Väljaõpe
Staabi- ja sidekompaniis koolitatakse ajateenijaid staabikaitse-, juhtimispunkti- ja sideerialadel. Väljaõppetsükkel jaguneb kaheks: reakoosseisu (enamikus jalaväeerialaga staabikaitsjate) õpe kestab 8 kuud ning nooremallohvitseride, autojuhtide, sidemeeste ja IT-spetsialistide õpe vältab 11 kuud. Suur osa staabi- ja sidekompanii koosseisu ajateenijatest õpib 11 kuud, sest üksuses on palju erialameeskondi ja masinaid, mille juhtimine, olenevalt ametikohast, eeldab C-kategooria auto või CE-kategooria autorongi juhtimise õigust.
Väljaõppesse on lõimitud õppused ja osaliselt ka igapäevateenistus staabis. Koos staabi isikkoosseisuga täidetakse ka sõjaaja ülesandeid. Selline koostöö aitab üksteist tundma õppida, valmistades nii staapi kui kompanii koosseisu ette koostegutsemisvõime saavutamiseks. Koostegevus staabiga tähendab ühtlasi, et kompanii ajateenijatel on võimalus vabamas õhkkonnas suhelda kõrgemas auastmes tegevväelastega, kellega teised brigaadi allüksused üldjuhul kokku ei puutu. Tänu sellele on staabi- ja sidekompanii ajateenijad julgemad ja enesekindlamad.
Kontaktid
-
2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii
Kose tee 3a
65603 Võru - 717 5003
- s1.2jvbr@mil.ee
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Kapten Taavi Kivi
2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülem
Veebel Tambet Toode
2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii veebel
Olmetingimused
Staabi- ja sidekompanii asub Taara linnakus Võrus, kus tegutsevad veel Kuperjanovi jalaväepataljon ja 2. jalaväebrigaadi lahingteeninduspataljon. Ajateenijad elavad uues kasarmuhoones.
Pärast väljaõpet saavad ajateenijad kasutada kasarmus olevaid saunaruume. Vabal ajal saavad sõdurid külastada raamatukogu ning sõdurikodu, kus saab mängida lauamänge, vaadata filme, osta head-paremat jpm. Samuti on linnakus meditsiinikeskus, siselasketiir, söökla ning palju sportimisvõimalusi – jõusaal, korv-, võrk- ja jalgpalliväljak, takistusriba ning spordihoone. Aeg-ajalt külastatakse üheskoos spordivõstlusi, muuseume, kardikeskuseid jm, mis on ajateenijatele tasuta.
Embleem
Ametliku käiseembleemina kannab staabi- ja sidekompanii 2. jalaväebrigaadi embleemi, mis näitab brigaadi staabi ning staabi- ja sidekompanii ühtekuuluvust. Kompaniil on olemas ka mitteametlik käiseembleem, mida kantakse väliharjutustel.
Mitteametlikul staabi- ja sidekompanii embleemil on ilves ja kahe teravikuga nool. Ilves sümboliseerib kompanii varjatud ja kaitsvat olemust. Oma tagasihoidliku loomuse tõttu jääb ilves looduses tihti märkamatuks: ta ei liigu ülemäära palju ja pigem hoiab end teistest eemale. Samal ajal ei maksa unustada, et ilves on kiskja, kes kaitseb oma territooriumit ning on suuteline murdma ka endast suuremaid saakloomi. Need iseloomuomadused on staabi- ja sidekompaniile eeskujuks – olla märkamatu ning mitte tõmmata endale tähelepanu, kuid kasutada otsustavat jõudu, kui vastane satub kompanii territooriumile ja ohustab üksuse toimimist. Kahe teravikuga nool tähendab kompanii ülesannet tagada sideühendused kõrgema üksusega ja brigaadi staabil allüksustega ning naaberüksustega. Nagu peaaegu kõigil 2. jalaväebrigaadi üksustel on ka staabi- ja sidekompanii käiseembleemil hõbedase niidiga tikitud kujutis mustal taustal.
Traditsioonid
Traditsioonide loomine on järjepidev protsess ja oma tavade väljakujunemine võtab noorel allüksusel aega. See tähendab, et ka iga ajateenistusse saabuja võib olla mõne uue traditsiooni algatajaks. Igal aastal tähistatakse kompanii loomise aastapäeva (01.02.2019), mil staabi- ja sidekompanii võtab mõõtu erialastel, sportlikel kui ka vaimujõudu nõudvatel võistlustel.
Sümboolika
Embleem
[caption id="" align="alignright" width="201"] Mitteametlik staabi- ja sidekompanii embleem, mida kantakse väliharjutustel.[/caption]
Ametliku käiseembleemina kannab staabi- ja sidekompanii 2. jalaväebrigaadi embleemi, mis näitab brigaadi staabi ning staabi- ja sidekompanii ühtekuuluvust. Kompaniil on olemas ka mitteametlik käiseembleem, mida kantakse väliharjutustel.
Mitteametlikul staabi- ja sidekompanii embleemil on ilves ja kahe teravikuga nool. Ilves sümboliseerib kompanii varjatud ja kaitsvat olemust. Oma tagasihoidliku loomuse tõttu jääb ilves looduses tihti märkamatuks: ta ei liigu ülemäära palju ja pigem hoiab end teistest eemale. Samal ajal ei maksa unustada, et ilves on kiskja, kes kaitseb oma territooriumit ning on suuteline murdma ka endast suuremaid saakloomi. Need iseloomuomadused on staabi- ja sidekompaniile eeskujuks – olla märkamatu ning mitte tõmmata endale tähelepanu, kuid kasutada otsustavat jõudu, kui vastane satub kompanii territooriumile ja ohustab üksuse toimimist. Kahe teravikuga nool tähendab kompanii ülesannet tagada sideühendused kõrgema üksusega ja brigaadi staabil allüksustega ning naaberüksustega. Nagu peaaegu kõigil 2. jalaväebrigaadi üksustel on ka staabi- ja sidekompanii käiseembleemil hõbedase niidiga tikitud kujutis mustal taustal.
Traditsioonid
Traditsioonide loomine on järjepidev protsess ja oma tavade väljakujunemine võtab noorel allüksusel aega. See tähendab, et ka iga ajateenistusse saabuja võib olla mõne uue traditsiooni algatajaks. Igal aastal tähistatakse kompanii loomise aastapäeva (01.02.2019), mil staabi- ja sidekompanii võtab mõõtu erialastel, sportlikel kui ka vaimujõudu nõudvatel võistlustel.
