Harjutusväljad

Laiendatud ohuala kasutamine 2025.a

Üldinfo

Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala ümbritseb kaitseväe keskpolügooni ida- ja lääneküljest. Laiendatud ohuala läänekülg, pindalaga 7117,9 ha, asub Kuusalu ning Anija vallas. Laiendatud ohuala lõunaosas asub Rabasaare linnavõitluslinnak, mis asub Tapa vallas (Lääne-Virumaa).  Laiendatud ohuala idakülg, pindalaga  2360,4 ha, asub samuti Kuusalu vallas, kuid piirneb Kadrina vallaga (Lääne-Virumaa).

Keskpolügooni läänepoolne laiendatud ohuala kattub osaliselt Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga (LKA) ja idapoolne ohuala osaliselt Ohepalu LKA-ga. Põhja-Kõrvemaa LKA jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks. Põhja-Kõrvemaa LKA kuulub loodus- ja linnualana Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Kaitse korraldamine toimub vastavalt Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskavale 2013-2022 ning Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirjale. Ohepalu LKA maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, üheksaks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks. Ohepalu LKA kuulub loodus- ja linnualana Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Kaitse korraldamine toimub vastavalt Ohepalu loodusala kaitsekorralduskavale 2016-2025 ning Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirjale.

Lisaks sellele asuvad alal Valgejõe ning Pakasjärve hoiualad. Valgejõe hoiuala kattub Natura 2000 võrgustiku Valgejõe loodusalaga ning Pakasjärve hoiuala Natura 2000 võrgustiku Pakasjärve loodusalaga. Alale jääb ka mitu kaitstavate liikide püsielupaika, kaitsealuse liigi elupaika ning kasvukohta. Lisaks asub alal mitmeid pärandkultuuriobjekte. Alast põhja jääb Tallinn-Narva põhimaantee ning sellest põhjapoole Lahemaa rahvuspark.

Laiendatud ohualad on võetud kasutusele eesmärgiga võimaldada keskpolügoonil toimuvat väljaõpet, kus relvade ohualad ei mahu keskpolügooni alale. Laiendatud ohualadele ei kavandata rajada ehitisi ja objekte, mida kavandatakse keskpolügoonile. Laiendatud ohualade kasutusele võtmisega piiratakse inimeste liikumist ohualade ulatuses, kui toimub väljaõppetegevus, mis vajab vastavat piirangut.  

RMK Oandu-Ikla matkatee trass jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal osaliselt laiendatud ohuala territooriumile. Tagamaks matkajatele püsiv võimalus matkateed kasutada, on rajatud 10,5 km pikkune alternatiivne rajalõik läbi Kaksiksilla parkla, Kulli lõkkekoha ja Venemäe telkimisala, et õppuste ajal suletud ohualast turvaliselt mööda pääseda.  

Laiendatud ohuala piir on tähistatud kollase- ja mustatriibuliseks värvitud piiripostidega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad või teavitajad, kes takistavad inimeste mittesattumise ohualale. Laiendatud ohualale on paigaldatud lipumastid, kuhu päev enne ohtliku tegevuse algust heisatakse hoiatuslipud.

Informatsiooni saamiseks laiendatud ohualade kohta on laiendatud ohuala sissepääsuteedele paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on laiendatud ohuala skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), laiendatud ohuala tähistamise ja sulgemise kord ning ala kasutamise kuugraafik, sh harjutusvälja kontaktandmed.

Laiendatud ohuala ei kasutata Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste poolt igal aastal järgmistel nädalatel: 1.-8., 24.-31. ning 50.-52. nädal. 

Laiendatud ohualad on kasutusele võetud Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korraldusega nr 352 “Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine”

Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala kaart koos matkaradadega

Kaitseväe keskpolügooni kontakt

telefon: +372 5326 4560
e-post: [email protected] 

Väljaõppeobjektide nimetuste lühendid leitavad harjutusväljade interaktiivsel kaardil.

Üldinfo

Kaitseväe Kikepera harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 12. juuni, 2008. aasta korraldusega “Kaitseväe Kikepera harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine”. Harjutusvälja territoorium pindalaga 846 ha, välispiiri pikkusega 12 600 m, asub Pärnumaal Pärnu maakonnas Saarde vallas Kikepera küla territooriumil. Lähimad külad on Jaamaküla ja Metsaääre (edelas), Saunametsa ja Lähkma (lõunas), Tammuru ja Põlendmaa (põhjas) ning Vaskrääma (läänes). 

Väljaõppeobjektide nimetuste lühendid leitavad harjutusväljade kaardil lehe päises.

Üldinfo

Klooga harjutusväli, pindalaga 989,9 ha, asub Harjumaal Lääne-Harju vallas. Suurem osa territooriumist (763 ha) paikneb Klooga alevikus. Harjutusväljast põhjas asub Tallinn-Paldiski elektriraudtee. Umbes 1-2 km kaugusele harjutusvälja territooriumist edela suunas jääb Langa küla ning loodest piirneb harjutusväli Põllkülaga. Asustustihedus lääne-lõuna suunas on suhteliselt hõre.

Harjutusväli piirneb Vasalemma jõega ning Klooga järve lääneosaga. Suurema osa territooriumist haarab Klooga raba. Ala on mitmekesise loodusega, hõlmates nii märgalasid ja veekogusid kui ka metsa. Vasalemma jõgi on Natura 2000 ala elustiku kaitse osas.

Harjutusvälja asukoha sobivuse detailsemaks selgitamiseks teostas AS Maves 2004. a sügisel sotsiaal-majandus-loodusliku ekspertiisi “Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine“.

Klooga harjutusväli on lähim harjutuskoht Paldiskis paiknevatele väeosadele – toetuse väejuhatuse logistikapataljonile ning vahipataljonile. Harjutusvälja kasutavad ka Kaitseliidu Harju ja Tallinna malev, Lennubaas Ämaris, staabi- ja sidepataljon, Merevägi ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Klooga harjutusvälja territooriumil asus Eesti NSV perioodil 1008 ha + 366 ha suurune motoriseeritud laskurdiviisi linnak.

Klooga harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes tagavad inimeste mittesattumise ohualale. Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed.

Klooga harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 24. juuli, 2008 korraldusega nr 334 Kaitseväe Klooga harjutusvälja asutamine

100 m lasketiirus (LP2) toimuvad laskmised käsitulirelvadest
esmaspäevast reedeni kell 08.00-18.00. Lasketiiru kasutab Politsei- ja Piirivalveamet.
Lasketiiru ümber ja lähedused on liikumine keelatud.

Lisaks tuleb jälgida graafikut kuna lasketiiru võib tekkida lisabroneeringuid.

Üldinfo

Männiku harjutusväli on mitmete kaitse all olevate liikide leiukohaks. Need liigid on Eestis väga haruldased, ohustatud või juba hävimisohus. Kaitsealustele liikidele luuakse püsielupaigad eesmärgiga tagada liikide soodne seisund nende elupaikade kaitse kaudu. Seejuures tuleb silmas pidada, et kaitsealuse loomaliigi isendit ei tohi püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

Püsielupaikades kehtivad liikide kaitseks erinevad piirangud. Näiteks on Männiku harjutusvälja liivastel aladel keelatud:

• maastikusõidukiga sõitmine läbi liivaaladel asuvate madalaveeliste lompide (kuni 50cm sügavused);
• mootorsõidukiga sõitmine veekogude kallastel väljaspool selleks määratud teid ning sellega pinnase kahjustamine.

Et hoida nii kaitsealuseid liike kui ka ümbritsevat looduskeskkonda, on keelatud Männiku rabade ja soode aladel:

• sõita maastikusõidukiga väljaspool selleks määratud teid;
• inimestel viibida väljaspool raba tee ja -matkaradu 15. märtsist 31. augustini.

Männiku harjutusvälja ja linnaku metsateedel on mootorsõidukitega sõitmine lubatud ainult territooriumi valdaja kirjalikul loal.

Männiku harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 11.09.2008 korraldusega nr 394 Kaitseväe Männiku harjutusvälja asutamine

Väljaõppeobjektide nimetuste lühendid leitavad kaardilt  Nursipalu HV üldplaan | 1 MB | pdf

Üldinfo

Nursipalu harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine” ning laiendatud Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2024. a korraldusega nr 256 „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja piiri korrigeerimisega“, mille tulemusel on harjutusvälja kogupindala 9906,14 hektarit ja välispiiri pikkus 51 280,9 meetrit. Lähemalt harjutusvälja laiendamisest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse lehel.

Kasutuses olev harjutusvälja osa, pindalaga  3134 ha, paikneb Võru maakonnas Rõuge ja Võru vallas, Võru linnast umbes 12 km kaugusel lääne suunas. Territooriumi lõunapoolne osa, umbes 2/3 kogu alast, paikneb Rõuge vallas. Looduslikult haarab suurema osa alast enda alla Keretü soo, põhiosa paikneb Sõmerpalu-Nursi  teest lääne pool.

Käsitletava ala kirdeosas, paiknevad Kaarnajärv ja Varesjärv. Objekti läänepiiril voolab Mustjõgi, osaliselt on idapiiriks Rõuge jõgi. Väheses ulatuses (5,8 ha) jääb ala sisse idapiiril olev ja üle Rõuge oja ulatuv Timmase looduskaitseala (ka Natura 2000 ala). Harjutusvälja ala paikneb rohelise võrgustiku tuumalal.

Nursipalu harjutusvälja senised peamised kasutajad on 2.jalaväebrigaad (sh Kuperjanovi jalaväepataljon) ja Kaitseväe Akadeemia ning Lõuna-Eestis paiknevad Kaitseliidu malevad.

Nursipalu harjutusväli asub alal, kus asus Nõukogude armee Nursi baasi Visnevski sõjaväemetskond – raketibaas, dessantväe polügoon.

Nursipalu harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes tagavad inimeste mittesattumise ohualale. Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed.

Müraseirejaam

Nursipalu harjutusvälja laiendamine

Vabariigi Valitsus otsustas 20.10.2023 korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ laiendada Nursipalu harjutusvälja. 

19.12.2024 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 256 “Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ muutmine seoses keskkonnale avalduvate mõjude hindamise ja Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja piiri korrigeerimisega” tunnistati nõuetele vastavaks Natura asjakohase hindamise aruanne ning korrigeeriti harjutusvälja pindala, mille tulemusel on harjutusvälja kogupindala 9906,14 hektarit ja välispiiri pikkus 51 280,9 meetrit.

Nii arendustegevuste elluviimisel, lahenduste leidmisel kui ka harjutusväljade kasutamisel teeme koostööd nii kohalike kogukondade kui ka keskkonnaametiga. Maade omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel ning kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda kas müügitehing või maade vahetamine. 

Nursipalu harjutusvälja piiri kaardirakendus

Lähemalt harjutusvälja laiendamisest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse lehel.

Maaomanikel palume kontaktandmete täpsustamiseks ning küsimustega pöörduda [email protected]

Väljaõppeobjektide nimetuste lühendid leitavad harjutusväljade interaktiivsel kaardil.

Üldinfo

Vabariigi Valitsus otsustas 21.12.2023 korraldusega nr 301 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja laiendamine“ laiendada Sirgala harjutusvälja pindala 4968,7 ha võrra ja välispiiri 20 082,66 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asukoht on Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna, Alutaguse valla ja Toila valla territooriumil ja ala kogupindalaga 7758,7 ha ja välispiiri pikkusega 41 582,66 m on esitatud korralduse lisas. Lähemalt harjutusvälja laiendamisest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse lehel.

Sirgala harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008. a korraldusega nr 272 Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine.

Kasutuses olev Sirgala harjutusvälja osa, pindalaga 2834 ha, asub Ida–Virumaal Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas.

Tegemist on kaevandamise lõppedes metsastatud maa-alaga. Sirgala harjutusvälja maastik pakub võimalusi, mis on Eestis unikaalsed. Ulatuslik kõrvalistele isikutele suletud tööstusmaastik eemalasetsevana inimasustusest võimaldab riigikaitselise õppe läbiviimiseks tingimusi ja võimalusi mida ei leidu mujal Eestis.

Harjutusvälja kasutavad põhiliselt Jõhvis paiknevad kaitseväe üksused, erinevad Kaitseliidu malevad, Scoutspataljon ja Kaitseväe Akadeemia, vähemal määral kasutavad harjutusvälja teised Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused.

Sirgala harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes tagavad inimeste mittesattumise ohualale. Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed.

Üldinfo

Soodla harjutusvälja arendamiseks on hetkel käimas riigi eriplaneering.

Üldinfo

Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitised asuvad Võru vallas Juba külas u 30 hektaril, laiendatud Nursipalu harjutusväljal.

Ala kasutatakse lisaks õppelaskmiste läbiviimisele ka taktikaliste harjutuste sooritamiseks.

Ala kasutamist koordineerib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Harjutusväljade portfelli Lõuna piirkond.

Üldinfo

Rabasaare linnavõitluslinnak asub Lääne-Virumaal Tapa vallas. Linnavõitluslinnak on ehitatud endisesse mahajäetud Rabasaare turbatööstuskülla, kuhu lisaks vanematele hoonetele on juurde ehitatud  seitse erineva korruselisusega hoonet, sillaga ühendustee kaitseväe keskpolügooni ja Rabasaare küla vahele ning teedevõrgustik Rabasaare külla. 

Linnavõitluslinnak on linnaruumi imiteeriv harjutuskoht, mis koosneb vajalike väljaõppeelementide, akende, uste ja treppidega ehitistest. Alale on lähenemiseks tagatud ligipääs eri nurkadest ja külgedest ning linnaku hoonestus on kavandatud võimalikult mitmekesine, kus on olemas nii madalhoonestus- kui ka tööstusala. Linnakus on ka tänavavõrk, mis teeb võimalikuks viia läbi erinevaid väljaõppeharjutusi.

Rabasaare keskust loetakse tema ajaloolisuse tõttu miljööväärtuslikuks piirkonnaks ning sealsed 1930. aastatest pärit tööliste majad kuuluvad pärandkultuuriobjektide nimekirja. Alates 2020. aastast külas püsielanikke ei ole ja piirkond on asustamata.

Linnavõitluslinnakus kehtivad liikumispiirangud ajal, mil seal toimub väljaõpe. Kui väljaõpet ei toimu, ei takistata alal kõrvaliste inimeste liikumist. Liikumine on lubatud jalgsi, hoonetesse sisenemine on keelatud.

Linnakut haldab ja kasutamist koordineerib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 

Üldinfo

Piirsalu taktikaala, pindalaga 133,4 ha, asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas Kõuemaru (KÜ tunnus 68001:003:0278) ja Tuulemaru (KÜ tunnus 68001:003:0274) katastriüksustel.

Taktikaala on ette nähtud taktikaliste õppuste läbiviimiseks:

• väliharjutus
• taktikaharjutus
• kaardiharjutus
• situatsiooniharjutus
• välilaager
• sõjalis-sportlik üritus
• vabaaja üritus

Taktikaalal on lubatud kasutada järgmisi väljaõppevahendeid:

• lõhkepakett
• õppemoon kaliibriga kuni 7,62 mm
• süütenöör
• süütel

Kasutuse planeerimine

Kasutajad peavad sisestama väljaõppeala kasutamise broneeringu infosüsteemi BRONTOS 2.0 https://brontos.mil.ee/ väljaõppeüritusele eelneva kuu 10. kuupäevaks. 

Oluline info!
Aprillikuus on, looduskaitseliste piirngute tõttu, Piirsalu taktikaala kasutamine keelatud!
Kogu tegevus, mis toimub väljaspool Piirsalu taktikaala, tuleb kooskõlastada vastavate maaomanikega.

Kontakt

Telefon: 717 8336, 5307 6903
E-post: [email protected]

Kasutuse planeerimine

Lasketiir on planeeritud Jõhvi linnakus asuvate allüksuste väljaõppe läbiviimiseks ning linnakus asuvatel üksustel on väljaõppe läbiviimisel eesõigus.

Teised kasutajad saavad tiiru broneerida saates pataljoniülema nimele e-kirja aadressile viru.jvp[at]mil.ee

Üldinfo

Jõhvi 25 m ja 100 m poolkinnine lasketiir asub aadressil Pargimetsa, Pargitaguse küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond. Lasketiir asub Jõhvi linnaku territooriumil.

25 m lasketiir koosneb 4 (neljast) tulepositsioonist kaugustega sihtmärgist 10, 15, 20 ja 25 m.

100 m lasketiir koosneb 3 (kolmest) tulepositsioonist kaugustega sihtmärgist 25, 50 ja 100 m.

Lasketiirul puudub ohuala. Lasketiiru ümbritseb 100 m laiune majandustegevuse piiranguvöönd. Lasketiiru õhuohuala on 228 m (750 jalga).

Lasketiiru tehnilised lahendused ja ohutustehnilised tingimused võimaldavad kasutada üheaegselt nii 25 m ja 100 m lasketiiru.

Lasketiiru kasutamine

Lasketiiru võib korraga kasutada minimaalselt 2 inimest. Üksikult on lasketiirus laskmiste läbiviimine keelatud.

Lubatud lasta:

• ainult paigalt
• ainult selleks ettenähtud laskekohalt (tulepositsioonilt)
• ainult ettenähtud laskekauguselt
• seda sihtmärki, mis vastab laskekoha numbrile.

Lastakse ainult selleks ettenähtud kohtadel ja kaugustel ja paigal olles:

• lasketiirus võib kasutada järgnevaid relvi
  relvad mille maksimaalne suudmeenergia ei ületa 7000J
• püstol ja püstolkuulipilduja (kaliibri piiranguta)
• sileraudne relv (kaliibri piiranguta)
• tankitõrjerelv kaliibriga kuni 9 mm.

Lasketiirus on keelatud:

• kasutada automaattuld
• kasutada trasseerivat laskemoona
• kasutada soomustläbistavat laskemoona
• sooritada lasku, mille tõstenurk on üle 01-50 tuhandiku (8,43°), mis loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks.

Üldinfo

Kaitseliidu Piirsalu lasketiir on ette nähtud õppe- ja taktikalisteks laskmisteks käsitulirelvadest kaliibriga kuni 7,62 mm. Lubatud on kasutada tankitõrjerelvade alakaliibrilist laskemoona ja treeninglaskemoona (v.a tankitõrjekahur) ning püstoleid/revolvreid ja sileraudseid käsitulirelvi kaliibripiiranguta.

Lasketiirus on kokku kuni 20 laskekohta.

Lasketiirus on võimalik sooritada laskeharjutusi 5 m, 10 m, 25 m, 50 m, 100 m, 150 m, 200 m, 250 m ja 300 m distantsilt.

Lasketiirus lubatud tegevused:

• Laskeharjutused püstolist: P.1 – P.6
• Laskeharjutused püstolkuulipildujast: PK.1 – PK.7
• Laskeharjutused automaadist: A.0 – A.11 ja A.13-A.14
• Laskeharjutused kergekuulipildujast: KP.1 – KP.7
• Laskeharjutused 7,62 mm täpsusrelvast: TL.1 – TL.9
• Laskeharjutused tankitõrjerelva alakaliibrist: TTG.VK.1-TTG.VK.4
• Laskeharjutused tankitõrjerelvast (ainult treeninglaskemoon): TTG.1
• Laskeharjutused tankitõrjekahuri alakaliibrist: TTK.VK.1
• Taktikalised harjutused püstolist: T.P.1 – T.P.8
• Taktikalised laskeharjutused automaadist: T.A.1 – T.A.7
• Taktikalised laskeharjutused pumppüssist: T.PP.1 – T.PP.6
• Taktikalised laskeharjutused püstolist ja automaadist: T.K.1 – T.K.3
• Laskeharjutused sile-ja vintraudsetest jahirelvadest seisvate ja siinidel liikuvate märklehtede pihta

Lasketiirus võib kasutada tõusvate ja langevate sihtmärkidega seadet. Võib kasutada ka siinidel liikuvaid sihtmärke, mis liiguvad vastavalt valitud distantsile.

Lasketiirus on keelatud lõhkeva laskemoona kasutamine (puudub lõhkemata laskemoona tähistamise vajadus).

Lasketiirus on lubatud läbi viia laskeharjutusi kõikidel päevadel kella 8.00–23.00.

Looduskaitselistest piirangutest tulenevalt on lasketiiru kasutamiskoormust piiratud märtsis, aprillis ja mais.

Kontakt

Lääne maleva korrapidaja:
Telefon: 717 9949, 5568 0850

Täpsem info Piirsalu lasketiiru kohta on leitav SIIT.

Broneerimine pärast 10. kuupäeva järgnevasse kuusse võib toimuda juhul, kui struktuuriüksuse ülem on eelnevalt vastavast soovist vastutavale isikule teada andnud.

Kõik broneeringud, mis tehakse pärast 10. kuupäeva järgnevasse kuusse ja millest struktuuriüksuse ülem ei ole vastutavat isikut teavitanud, KUSTUTATAKSE esimesel võimalusel.

Päev enne lasketiiru kasutamist tuleb vastutava isikuga saabumise aeg kokku leppida – vajalik on anda allkiri Piirsalu lasketiiru kasutamise registreerimisraamatusse!

Kasutuse planeerimine

Lasketiiru plaanilise tegevuse läbiviimiseks peab kasutada soovija broneerima hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks järgneva kuu tegevused Brontoses või esitama kasutamistaotluse (kasutuseeskirjas vorm lisa 2) e-posti aadressil [email protected]  (juhul, kui broneerimine veebilehel ei ole võimalik).

Kogu tegevus, mis toimub väljaspool Piirsalu lasketiiru, tuleb kooskõlastada vastavate maaomanikega.

Piirangud lasketiiru kasutamisel:

veebruar – piiranguteta
märtsi I pool – kuni 8 laskepäeva (Kaitseliidul on alati eesõigus)
märtsi II pool – laskmised keelatud
aprill – laskmised keelatud
mai I pool – laskmised keelatud
mai II pool – kuni 8 laskepäeva (Kaitseliidul on alati eesõigus)
juuni – piiranguteta

Üldinfo

Üldinfo

• Lasketiir on ette nähtud õppe- ja taktikalisteks laskmisteks käsitulirelvadest (v.a granaadiheitjast ja õhutõrjerelvast) kuni 200 m kauguselt.
• Lasketiirus on kokku kuni 20 laskekohta.

• Lubatud on kasutada tankitõrjerelvade alakaliibrilist laskemoona ning kuni 9 mm vintraudseid käsitulirelvi ja sileraudseid käsitulirelvi kaliibri piiranguta.

• Lasketiirus viiakse üldjuhul laskeharjutusi läbi 5 m, 10 m, 25 m, 50 m, 100 m, 150 m ja 200 m distantsil.

• Lasketiirus võib kasutada tõusvate ja langevate sihtmärkide seadet. Võib kasutada ka siinidel liikuvaid sihtmärke, mis liiguvad vastavalt valitud distantsile.

• Lasketiirus on keelatud lõhkeva laskemoona kasutamine (puudub lõhkemata laskemoona tähistamise vajadus).

Utsali 200m lasketiir kuulub Kaitseliidule. Lasketiiru kasutuseeskirja muudeti Kaitseliidu ülema 18. mai 2015 käskkirjaga.

Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a korraldusega nr 499 on antud luba riigimetsa kasutamiseks ja alalise väljaõppe korraldamiseks Utsali 200 m lasketiirus ja selle ohualas (ohuala skeemi leiad kasutuseeskirjast).

Kontakt

Utsali lasketiiru vastutav:
telefon: 5919 9460
Kirna õppekeskuse korrapidaja:
telefon: 5553 7518
E-post: [email protected]
Info Utsali lasketiiru kohta on kättesaadav SIIT. 

Kasutuse planeerimine

NB! Lasketiiru on lubatud kasutada aastaringselt v.a ajavahemikul veebruar kuni juuni, mil vastavalt Keskkonnaameti nõudele on lubatud laskmisi läbi viia järgmiselt:

1. Lasketiiru kasutamine ei ole lubatud 15. märtsist–15. maini.
2. Veebruaris, märtsi esimeses pooles, mai teises pooles ja juunis on lasketiiru kasutamine lubatud maksimaalselt 4 laskekorda kuus (üks laskekord ei kesta üle kahe päeva).
3. Märtsi esimesel poolel tohib laskmisi läbi viia kell 10:00–17:00 ja mai teisel poolel kell 09:00–19:00.

Üldinfo

Lasketiir asub Tartus aadressil Riia 12.

Siselasketiirus on lubatud sooritada laskeharjutusi järgmistest relvadest:

• kuni 11,43 mm kaliibriga isiklikud ja teenistuspüstolid ning revolvrid
• ääretulepadrunitega lastavatest 5,6 mm kaliibriga spordirelvadest
• õhkrelvadest

Siselasketiirus on lubatud sooritada laskeharjutusi nii isiklikest kui teenistusrelvadest kooskõlas Kaitseväe juhataja 16.03.2010 käskkirjaga nr 90 kinnitatud juhendiga „Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri”.

Siselasketiirus on lubatud lasta 10, 15, 20 ja 25 m kauguselt. Laskekohtade vaheseinade paigutust on võimalik vastavalt valitud laskekaugusele muuta.

Kontakt

Telefon: 717 6110
Faks: 717 6111
E-post: [email protected] 

Üldinfo

Kaitseliidu Tartu Maleva Nooruse tänava siselasketiir asub Tartu linnas Nooruse tn 9, 0 korruse ruumide kompleksis.

Lasketiiru ja selle kasutamise kohta saab infot:

v-vbl Olev Juursalu

Telefon: 513 4245

E-post: [email protected]