Maakaitse

Maakaitse on kaitseväe sõjaaja koosseisu kuuluv territoriaalne struktuur, mis katab kogu Eesti ühtse tiheda turvavaibana. Maakaitse struktuur on mehitatud sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega.

Maakaitserühm on kergejalaväerühm, mis on osa kaitseväe sõjaaja struktuurist. Maakaitserühmad liidetakse territoriaalkaitse üksustega üle kogu Eesti, et kaitsta Eestit igas piirkonnas. Territoriaalkaitset tagavad Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja malevad, mistõttu hakkavad maakaitserühmad tegema tugevat koostööd just nendega.

Maakaitserühmadesse määratakse reservväelased, kelle sõjaaja üksuse koosseis on asendatud värskelt väljaõpetatud reservväelastega. Selleks, et rakendada sõjalise väljaõppega täies elujõus reservväelasi võimalikult efektiivselt Eesti riigi kaitsmisel, roteeritakse nad kiirreageerimisreservist maakaitse koosseisu.

Ajateenistuse läbimisel määratakse reservväelased sõjaaja ametikohtadele. Need reservväelased, kelle sõjaaja üksuse koosseis on asendatud värskelt väljaõpetatud reservväelastega, määratakse uuele sõjaaja ametikohale maakaitserühmas. Maakaitserühmad määratakse toetama maakaitseringkondi, et tugevdada Eesti territoriaalkaitset.

Maakaitsestruktuuri kuulumine ei tee võitlejat automaatselt kaitseliitlaseks. Õppusel Ussisõnad osalejad on ajateenistuse järel reservi arvatud reservväelased, kes ei pruugi olla kaitseliitlased. Küll aga on kõigil maakaitseüksustesse kuulujatel võimalik astuda Kaitseliidu liikmeks.

Ei. Maakaitserühmades määrati reservväelased sõjaaja ametikohale eelkõige alalise elukoha aadressi järgi, et nad saaksid tegutseda oma elukoha vahetus läheduses.

Rühmasisest tegevust juhivad reservväelastest rühmaülemad. Kuna rühmad määratakse maakaitse struktuuris Kaitseliidu maakaitseringkondade juurde neid toetama, siis rühmadele püstitatud ülesandeid jagavad kaitseringkondade ülemad.

Maakaitserühmade komplekteerimisel eelistatakse reservväelaste rakendamist erialal, mille väljaõppe nad on läbinud. Kui sellel erialal vabu ametikohti ei olnud, rakendatakse inimest muudel, sageli lihtsamatel ametikohtadel. Oluline on, et võimalikult paljudel reservväelastel oleks ametikoht, kuna see tagab neile varustuse ja koha struktuuris.

Maakaitse struktuuri määratud rühmad on plaanitud toetama maakaitseringkondi ja tegutsema maakaitseringkondade vastutusalal, mistõttu saab lisainfot ka maakaitseringkondadelt.

Terviseprobleemidest, mis takistavad sõjaaja ülesannete täitmist, teavita kaitseressursside ametit, kust saab edasist infot.

Oma soovitud teenistuspiirkonnast tuli anda märku 2022. aasta novembrikuu jooksul. Seda tegi üle 1400 reservväelase ja võimalusel arvestati nende sooviga. Praegu on lihtsaim viis piirkonna vahetamiseks Kaitseliiduga liitumine.

Reservväelasi määrati sõjaaja ametikohale maakaitseüksustes eelkõige alalise elukoha aadressi järgi. Kui antud piirkonnas ei olnud vabu ametikohti, siis määrati inimene mõnda muusse üksusesse.

Maakaitse ülesanne on kaitsta Eestit üle riigipiiri tunginud agressori eest kõikjal Eestis. Eesti-suunalise ohu korral kutsutakse välja kaitseväe sõjaaja koosseis, sealhulgas maakaitseüksused, et vajaduse korral kaitsta Eestit sõjalise rünnaku eest.

Maakaitse sõdib kõikjal Eesti territooriumil. Maakaitserühmad määratakse ja võimaluse korral komplekteeritakse piirkondlikkuse põhimõttel. See tähendab, et rühmad liidetakse kindlate maakaitseringkondadega, mis suurendab nende teadlikkust oma vastutusalast. Maakaitserühmade komplekteerimisel eelistatakse, et nende koosseisu kuuluvad inimesed elaksid samas piirkonnas, sest nad tunnevad paremini ümbritsevat keskkonda ja suudavad kiiremini reageerida.

Maakaitserühmade väljaõpe korraldatakse etappidena 2023. aasta teise poolaasta jooksul. Välja õpetatakse nii rühmade juhtkonnad kui reakoosseis. Väljaõpe korraldatakse kaitseväe ja Kaitseliidu koostöös ja sellest teavitatakse reservväelasi seaduses ettenähtud korras vähemalt 120 päeva ette.

Kavandatud on 10-päevased väljaõppetsüklid, kus juhtivkoosseis osaleb kogu perioodi vältel ja reakoosseis mõnevõrra vähem. Väljaõppega on kavas alustada 2023. aasta augustis-septembris.

Ei, õppusel Ussisõnad osalevad maakaitseüksustesse kuuluvad reservväelased ja reservväelastele on õppekogunemise kutse saamise järel õppusel osalemine kohustuslik.

Maakaitseüksuste liikmed osalevad õppekogunemisel reservväelastena ja nende kompensatsioonid ning hüvitised on samadel alustel nagu näiteks Kevadtormil osalejatele.

Sulle makstakse õppekogunemisel oldud aja eest toetust, mille ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Toetust makstakse ametikoha põhiliigist lähtuvalt alates õppekogunemise kutsel näidatud kohta saabumise päevast kuni õppekogunemisel osalemise lõppemiseni:

• sõdur – 55 eurot päevas
• allohvitser – 60 eurot päevas
• ohvitser – 75 eurot päevas

Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal makstakse reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest toetust olenevalt ametikoha põhiliigist järgmiselt:

• sõdur – 75 eurot päevas
• allohvitser – 80 eurot päevas
• ohvitser – 100 eurot päevas

Kui õppekogunemine toimub välisriigis ja see kestab kauem kui 14 päeva, siis makstakse sulle lisatoetust 10 eurot päevas kuni välisriigis viibimise lõppemiseni.

Kui sul on kaitseväega sõlmitud kokkulepe üldise kaitsevalmiduse ajal toimuva õppekogunemise ajal teiste reservväelaste sõjaväelise väljaõppe juhendamiseks või muu riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks vajaliku koolituse korraldamiseks, makstakse sulle juhendamise või koolituse ajal lisatoetust 50 eurot päevas.

NB! Tegu on brutosummadega, millelt arvestatakse tulumaks vastavalt tulumaksuseadusele

Õppekogunemisel tagatakse sulle tasuta transport, majutus ja toitlustus.

Õppekogunemisel osalemise aja eest makstakse toetus hiljemalt 14 päeva pärast teenistuse lõppemist sinu poolt esitatud arvelduskonto numbrile.

Jah, relvaõpe ja laskeväljaõpe on osa õppusest Ussisõnad.

Maakaitse võitleja varustus sarnaneb iga reservväelase varustusega.

www.mil.ee/maakaitse või isiklike küsimuste korral [email protected]