Jäta menüü vahele

Operatsioonid

Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel, et toetada meie liitlasi rahutagamis-missioonidel maailma eri kriisikolletes.

Valvame rahu kogu maailmas

Kaitsevägi osaleb välisoperatsioonidel juba 1995. aastast, kui käidi ÜRO rahuvalvemissioonil Horvaatias. Esimese lahingukogemuse said kaitseväelased aastal 2003. aastal Iraagist. Välisoperatsioonidel osalevad Eesti kaitseväelased ainult rahu tagamise eesmärgil. Oleme toeks liitlastele, et vajadusel oleksid nad ka meile toeks. Operatsioonide käigus saame ka väärt kogemust äärmuslikes oludes tegutsemiseks.

Eesti kaitseväelased on liitlaste seas hinnatud sõjaväelased. Operatsioonidele saab kandideerida iga elukutseline sõjaväelane, kes täidab vajalikud nõuded.

Käimasolevad operatsioonid

Operatsioonide kaart

Eesti panustab ÜRO rahuvalvemissioonile Liibanonis ühe staabiohvitseriga. Kuni 2019. aastani oli Eestist Liibanonis mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Eesti perspektiivist võimaldab UNIFILis osalemine aidata kaasa julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamisele nii Lähis-Idas kui ka mujal maailmas.

UNIFIL ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ja koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuste tegevust selles küsimuses. Samuti on UNIFILi ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ja toetada sisepagulaste vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Eesti panustab ÜRO vaatlusmissioonile UNTSO sõjaliste vaatlejate ja vaatlusgrupi ülemaga, kokku kuni nelja tegevväelasega. Eesti vaatlejad teenivad vahetustega Iisraelis, Liibanonis ja Süürias, kus nende teenistus sisaldab patrullimist, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis. Eesti tegevväelaste osalemine UNTSO operatsioonil võimaldab meil panustada kõige esimesse ÜRO rahuvalveoperatsiooni, mis on suutnud maandada pingeid väga keerulises regioonis, ja suurendab ühtlasi Eesti nähtavust ÜROs.

UNTSO ülesanne on jälgida rahu- ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist.

Eesti panustab ÜRO rahuvalvemissioonile Malis kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga. Eesti tegevväelaste osalemine operatsioonil aitab ohjata piirkonnast lähtuvaid rände tõuketegureid ja suurendab Eesti nähtavust ÜROs.

MINUSMA missiooniga toetatakse Mali piirkonna stabiliseerimist erinevate tegevustega – riigivõimu taastamine kogu riigi territooriumil; poliitilise dialoogi ja valimiste toetamine; tsiviilisikute kaitse; inimõiguste kaitse korraldamine ja edendamine; humanitaarabi andmise toetamine; kultuuriväärtuste säilitamine; riigisisese ja rahvusvahelise õiguse rakendamise toetamine.

Eesti panustab Euroopa Liidu missiooni Malis väljaõppeinstruktoritega ja staabiohvitseridega.

Eesti panus EUTM Mali missioonile võimaldab osaleda Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning panustada piirkonna pikaaegsesse stabiliseerimisse.

EUTM Mali eesmärgiks on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et nad suudaksid korraldada ja läbi viia sõjalisi operatsioone, taastada Mali territoriaalse terviklikkuse ning vähendada terrorirühmitustest tulenevat ohtu.

Prantsusmaa mässutõrjeoperatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Lisaks Eestile, kust on lähetatud missioonile jalaväerühma suurune üksus, toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Hispaania õhuväekomponendiga.

EUNAVFOR MED missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega sõjalistesse operatsioonidesse ja rändekriisi haldamisse. Eesti on alates operatsiooni Irini algusest 31.03.2020 osalenud sellel ühe meditsiini staabiohvitseriga.

Ebastabiilse olukorra tõttu Vahemere lõunakaldal on Liibüast kujunenud oluline illegaalse Euroopa-suunalise rände koridor. EUNAVFOR Med/Irini on jätk vahetult eelnenud operatsioonile EUNAVFOR Med/Sophia ning selle ülesanne on aidata kaasa relvaembargo kehtestamisele Liibüas ja põgenikekriisi leevendamisele ning panustada võitlusesse inimkaubitsejate vastu.

Eesti panustab NATO juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga ning jalaväerühma suuruse üksusega. Operatsioonil osalemine edendab liitlassuhteid ja aitab kaasa olukorra stabiliseerimisele Eesti pikaaegses operatsioonipiirkonnas. Eesti osales ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil 11 aastat (2003−2014) ja panustab ISAF jätkumissioonile Resolute Support alates 2015. aastast.

Olenemata Afganistani julgeolekujõudude pingutustest on olukord Afganistanis endiselt ebastabiilne, mistõttu on oluline Resolute Support jätkumine ja Afganistani toetamine. Keskvõimule vastanduvad äärmusrühmitused, eesotsas Talibani ja Daeshiga, on endiselt võimelised olukorda riigi eri piirkondades destabiliseerima.

Eesti panustab Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve kuueliikmelise väljaõppemeeskonna ja ühe vanemohvitseriga mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.

Daeshist lähtuv terrorismioht on tõsine julgeolekurisk kogu Euroopale. Inherent Resolve’i eesmärgiks on Daeshi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus ning operatsioonil osalemisega suurendab Eesti Euroopa ja NATO julgeolekut.

Kesk-Aafrika Vabariik

  • EUFOR RCA 05.2014 – 08.2014

Vahemeri

Mali

Aafrika sarv

  • EUNAVFOR Somaalia / operatsioon ATALANTA 12.2010 – 05.2013

Iraak

Makedoonia

  • EU military operation Concordia 05.2003–12.2003

Afganistan

Kosovo

  • KFOR 11.1999 – 10.2018

Iisrael, Süüria

Liibanon

Bosnia ja Hertsegoviina

  • IFOR, SFOR 04.1996–11.2004

  • NATO HQ Sarajevo 12.2004–06.2005

  • EUFOR ALTHEA 12.2005–12.2011

Horvaatia

  • UNPROFOR 03.1995–10.1995

Viimati uuendatud: 20. mai 2020, 12:53

Keri üles