Embleem
Suurtükiväepataljoni embleem on stiliseeritud vapi kujuga. Vapi põhi on musta värvi ja kujunditeks vapil on kaks pronksivärvi ristatud ajaloolist kahuritoru ning nende kohal pronksivärvi kahurikuul, millest lahvatab välja tulipunane kolmeharuline leek. Vapi ülaservas on kiri „Suurtükiväegrupp” ning kahurikuulil araabia number üks.
Embleem on ääristatud pronksivärvi kandiga.
Välivormi embleemil vastab kuldsele värvile roheline ja punasele värvile tumeroheline.
Kahurikuulile kirjutatud number üks tähistab 1. suurtükiväegruppi, mis on praeguse suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija.
Lipp
1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni lipp on ajaloolise 1. diviisi suurtükiväe lahingulipu koopia. Lipp ühendab pataljoni isikkoosseisu ja tugevdab selle ühtekuuluvustunnet.
- Lipu väeosapoolse külje must värv sümboliseerib hävingut, kartmatust ja ühte rahvusvärvi.
- Erinevatest ajastustest pärinevad ristatud kahuritorud tähistavad suurtükiväge läbi aegade.
- Põleva pommi seitse leegiharu tähistavad patareide arvu ajaloolises 1. diviisi suurtükiväes.
- „Narva 23. NOVEMBER 1919A“ tähistab väeosa kuulsusrikkaima ja tähtsaima lahingu kohta ja aega. Lahing peeti 1919. aasta 23. novembril Narva lähistel Dubrovka külas. Selles lahingus anti Vabadussõja võimsaim tulelöök, kus 21 minuti jooksul tulistati välja 1819 mürsku, pärast mida vallutati küla ilma ühegi lasuta.
- Lipule on kinnitatud Vabadusristi (II liik) lint, mille kandmise õigus anti Eesti Vabadussõjas lahingutegevuses osalenud väeosadele.
Lipu annetas 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonile Eesti Reservohvitseride Kogu. Lahingulipu pidulik üleandmistseremoonia toimus 14. jaanuaril 2021 Tapa sõjaväelinnakus.
