Sel nädalal saabus teenistuskohta ja alustas oma 11-kuulist väljaõpet kaitseväe erinevates üksustes enam kui 1 00 ajateenijat, kellest ligi kaks kolmandikku asuvad teenistusse omal soovil. Kui 2018. aastal oli vabatahtlikke 29%, siis sel aastal on see juba 63%.
„Hetkel maailmas toimuv pole jätnud puutumata kedagi. Seda on ilmestamas ka tänavu suvel omal soovil ajateenistusse tulijate hulk, keda on märkimisväärselt palju – peaaegu kaks kolmandikku saabujatest. Noorte inimeste soov anda oma panus enda riigi turvalisusesse ning iseseisvusesse on tugev, märkimisväärne ning igakülgselt tajutav. Tunnustan säärast tahet ning valmisolekut. Kindlasti on vabatahtlike osakaalu suurenemine ka märk meie ohvitseride, allohvitseride ja ametnike heast tööst ajateenistuse läbiviimisel, samuti meie investeeringutest sporditegemise ja vabaaja veetmise võimalustesse. See on ühiskonna reaktsioon kogu meie reservväe süsteemile,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
1. jalaväebrigaadi väljaõppeohvitser major Lauri Kriisa sõnul algab sel nädalal teenistusse asunud noortel elu üks tähtsamaid ja põnevamaid etappe. „Meie noortel relvavendadel on ees palju avastamist, õppimist, ja seejärel teadmiste rakendamist ja juhtimist. Uuendatud sõduri baaskursus annab neile aega uue olukorraga harjumiseks, tegevväelased ja instruktorid on valmis toetama, juhendama ja vajalikud tarkused võimalikult hästi edasi andma. Ma usun, et see tee, mida sõdurid täna alustavad, teeb neid parimateks kodanikeks ja headeks riigikaitsjateks,“ ütles major Kriisa.
Käesoleval nädalal on 1. jalaväebrigaadis teenistust alustamas üle tuhande uue võitleja. „Mõtlesin kohe pärast gümnaasiumi ajateenistuse ära teha, siis on lihtsam edasi elada. Pärast on rohkem vabadust ja ei tulda enam kutsega ukse peale koputama,“ ütles värskelt brigaadis teenistust alustanud reamees Indrek Vahur.
Küberväejuhatuses ajateenistust alustanud 165 noore seas on 12 ajateenijat, kes on lõpetanud Kehtna kutsehariduskeskuse mootorsõidukitehniku eriala ning tulid pea kogu kursusega koos ajateenistusse. Nende ajateenistuse eesmärk on siduda õpitud eriala ajateenistuses saadava erialaga – autojuhid-tehnikud. See projekt sai alguse juba möödunud aastal, mil tuli teenima seitse autotehnikut.
Lisaks on küberväejuhatuse IT valdkonda kandideerimas Tartu Ülikoolist vähemalt 12 kursusega koos tulijat. Samuti noored Tallinna polütehnikumist, kust kaks õpilast on ühildamas kooli praktikat ajateenistusega ning noores Järvamaa kutsehariduskeskusest ja teistest koolidest.
Kuperjanovi jalaväepataljoni ning staabi- ja sidekompaniisse tuli kokku pea 400 ajateenijat, sealhulgas 10 naist. Toetuse väejuhatuse logistikapataljonis alustas teenistust 160 ning sõjaväepolitsei vahipataljonis 140 ajateenijat.
Samuti on teenistust alustanud noored, kel eesmärgiks teenida aega erioperatsioonide väejuhatuses. Nimelt on eelkutses 14 noort, sealhulgas kaks naist, kelle hulgast tehakse lõplik valik detsembris, kes jätkavad erioperatsioonide väejuhatuse väikeüksuste taktika õppes koos oktoobris saabuva põhikutse ajateenijatega.
Kokku on tänavu erinevatesse üksustesse ajateenistusse asumist omal soovil avaldanud 63% kutsealustest, nende seas ka 35 naist. Nii täienesidki suvise kutse ajateenijatega 1. ja 2. jalaväebrigaadi erinevad pataljonid, toetuse väejuhatuse logistikapataljon, staabi- ja sidepataljon, sõjaväepolitsei vahipataljon ning merevägi.
Juulikutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid. Teenistuse vältel saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.
Omal soovil ajateenistusse tulnute osakaal juulikutsel:
|
Aasta |
Osakaal |
|
2018 |
29% |
|
2019 |
40% |
|
2020 |
40% |
|
2021 |
61% |
|
2022 |
63% |
Allikas: Kaitseressursside Amet
