27. aastanädalal (juulikutse) teenistusse võetud ajateenijatest õpetatakse välja eelkõige jagude ja meeskondade ülemad-allohvitserid ning autojuhid. Suvel teenistusse saabunud 100–130 kutsealust jaotuvad enam-vähem võrdselt autojuhtideks ja allohvitserideks. 40. aastanädalal (põhikutse) teenistusse saabunud ligikaudu 100 kutsealust õpetatakse välja eelkõige sõduri ametikohale.
Suurtükiväge peetakse süsteemide süsteemiks – jalaväe- ja soomusüksuste kaudtulega toetamine ligikaudu 20-30 kilomeetri kauguselt nõuab väga erineva ettevalmistusega inimeste ühist panust. Erialale ja õppesuunale määramisel on väga oluline kutsealuse enda huvi, eelnev kogemus ja isikuomadused. Allohvitseridele leidub ametikohti nii meeskonnaülema kui spetsialistina, autojuhid omandavad valdavalt C- ja CE-kategooria juhtimisõiguse.
Suurtükiväe erialad
Tulepositsiooni eriala sõdurid, allohvitserid ja autojuhid on suurtükiväe selgroog. Ajateenijatest moodustatakse relvameeskonnad, kelle ülesanne on vastase pihta tule avamine välihaubitsast.
Mõõdistuseriala ajateenijad tagavad suurtükkide asukoha ja laskesuuna topogeodeetilise ettevalmistuse. Mõõdistajate sekka on oodatud hea matemaatilise taibu ja geodeesiahuviga kutsealused.
Ajateenijad arvutuserialal valmistavad ette laskeandmed välihaubitsale. Maastiku, ilmastiku ja laskemoona eripära arvesse võttes selgitavad arvutuseriala ajateenijad välja mürsu täpse trajektoori sihtmärki.
Sideeriala kaitseväelased tagavad info liikumise kilomeetrite kauguselt välihaubitsa tulepositsioonile. Sõdurid ja allohvitserid saavad ettevalmistuse erinevate raadio- ja andmesidesüsteemide kasutamisel, mistõttu on erialale oodatud infotehnoloogiahuvilised kutsealused.
Vahetult jala- ja soomusväelaste seas on suurtükiväe silmad – tulejuhid. Tulejuhi sõjaline ettevalmistus on põhjalik: suurtükiväe tulejuht peab suutma määrata äärmiselt täpselt sihtmärgi asukohta ning juhtima vastase pihta avatud kaudtuld. Suurtükiväe tulejuht on jalaväelaste seas hinnatud, sest suudab juhtida miinipildujate, suurtükiväe ja õhuründevahendite tuld sihtmärgi pihta.
Varustuse- ja laskemoona eriala kaitseväelased tagavad suurtükiväepataljoni varustamise mootorikütuse, toidu, vee ja laskemoonaga. Laskemoona- ja varustuserialale on oodatud logistikahuvilised kutsealused.
Suurtükiväetule täpseks juhtimiseks peab võtma arvesse väga erinevad tegureid, mille seast olulisel kohal on ka ilma mõju. Meteoroloogia eriala kaitseväelased suudavad mõõta ilmastikuolusid 20-30 kilomeetri kõrguselt, võimaldades arvutada suurtükilasu täpsed ballistilised andmed.
Lahinguvigastuste ja -traumade juhuks õpetatakse ajateenijaid välja ka meditsiinierialale. Meditsiinierialale on õppuriteks on oodatud kutsealused, kes kavatsevad hiljem omandada kutse- või kõrgharidust tervishoiu erialal.
Õppused
Suurtükiväepataljoni ajateenijad ja tegevväelased on osalenud õppustel nii kodumaal kui võõrsil, väljaõppetsükli olulisemateks õppusteks on kindlasti laskeharjutused kaudtulerelvadest. Üheskoos on läbi viidud taktikaõppusi ja lahinglaskmisi ka liitlaste suurtükiväelastega.
Värskendamaks reservväelaste teadmisi ja oskusi ning hoidmaks koostöövaimu kaasatakse ka reservväelasi pataljoni tegevustesse. Lisaks reservõppekogunemistele viiakse läbi reservväelastele suunatud õppepäevi ja laskeharjutusi. Samuti toimub kevadtalvisel perioodil suurtükiväe erialavõistlus Põhisuund.
