Ülesanded
- Tõkestada, aeglustada, raskendada või peatada vastase üksusi ja lahingumasinate liikumist või manöövreid.
- Tagada oma üksuste liikuvust, võimaldada väeüksuste liikumist või manöövrit, parandades teeolusid ja rajades tõketest ja miiniväljadest läbipääse.
- Parandada lahinguvõime säilitamiseks üksiksõduri ja üksuse üleelamistingimusi, ehitades laskepesi, kaevikuid ja majutuspunkreid.
Kontaktid
-
Pioneeripataljon
Loode 35
45106 Tapa - 717 8709
- 1jvbr.pioneeripataljon@mil.ee
- facebook.com/pioneeripatalajon
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Kolonelleitnant Priit Heinloo
Pioneeripataljoni ülem
Staabiveebel Meelis Barbo
Pioneeripataljoni veebel
Pioneerid on töökad ja teotahtelised võitlejad, kes ei karda füüsilist ja vaimset koormust ning paistavad silma vaheda mõtlemisega. Kui teised teevad, mis suudavad, siis pioneerid teevad, mis vaja!
Teenistus pioneeripataljonis on mitmekesine – pioneerid peavad oskama nii lõhata kui ka ehitada, nii rajada uut kui ka hävitada vana. Kõike seda õpitakse pioneeripataljonis 8- või 11kuulise ajateenistuse jooksul.
Pioneeripataljonis tehakse tööd rasketehnika ja lõhkeainetega.
Pioneeriks sobib sõdur, kes on iseseisev ja teotahteline ning ei karda väljakutseid.
8 kuu pikkuse ajateenistuse käigus (oktoobrikutse) koolitame eelkõige pioneeri, kuid kõrvalerialana on võimalik omandada kas
- kuulipilduri
- tankitõrjuja
- demineerija
- täpsuslaskuri
- jao sanitari või
- koka eriala.
Kui soovid lähemalt teada, vaata YouTube’ist videosid pataljoni tegemiste kohta:
Väljaõpe pioneeripataljonis on mitmekülgne alates pioneeriülesannete täitmiseks vajalikest baasteadmistest kuni kutseliste demineerijate erialaoskusteni.
Baasõpe
Ajateenijate baasväljaõpe toimub kaitseväes ühtsetel alustel ja kestab 8 nädalat.
Erialaväljaõpe
Pioneeri erialaõppes antakse ajateenijatele esmalt pioneeriülesannete täitmiseks vajalikud baasteadmised ja oskused.
Sõdureid õpetatakse miine käsitsema, B-kategooria minööri tasemel lõhkama ja lahingdemineerima. Samuti õpitakse välikindlustamist, kasutama pioneeritehnikat, rajama tõkkeid, puitsildu ja paigaldama jooksusildu. Lisaks pioneerierialale antakse ajateenijatele ka jalaväelase ettevalmistus.
Nooremallohvitseride baas- ja erialakoolitus toimub pioneeripataljoni koosseisus olevas pioneerikoolis. Koolis antakse pioneerialast väljaõpet ka tegevväelastele.
Pioneeripataljon on üks esimesi Eesti väeüksusi, mis loodi 1917. aasta detsembris. 2002. aastal loodi Tapal pioneerialase väljaõppe andmiseks pioneerikool, mis kaks aastat hiljem formeeriti ümber pioneeripataljoniks.
Asutamine
Pioneeripataljoni asutamise kuupäevaks loetakse 1917. aasta 15. detsembrit, kui Eesti diviisi koosseisus formeeriti diviisiülema kohusetäitja alampolkovnik Jaan Sootsi määrusega insenerirood. Roodu ülemaks määrati leitnant A. Normak. Säilinud on ka vastav venekeelne määrus 15. detsembrist, millega on määratud teenistuskohtadele ülemad.
21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks (1.) sapöörirood ja seejärel ka 2. sapöörirood.
1. sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris-veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. 1. sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimene ülesanne oli purustada Pljussa jõe sild, et Nõukogude soomusrongid ei pääseks üle jõe. Samuti valmistati ette oma vägede kaitsepositsioonid. Lisaks nendele tegevustele osaleti ka otsestes lahingutes. 2. sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu rahu järgset riigipiiri.
Pärast Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas inseneripataljonina Nõmmele. Algselt kuulusid inseneripataljoni koosseisu ka sidevägede allüksused, mis eraldati pataljonist 1924. aastal, moodustades neist omaette sideväeosa. Inseneripataljon nimetati aga ümber pioneeripataljoniks.
1940. aastal Eesti okupeerimise järel arvati pioneeripataljon Punaarmee koosseisu ja likvideeriti senisel kujul.
Taasasutamine
2002. aasta 2. jaanuaril loodi Tapal suurtükiväegrupi koosseisus pioneerikool, kuhu koondati Kaitseväe pioneeriala spetsialiste, kes hakkasid peatselt esimesi ajateenijaid välja õpetama. 1. jaanuaril 2004 formeeriti pioneerikool ümber Tapa väljaõppekeskuse koosseisus olevaks pioneeripataljoniks.
Embleem
Pataljoni embleemil on tammelehtedest pärjaga ümbritsetud kindlus, mille ees on seisev stiliseeritud lõvi, kes toetub vasaku esikäpaga kilbile ja parema esikäpaga hoiab mõõka.
Kilbil paiknev P-täht osutab pioneeriüksusele.
Kindluse sümbol on pioneeriüksuste tähis, mis sümboliseerib kindlustamist ja ehitamist.
Pärg kujutab sümboolselt pioneeripataljoni üksmeelsust ja ühte perre kuuluvust. Pioneeripataljoni lippTammelehed sümboliseerivad taassündi ja järjepidevuse jätkamist.
Lipp
