Kalevi jalaväepataljon

Kalevi jalaväepataljon paikneb kaitseväe Jõhvi linnakus, kus nende kasutuses on täiesti uued kasarmuruumid. Elamistingimused on seal mugavad ja sõdurisõbralikud.

Jõhvi linnaku sööklas on korralik köögitehnika, mis võimaldab valmistada kvaliteetset ja maitsvat toitu. Sööklas toimuvad ka jõuluõhtud ja teised ajateenijatele suunatud üritused. Jõhvi kunstikool eksponeerib aeg-ajalt väeosa sööklas oma töid. Nii ajateenijad kui ka tegevväelased saavad kasutada sauna koos puhkeruumiga.

Jõhvi linnakus teenivatel kaitseväelastel on võimalus ka mitmekesiselt sportida – mängida lauatennist, piljardit ja koroonat. Väeosas on jalgpalli- ja korvpalliplats, spordisaal ning hästivarustatud jõusaal.

Kalevlaste maleva formeeriti Eesti Vabadussõja alguspäevil, 20.12.1918. Pataljoni asutasid grupp Tallinna spordiseltsi Kalev liikmeid. Kalevlaste maleva pataljon osales mitmes Vabadussõja lahingus nii idarindel kui ka landesveeri sõjas. Pärast sõja lõppu, alates 1920. aastast, oli pataljoni ülesanne reservväelaste väljaõpet läbi viia ning riigipiiri valvata ja kindlustada. 1940. aasta juunis saadeti väeosa laiali.

Kalevi pataljon taastati 18. märtsil 1992. aastal Kalevi üksik-jalaväepataljonina. Pataljon paiknes esialgu Harjumaal Kose alevikus kutsekool nr 40 ühiselamus, suve algul asuti Jägalasse endise Nõukogude armee Ehitusvägede Kõrgema Poliitkooli territooriumile. Tolleaegse pataljoni eesmärk oli koolitada ajateenijatest võitlusvõimelisi jalaväe reservüksusi.

1990. aastail oli pataljon ka reaalselt lahinguvalmiduses. Väeosa oli relvastatud soomustransportööridega BTR-80UNSh ja luuresoomukitega BRDM-2. Kalevi üksik-jalaväepataljoni üritati koondada muudki Kaitseväe soomustehnikat, mis oli saadud lahkuvalt Vene armeelt.

Lipp

Kalevi spordiseltsi 2. detsembril 1928. aastal Kalevi üksik-jalaväepataljonile annetatud lipu taastatud versioon omistati 1992. aastal taasloodud Kalevi üksik-jalaväepataljonile. 2002. aastal sulges pataljon uksed ja lipp läks hoiule Eesti Sõjamuuseumisse. 2009. aasta alguses taasavatud Kalevi jalaväepataljonile anti nende lipp tagasi sama aasta lõpus.

Lipu keskel asub päike, mis sümboliseerib kättevõidetud vabadust ning selle peal mõõgagaga hõbedane käsi – märgiks, et vabaduse oleme kätte võidelnud jõuga. Mõõgatera on terashall ja käsi hõbedane. Päikese peal on ESS Kalevi embleem ümbritsetuna tammelehtedest pärjast, mille sees on kümme kuldset tõru. Embleemi kohal on ülespoole kumerusega loogana kiri „Kalevlaste Maleva“, mis on valitud väeosa vabadussõjaaegse nimetuse jäädvustamiseks. Nimetuse all vasakul seisab kuldses kirjas sirgjooneliselt kuupäev 20.XII ja paremal aastaarv 1918, mis tähistavad väeosa asutamise aega. Päikese all on kumerusega allapoole kuldsete tähtedega kirjutatud „Skangal – 22.VI.1919“, milles on talletatud Kalevlaste Maleva kõige tähtsama lahingu toimumise koht ja aeg.

Embleem

Eesti Spordiselts (ESS) Kalevi sümboolikast tuletatud embleem näitab, et Kalevi jalaväepataljoni eelkäija Kalevlaste Malev formeeriti spordiselts Kalevi liikmetest ja on seega ESS Kalevist välja kasvanud. Embleemi ülaosa sees asuvad 12 tähte sümboliseerivad 11 Eesti maakonda ja eestlasi väljaspool Eestit.

Teenetemärk

1929. aastal pataljoni üldkoosolekul otsustati lasta valmistada leitnant Johan Teemanti kava järgi pataljoni rinnamärk.

Kalevi jalaväepataljoni rinnamärk kujutab mõõgale asetatud mustal kilbil Kalevlaste Maleva lipu väeosakülge, mille alumisele servale on asetatud ESS Kalevi embleem.