Jäta menüü vahele

Maakaitse

Maakaitse on kaitseväe sõjaaja koosseisu kuuluv territoriaalne struktuur, mis katab ühtse tiheda turvavaibana kogu Eesti. Maakaitse struktuur on mehitatud sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega.

Kriisiajal on maakaitse ülesanne toetada sisejulgeolekut ja riigivõimu; koguda teavet vastase tegevuse kohta; rajada ühendusteed ja hoida need kontrolli all ning toetada kaitseväe formeerimist. Vajadusel toetavad maakaitsjad ka politseid, päästeteenistust ja kohalikku omavalitsust. Sõja korral jätkab maakaitse sisejulgeoleku toetamist oma tagalaalal. Nendel aladel, kuhu vastane on juba jõudnud, peab maakaitse teiste üksustega koordineeritud iseseisvat vastast kulutavat lokaalset lahingut ning jääb vastase tagalasse toetama vastupanuvõitluse korraldamist.

Kui kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste vastutusala määratakse kriisi ning sõja korral lahinguplaani järgi, siis maakaitseüksuste vastutusala on püsivalt sama, jäädes kindlatele territooriumitele. Selliselt on loodud eeldused, et maakaitseüksuses teenivad inimesed elavad ja harjutavad ühes piirkonnas, mistõttu tunnevad üksikasjalikult sealset keskkonda.

2022. aastal suurendas kaitsevägi maakaitsestruktuuri kahekordseks – 20 000 liikmeni. Kui seni kuulusid maakaitsesse kaitseliitlased, kes olid võtnud kaitseväekohustuse, või reservväelased, kes olid astunud Kaitseliidu liikmeks, siis maakaitse struktuuri suurendamisel 10 000 liikme võrra tugevdati struktuuri reservväelastega, kes ei kuulu enam kiirreageerimisreservi koosseisu. 

Struktuuri suurendamisega loodi üle 300 rühma, mille teenistuspiirkonnad on määratud üle kogu Eesti. See tähendab tinglikult igasse maakonda üle 20 uue rühma lisandumist, mis suurendab tuntavalt Eesti territoriaalkaitsevõimet.

Rahuajal korraldab maakaitseüksuste väljaõpet käitsevägi koostöös Kaitseliiduga. Maakaitseüksuste liikmeid kutsutakse õppekogunemistele nii malevapealike kutsetega (kaitseliitlaste puhul) kui ka kaitseväe õppekogunemise kutsetega (kõigi maakaitse liikmete puhul).

Maakaitseüksused liidetakse sõjaajal Kaitseliidu maakaitseringkondade juurde. Sõjaajal juhib teiste üksuste kõrval maakaitset kaitseväe juhataja.

Õppus Ussisõnad

Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldasid 2023. aasta sügisel õppuse Ussisõnad, mille käigus anti täiendväljaõpe ligi 10 000 maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele.

Õppus Ussisõnad korraldati 28. augustist 8. oktoobrini (kuue nädala jooksul). 

Täpsemalt saad lugeda siit!

Vaata ka õppekogunemiste korduma kippuvaid küsimusi!

 

Viimati uuendatud: 3. jaanuar 2024, 13:43

Keri üles