüümide, antonüümide kui ka parafraseeringu kaudu), ehkki kontrollitakse ka grammatikateadmisi.

Eestis viivad ALCPTesti läbi KVA võõrkeelte õppetooli keeletestijad.

Tartus testi teha soovijatel tuleb ühendust võtta KVA võõrkeelte õppetooliga: keelekeskus@mil.ee

Kõigil teistel palume ühendust võtta KVA võõrkeelte õppetooli keeletestijatega: testigrupp@mil.ee

Tallinnas toimuvate ALCPT testide ajad avaldatakse Kaitseväe siseportaalis. Teates leiate lingi testile registreerumiseks.

Kaliiber: 9 mm
Padrun: 9 x 18 mm
Kuuli algkiirus: 315 m/s
Efektiivne laskekaugus: 25 m 
Salve mahtuvus: 8 padrunit
Relva kaal tühja salvega: 730 g
Relva kaal laetud salvega: 810 g
Relva üldpikkus: 161 mm
Vintraua pikkus: 93,5 mm

Kaliiber: 9 mm
Padrun: 9 x 19 mm
Vintraua pikkus: 197 mm
Tehniline laskekiirus: 1500 I/min
Sihikuline laskekaugus: 10-100 m
Kuuli algkiirus: 350 m/s
Salve mahtuvus: 25 padrunit
Relva kaal tühja salvega: 2,85 kg
Relva kaal laetud salvega: 3,15 kg
Relva üldpikkus: 600 mm
Pikkus kokkupandud kabaga: 360 mm

 

Kaliiber: 84 mm
Laskekiirus: 6 l/min
Sihikuline laskekaugus: kuni 1200 m
Efektiivne laskekaugus:
mehaaniline sihik (seisev sihtmärk) – 200 m
mehaaniline sihik (liikuv sihtmärk) – 150 m
optiline sihik (seisev sihtmärk) – 300 m
optiline sihik (liikuv sihtmärk) – 200 m
Relva kaal: 10,7 kg (tühjalt)
Relva pikkus: 1065 mm
Laskemoona tüübid:
kumulatiivgranaat
kumulatiivne tandemgranaat
kildgranaat
punkrivastane granaat
suitsugranaat
valgustusgranaat
Efektiivne laskekaugus erineva laskemoonaga: 
HEAT 751 (kum. tandem) – 600 m
HEAT 551 (kumulatiiv) – 700 m
HEDP 502 (punkrivastane) – 500 m
HE 441 (kild) – 1200 m õhus/1300 m kokkupuutel
SMOKE 469 (suits) – 1300 m
ILLUM (valgus) – 2100 m (400-500 m raadius)
soomustläbitavus HEAT 551 – 350 m
soomusläbitavus HEAT 751 – aktiivsoomus + 550 m
Granaadi algkiirus (sõltuvalt tüübist): 215-260 m/s 
Meeskond: 2 

 

Kaliiber: 7,62 mm
Padrun: 7,62 x 51 mm 
Kuuli algkiirus: 780 m/s
Sihikuline laskekaugus: 300-500 m
Tehniline laskekiirus: 600 l/min
HK G3A3ZF kaal optikaga: 4,9 kg
G3A4 kaal: 4,7 kg
Relva üldpikkus: 1025 mm
G3A4 pikkus kokkupandult: 840 mm
Vintraua pikkus: 450 mm
Optiline sihik: Hensoldt Fero Z 4×24
Salve maht: 20 padrunit 

 

Kaliiber: 8,6 mm
Padrun: 8,6 x 70 mm (.338 Lapua Magnum)
Sihikuline  laskekaugus: 1500 m
Salve maht: 5 padrunit
Relva kaal (ilma sihikuta): 5,8 kg
Sihiku kaal: 1,1 kg
Relva üldpikkus: 1200 mm
Vintraua pikkus: 690 mm
Optiline sihik: 6-24×72 (ZEISS)
Öösihik: NSV 80 (ZEISS)
 

 

Kaliiber: 12,7 mm
Padrun: 12,7 x 99 mm
Sihikuline laskekaugus: 1800 m
Relva kaal ilma sihikuta: 15,8 kg
Sihiku kaal: 1,1 kg
Relva üldpikkus: 1380 mm
Vintraua pikkus: 700 mm
Optiline sihik: 6-24 x 72 (ZEISS)
Öösihik: NSV 80 (ZEISS)
Salve maht: 7 padrunit 

 

Kaliiber: 9 mm
Padrun: 9 x 19 mm
Kuuli algkiirus: 410 m/s
Vintraua pikkus: 213 mm
Tehniline laskekiirus: 600 I/min
Sihikuline laskekaugus: 100-300 m
Kuuli algkiirus: 410 m/s
Relva kaal tühja salvega: 3,9 kg
Relva kaal laetud salvega: 4,5 kg
Relva üldpikkus: 808 mm
Pikkus kokkupandud kabaga: 552 mm
Salve maht: 36 padrunit 

 

Kaliiber: 9 mm
Padrun: 9 x 19 mm
Kuuli algkiirus: 400 m/s
Vintraua pikkus: 225 mm
Tehniline laskekiirus: 800 I/min
Sihikuline laskekaugus: 200 m
Relva kaal tühja salvega: 2,54 kg
Relva üldpikkus: 680 mm
Salve maht: 15/30 padrunit 

 

Kaliiber: 40 mm
Granaat: 40×46 mm
Sihikuline laskekaugus: 50-350 m
Granaadiheitja kaal: 2,05 kg
Granaadiheitja üldpikkus: 590 mm 
Vintraua pikkus: 280 mm

 

Kaliiber: 82 mm
Relva kaal: 3,65 kg
Relva üldpikkus: 775 mm
Sihikuline laskekaugus: 500 m
Granaadi (MK-1 ) kaal: 4,5 kg
Soomustläbistavus: 400 mm
Efektiivne laskekaugus mehaanilise sihikuga:
seisva sihtmärgi pihta – 200 m 
liikuva sihtmärgi pihta – 150 m
Efektiivne laskekaugus optilise sihikuga:
seisva sihtmärgi pihta – 300 m
liikuva sihtmärgi pihta – 200 m

 

Kaliiber: 40 mm
Granaat: 40×46 mm
Sihikuline laskekaugus: 350 m
Granaadiheitja üldpikkus: 285 mm
Vintraua pikkus: 229 mm
Relva kaal: 1,8 kg

 

Kaliiber: 40 mm
Granaat: 40×46 mm
Sihikuline laskekaugus: 50-350 m
Granaadiheitja üldpikkus: 357 mm
Vintraua pikkus: 297 mm
Relva kaal: 1,84 kg

Kaitseväe missioon on Eesti sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses kaitsetegevuses koos liitlastega. Sellega kaasneb organisatsiooni liikmele ka suur moraalne vastutus.

Kaitseväe orkester on Toetuse väejuhatuse struktuuriüksus, mis tegeleb sõjaväelise muusikakultuuri edendamise ja esindusüritustel osalemisega.

Kaitseväe orkester esineb riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindusüritustel, hoolitseb sõjaväemuusika levitamise eest, teeb koostööd teiste Eesti orkestritega ja edendab professionaalse puhkpillimuusika kultuuri. Ka teeb orkester head koostööd teiste riikide relvajõudude vastavate üksuste ja muusikaorganisatsioonidega. 

Sõjavägi ilma relvadeta on jõuetu, sõjavägi ilma puhkpillimuusikata on hingetu.
—Hannes Walter, 2000

Kaitseväe orkester seisab hea kõigi kaitseväes läbiviidavate muusikaürituste juhtimise ja nõustamise eest ning on sõjaväemuusika-alaselt abiks kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele.

Kaitseväe orkestri koosseisu kuuluvad puupillirühm, vaskpillirühm ja löökpillirühm.

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine.

Ülesanded

Väeosa üheks ülesandeks on riikliku esindusfunktsiooni täitmine, milles pataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ametiruume auvahtkonnaga. Lisaks sellele osalevad vahipataljoni ajateenijad erinevatel tseremooniatel, seistes aukompanii rivis kõrgete külaliste riiki saabumisel ja sealt lahkumisel, osaledes riiklikel ja kaitseväelaslikel matustel, mälestustseremooniatel või suursaadikute volikirjade üleandmistel. Sellega seoses erineb vahipataljoni ajateenijate sõduri baasõpe teiste väeosadega võrreldes, kuna vahipataljoni sõduritel tuleb läbida ka aukompanii erialakursus.

Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille põhiülesanded on korra ja distsipliini järelevalve, kriminaal- ja distsiplinaarsüütegude menetlemine ja seaduses määratud isikute kaitse nii Eestis kui välismaal.

Sõjaväepolitsei teostab igapäevaselt ka liiklusjärelevalvet kaitseväe sõidukite üle, eskordib ja julgestab kaitseväe, sh liitlaste kolonnide liikumist ning tagab kõrgendatud ohu korral kaitseväe kriitilise tähtsusega ressursi kaitset.

Vahipataljon

Sõjaväepolitsei koosseisu kuulub ka vahipataljon, mille põhiülesanne on sõjaväepolitsei reservüksuste väljaõpetamine. Samuti tagavad vahipataljonis teenivad ajateenijad Vabariigi Presidendi kantselei auvalve ning teostavad sõjaväelisi tseremooniaid kõrgete külaliste visiitidel Eesti Vabariiki.

Rahvusvaheline koostöö

Sõjaväepolitseinikud osalevad ka erialastel välisoperatsioonidel. 2006-2013 aastal osales sõjaväepolitsei lähikaitse meeskond Afganistani missioonil, kus nende ülesandeks oli Eesti Vabariigi asjuri kaitse tagamine. 2019. aastal osalesid sõjaväepolitseinikud missioonidel NATO Afganistani nõustamis- ja väljaõppeoperatsioonil Resolute Support Taani poolt juhitud rahvusvahelise sõjaväepolitsei üksuse nõustamismeeskonna koosseisus ning NATO Iraagi missioonil rahvusvahelise sõjaväepolitsei üksuse koosseisus.

Kildude efektiivne raadius: 150-200 m
Granaadi kaal sütikuga: 600 g 
Lõhkeaine: trotüül
Lõhkeaine kaal: 60 g
Sütik: UZRGM
Sütiku viiteaeg: 3,2-4,3 s
Värvus: heleroheline või tumepruun

Kildude efektiivne raadius: 15-20 m
Granaadi kaal sütikuga: 310 g
Lõhkeaine: trotüül
Lõhkeaine kogus: 110 g
Sütik: UZRGM
Sütiku viiteaeg: 3,2-4,3 s
Värvus: heleroheline või tumepruun

Efektiivne toime: 15-20 m
Granaadi kaal sütikuga: 580 g
Lõhkeaine: trotüül
Lõhkeaine kogus: 190 g
Sütik: HGRTÄNDRE 7
Sütiku viiteaeg: 3 s
Värvus: hall 

Kaliiber: 81 mm
Raua kogupikkus: 1270 mm
Relva kogukaal: 40 kg
Minimaalne laskekaugus: 100 m
Maksimaalne laskekaugus: 5650 m
Praktiline laskekiirus: 8-16 l/min
Meeskond: 3-5 

Kaliiber: 81 mm
Raua kogupikkus: 1270 mm
Relva kogukaal: 41,3 kg
Minimaalne laskekaugus: 80 m
Maksimaalne laskekaugus: 5700 m
Praktiline laskekiirus: 8-16 l/min
Meeskond: 3-5 

Kaliiber: 122 mm
Relva kaal: 3200 kg
Raua pikkus koos suudmepiduriga: 4,66 m (38 kaliibrit)
Laskekaugus: 14,6-15,3 km (sõltuvalt laskemoonast)
Tehniline laskekiirus: 6-8 lasku/min
Kild-fugassmürsu kaal: 21 kg
Lahingasendisse viimine: 1,5-2,5 min
Tõstenurk: -7 +70⁰
Meeskond: 7-8 

Kaliiber: 90 mm
Kaal transpordiasendis: 5 kg
Kaal laskeasendis: 4,7 kg
Pikkus transpordiasendis: 983 mm
Pikkus laskeasendis: 943 mm
Sihikuline laskekaugus: 0-450 m
Efektiivne laskekaugus: 300 m
Soomustläbistavus: 480 mm
Betooniläbistavus: 1200 mm 

Kaliiber: 90 mm
Kaal transpordiasendis: 5 kg
Kaal laskeasendis: 4,7 kg
Pikkus transpordiasendis: 983 mm
Pikkus laskeasendis: 943 mm
Sihikuline laskekaugus: 200-800 m
Kildude kogus: >1000
Efektiivne laskekaugus: 300 m
Laskekaugus jalaväe vastu: kuni 800 m
Soomustläbistavus: 220 mm
Betooniläbistavus: 650 mm
Kildude tappev raadius: 21 m 

Kaliiber: 90 mm
Kaal transpordiasendis: 5,4 kg
Kaal laskeasendis: 5,1 kg
Pikkus transpordiasendis: 983 mm
Pikkus laskeasendis: 943 mm
Sihikuline laskekaugus: 0-400 m
Efektiivne laskekaugus seisev: 350 m
Efektiivne laskekaugus liikuv: 250 m
Lõhkepea läbistusvõime:
– soomustläbistavus: 140 mm
– raudbetoon: 300 m
– liivakotid: 1000 mm
– telliskivi: 600 mm
Kildude tappev raadius: 8 m
Kildude kogus punkri sees: >400
Optiline sihik 2x suurendusega 

 

Eesti Vabariik väärtustab kõiki, kes on võidelnud meie iseseisvuse eest, osalenud välismissioonidel või on oma teenistusega kaasa aidanud Eesti riigikaitse kindlustamisele. Veteranide auks tähistame ka iga-aastast veteranipäeva.

Eesti uus veteranipoliitika käsitleb seda osa veteranidest, kes on pärast Eesti iseseisvuse taastamist Kaitseväe liikmetena osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Soodustuste saajate hulka on lisatud ka teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud kaitseväelased ja Kaitseliidu tegevliikmed. Ei unustata ka neid sõjaväelasi ja kaitseliitlasi, kes on Eesti eest andnud kõige kallima – elu –, ja nende lähedasi.

Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha. Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus.
—Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves

Hõlmatud on ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistes sõjalistes peakorterites teenivad kaitseväelased, kes on teenistuskohast saadetud rahvusvahelistele operatsioonidele. Veteranideks arvatakse ka need kaitseliitlased, arstid jt isikud, kes teenivad sõjalise operatsiooni ajal kaitseväelastena Kaitseväe koosseisus.

Veteranipäev

Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. Veterane on meie seas üle 3000. See on võimas jõud, kel on hindamatu kogemus ja jätkuv tahe Eesti riigile ja inimestele palju anda. Veteranipäev loob uue traditsiooni, mille eesmärk on väärtustada veterane ja nende lähedasi. Veteranipäev on jüripäev, 23. aprill.

Vaata lähemalt: annameau.ee/veteranikuu

 

Teenistuses vigastada saanud veteranile ja tema perele pakub riik erinevaid ravivõimalusi, tugiteenuseid, soodustusi ning õppe- ja eneseteostusvõimalusi.

20. detsembril 2012 kinnitas valitsus Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi veteranipoliitika, mis toob missioonisõduritele ja vigastatud sõjameestele senisest ulatuslikuma toe.

Poliitika näeb veteranidele ette hulga uusi toetusmeetmeid:

  • laiendatakse täiend- ja ümberõppe võimalusi kõikidele veteranidele, et teenistusest lahkunud kaitseväelased saaksid sujuvamalt naasta tsiviilellu ja tööjõuturule,
  • arendatakse välja veteranide karjäärinõustamise süsteem.

Samuti hakatakse kõiki veterane toetama uute riiklike soodustustega:

  • käendatakse eluasemelaenu sissemakse,
  • tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel või ümberarvutamisel suurendatakse igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest veterani tegevteenistuspensioni 1% võrra.
  • pakutakse missioonijärgset lõõgastusaega spaas.

Vigastatud kaitseväelastele tagatakse parim võimalik ravi, taastumine ja sotsiaalsed tagatised:

  • Kaitsevägi koolitab juurde vigastatute toetusisikuid,
  • vigastatu lähedaste välisriigi külastuste korda muudetakse paindlikumaks,
  • vigastatud veterani elamispind kohandatakse vastavalt erivajadustele.

Veteranide ühiskondliku tunnustuse suurendamiseks tähistame veteranipäeva, toetame veteranide ühendusi ja veteranidele suunatud heategevust.

Veteranipoliitika plaanitakse rakendada aastatel 2013–2017. Vajalikud seadusemuudatused esitati Riigikogule 2013. aastal.

Tutvu veteranipoliitika dokumendiga:

Veteranipoliitika – kedagi ei unustata!

Veteranide toetussümboli ideekonkursile 2013. aasta kevadel laekus 31 ideekavandit, mille seast tunnistas veteranidest ja ekspertidest koosnev žürii parimaks disainer Heino Prunsvelti töö „Sinilill”.

Võidutöö autori Heino Prunsvelti sõnul kasvas sinilille idee välja Kaitseväe mütsimärgist, mille ta 1992. aastal kujundas. „Toonasest kogemusest tekkis mõte ühendada mütsimärk sinilillega ja teha nendest stiliseeritud kooslus. Sinilill sobib toetussümboliks suurepäraselt, sest on üks väheseid lilli, mis veteranipäeval looduses õitseb, samuti teab seda lille iga eestlane,” lausus Prunsvelt.

Kaitseväelase ja veterani nooremveebel Rasmus Penno sõnul on sinilill kaitseväelastele südamelähedane.

„Kaitseväelased tunnevad hästi Vabadussõja-aegset laulu sõjamehe hauakünkal õitsvast kolmest sinilillest. Veteranina on mul väga hea meel, et sinilill toetussümboliks valiti,” ütles nooremveebel Penno.

Märgi eest palutakse vähemalt kahe euro suurust annetust vigastatud kaitseväelastele ja nende peredele.

Ideekonkursi žürii andis välja ka teise ja kolmanda koha preemia. Teise preemia sai Maie-Leppik Ojasaare töö „Lihtne ilu”, kolmanda koha andis žürii alternatiivse lähenemisega silma paistnud Mari Prekupi ja Ott Pilipenko tööle „Terasliblikas”. Žürii märkis eraldi Heiki Urbala tööd „Herbarium Hepatica” selle huvitava kontseptsiooni poolest.

Vaata galeriid võidutöödest

Veteranid on olnud osa elust ja ühiskonnast senikaua, kui inimkond ennast mäletab.

Eesti merevägi kaitseb Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje merel ning mereolukorra-teadlikkuse tagamine.

Järgime mereväe tunnuslauset „Mere kutsel – mere kaitsel!“

Mereväe laevastik koosneb miinijahtijatest ning miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrjealases infovahetuses. Mereväe laevade kodusadam on Põhja-Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

Tallinna Miinisadamas asuv Mereväebaas on lahinguteenindustoetusega tegelev kaitseväe üksus, mis peamiselt toetab meie vetes regulaarselt korraldatavatel rahvusvahelistel miinitõrjeoperatsioonidel osalevaid sõjalaevu.

Ülesanded

  • Mereväebaas korraldab aluste kütuse- ja veega varustamist, sõjalaevade peatumisi erinevates sadamates ning tagab toetuse muudes logistilistes ülesannetes.
  • Väeüksuse ülesanne on ka Eesti väikesadamates toetusüksuste ülesseadmine, et harjutada kaldatoetuse korraldamist sõjaaja tingimustes.
  • Lisaks laevastikule pakub mereväebaas tagalatoetust ka 2015. aastast Miinisadama linnakus paiknevale sõjaväepolitsei vahipataljonile.

Laevastik on mereväe ülema alluvuses olev kaitseväe väeüksus, mis planeerib ja korraldab mereväe arengut, väljaõpet jm tegevusi.

Ülesanded

  • Mereväe tegevuse planeerimine ja analüüsimine
  • Kaitseväe tuukri- ja sukeldumistööde ja väljaõppe korraldamine
  • Mereväe sidetegevuse planeerimine ja korraldamine
  • Mereväe väljaõppe korraldamine
  • Mereväe väeüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine
  • Mereväe põhivõimete arendamise korraldamine

Struktuur

Laevastikku juhib laevastiku ülem. Laevastiku ülema tööorganiks on laevastiku koosseisus asuv operatsioonistaap, mida juhib operatsioonistaabi ülem.

Laevastiku koosseis:

  • operatsioonistaap
  • sõjalaevad
  • mereväekool
  • tuukrigrupp

Miinisadamas asuv mereväekool annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet ja meresõjalist väljaõpet.

Ülesanded

Koolitatakse nii mereväe ajateenijaid, tegevväelasi, KVÜÕA mereväe õppekavade kadette kui tulevasi mereväe vanemallohvitsere (VAPK).

Mereväekool tegeleb ka uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Mereväekooli ülesannete sekka kuulub ka Balti riikide mereväelaste sidealaste koolituste läbiviimiseks vajalike tingimuste tagamine.

Admiral Cowan on esimene kolmest Eesti mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast.

Laeva Eestile üleandmiseks asuti ettevalmistusi tegema 2006. aasta sügisel. Kaitseminister Jürgen Ligi ning Ühendkuningriigi valitsuse asekaitseminister lord Paul Drayson kirjutasid 14. septembril 2006 Portsmouthis, nimeka admiral Horatio Nelsoni lipulaeval HMS Victory alla hankelepingule kolme Sandown-klassi miinijahtija soetamiseks.

26. aprillil 2007. aastal heisati Šotimaal Rosythi linnas asuvas laevatehases Babcock International laeval Eesti lipp. Tseremoonial viibisid ka Briti esimene merelord admiral Sir Johnaton Band ja tollane kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.

Admiral Cowanile paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab avastada ning klassifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seejärel saab pardal oleva Seafox süsteemi allveerobotiga või tuukritega miini identifitseerida ning kahjutuks teha.

Esimene Sandown-klassi miinijahtija arvati Suurbritannias teenistusse 1989. aastal. Viimane sama klassi laev valmis 2001. aastal. Uuendatud tehnikaga on nad kuningliku mereväe moodsaimad miinitõrjelaevad. Sandown-klassi alused on ehitatud mittemagnetilisest komposiitplastist ja varustatud ripplabadega, mis koos vööripõtkuriga tagavad miinijahtijatele väga hea manööverdamisvõime.

Ugandi on viimane kolmest Eesti mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast.

Esimest korda heisati Ugandil Eesti mereväe lipp 2009. aasta 22. jaanuaril Šotimaal Rosythi linnas asuvas Babcock International laevatehases. Tseremoonial viibis ka tollane mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.

Ugandi on varustatud järelveetava külgvaatlussonariga, millega saab leida veealuseid objekte. Hiljem identifitseerivad tuukrid kontaktid.

Esimene Sandown-klassi miinijahtija arvati Suurbritannias teenistusse 1989. aastal. Viimane sama klassi laev valmis 2001. aastal. Uuendatud tehnikaga on nad kuningliku mereväe moodsaimad miinitõrjelaevad. Sandown-klassi alused on ehitatud mittemagnetilisest komposiitplastist ja varustatud ripplabadega, mis koos vööripõtkuriga tagavad miinijahtijatele väga hea manööverdamisvõime.

Sakala on teine kolmest Eesti mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast.

Laeva Eestile üleandmiseks asuti ettevalmistusi tegema 2006. aasta kevadel. Esimest korda heisati Sakalal Eesti mereväe lipp 2008. aasta 24. jaanuaril Šotimaal Rosythi linnas asuvas Babcock International laevatehases. Tseremoonial viibis ka tollane mereväe ülem kaptenleitnant Igor Schvede.

Sakala hüdrolokaatorit ehk sonarit saab kasutada ankru- ja põhjamiinide avastamiseks ning klassifitseerimiseks. Seejärel saab pardal oleva Seafox süsteemi allveerobotiga või tuukritega miini identifitseerida ning kahjutuks teha.

Esimene Sandown-klassi miinijahtija arvati Suurbritannias teenistusse 1989. aastal. Viimane sama klassi laev valmis 2001. aastal. Uuendatud tehnikaga on nad kuningliku mereväe moodsaimad miinitõrjelaevad. Sandown-klassi alused on ehitatud mittemagnetilisest komposiitplastist ja varustatud ripplabadega, mis koos vööripõtkuriga tagavad miinijahtijatele väga hea manööverdamisvõime.

Mereväe laevastiku koosseisus olevasse tuukrigruppi kuuluvad miinituukrid teevad kahjutuks veealuseid lõhkekehi.

Ülesanded

Peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi.

Mereväe miinituukreid kasutatakse peamiselt olemasolevate koordinaatidega lõhkekehade juurde sukeldumiseks ja nende kahjutuks tegemiseks. Õppuste raames praktiseeritakse ka kindlate otsingualade määramist, mida asutakse kontrollima ning lõhkekehadest puhastama.

Siseriiklikul tasandil teevad mereväe miinituukrid koostööd mitmete jõustruktuuridega.

STANAG 6001 inglise keele eksam on sooritustest, mis ei põhine ühegi konkreetse kursuse ainekaval, vaid standardimisdokumendi STANAG 6001 tasemekirjeldustel.

1. eksamisessioon 26.01.-09.02.2021

Toimumise koht: Tallinn
Toimumise aeg: 26.01.–09.02.2021
Registreerumise lõpp: 19.01.2021
Eksami ajakava saadetud osalejatele: 21.01.2021
Kirjalikud testid: 26.01.2021
Suuline test: 27.01. – 09.02.2021
Tulemused: 09.03.2021

2. eksamisessioon 05.04.-19.04.2021

Toimumise koht: Tallinn
Toimumise aeg: 05.04.–19.04.2021
Registreerumise lõpp: 29.03.2021
Eksami ajakava saadetud osalejatele: 31.03.2021
Kirjalikud testid: 05.04.2021
Suuline test: 06.04.-19.04.2021
Tulemused: 17.05.2021

3. eksamisessioon 15.11.-29.11.2021

Toimumise koht: Tallinn
Toimumise aeg 15.11.–29.11.2021
Registreerumise lõpp: 08.11.2021
Eksami ajakava saadetud osalejatele: 10.11.2021
Kirjalikud testid: 15.11.2021
Suuline test: 16.11. – 29.11.2021
Tulemused: 27.12.2021

Eksamile võib registreeruda isik:

  1. kelle ALCPT/ECL* testi tulemus on vähemalt 70 punkti ning testi sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui 6 kuud,
  2. kellel on kehtiv standard ATrainP-5 või STANAG 6001 eksami tulemus ning eksami sooritamisest on möödunud rohkem kui 12 kuud,
  3. kelle STANAG 6001 või standard ATrainP-5 eksami tulemus on aegunud, kuid oli viimasel sooritusel vähemalt 2222,
  4. kellel on testi sooritamiseks põhjendatud vajadus.

Eksamile saab registreeruda isiklikult või üksuse personalitöötaja kaudu e-posti aadressil testigrupp@mil.ee.

Registreerumisel esitatakse järgmised andmed:

  • ees- ja perekonnanimi
  • isikukood
  • auaste (olemasolul)
  • üksus või asutus
  • eksami sooritamise põhjus
  • e-posti aadress (soovitavalt mil.ee lõpuga), millel soovitakse saada eksamiinfot.

Peale registreerumist võetakse teiega ühendust. Registreerumine lõpeb 2 nädalat enne eksamisessiooni algust.

Seitse tööpäeva enne eksamisessiooni algust saadab keeletestijate grupp eksami nimekirja kantud isikutele e-posti teel eksami ajakava.


* ALCPT = American Language Course Placement Test; ECL = English Comprehension Level Test

Kahetasemeline inglise keele eksam STANAG 6001 tasemetele 2 ja 3 koosneb neljast testist: kirjutamisoskuse, kuulamisoskuse, lugemisoskuse