Jäta menüü vahele

Harjutusväljad

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitistega. Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi, lahingumoona ja muud tehnikat. Tegemist on ohtliku alaga ja ohutus on siin väga oluline. See puudutab nii kaitseväelasi ja kaitseliitlasi kui ka läheduses elavaid inimesi ja seenelisi-marjulisi.

Tänaseks on Eestis asutatud seitse harjutusvälja – Kaitseväe keskpolügoon, Nursipalu, Sirgala, Kikepera, Klooga, Männiku ja Soodla harjutusväljad. Lisaks asub üle Eesti mitmeid Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiire ning muid harjutusalasid.

Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiir on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest.

Harjutusväljade teenistus

Harjutusväljade teenistuse ülem 5301 7377 joonas.jurisaar@mil.ee
Harjutusväljade teenistuse
kommunikatsiooninõunik
5194 4813 hanna.heinnurm@mil.ee
KV keskpolügoon 5326 4560 kvkp@mil.ee
Klooga harjutusväli 5332 6746 klooga@mil.ee
Männiku harjutusväli 503 4102 manniku@mil.ee
Nursipalu harjutusväli 507 2683 nursipalu@mil.ee
Sirgala harjutusväli 5302 7449 sirgala@mil.ee
Kikepera harjutusväli 5303 2206 kikepera@mil.ee

Broneerimine

KV ja KL välised kasutajad saavad harjutusvälju broneerida saates taotluse või samasisulise e-kirja harjutusväljale mida soovitakse kasutada.

Järgmise kuu broneeringud tuleb sisestada 10. kuupäevaks! Plaanivälise tegevuse läbiviimiseks tuleb broneering teha hiljemalt 10 päeva enne tegevuse toimumist. Plaanivälise tegevuse läbiviimine peab olema põhjendatud.

Probleemide ja küsimuste korral pöörduge palun kv.brontos@mil.ee või telefonidel 717 4651, 5194 4813.

Kaitseväe harjutusaladel ja nende vahetus läheduses liikudes tuleb enda turvalisuse huvides jälgida seal kehtivaid liikumispiiranguid ja ohutusnõudeid.

Kaitseväe harjutusaladel kehtivad liikumispiirangud ajal, mil seal toimub väljaõpe. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusaladel liikumist.

Vältimaks inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triipudega postidega. Iga posti peale on joonistatud väike must nool, mis näitab kuhu poole postist jääb harjutusväli. Samuti on osade postide küljes märgid, kuhu on peale kirjutatud, et tegemist on kaitseväe harjutusväljaga ja lisaks harjutusvälja vastutava isiku kontaktnumber.

Laskmiste ja muu ohtliku tegevuse ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad. Harjutusväljadel on sissesõiduteede juures infotahvlid, kus on kirjas, millal harjutusväljal tegevus toimub. Kasutusinfo on harjutusväljade kaupa internetist leitav.

Kaitseväe harjutusaladel toimuva väljaõppe kohta edastatakse infot kohalikele omavalitsustele. Harjutusväljade veebilehel ja infotahvlitel on harjutusväljade vastutvate isikute kontaktnumbrid, kellelt saab soovi korral küsida täiendavat informatsiooni harjutusväljal toimuva ja seal liikumise kohta.

Harjutusväljal lõhkematerjali ja lahingumoona leides on seda KEELATUD puutuda. Leiust anda teada harjutusvälja vastutavale isikule ja Päästeametile.

Päästeameti demineerijad kasutavad lõhkematerjali lõhketöödel järgmisi helisignaale:

  1. HOIATUSSIGNAAL – üks pikk helisignaal. Alustatakse lõhketööde ettevalmistustega, kõrvalised isikud peavad liikuma signaalist kaugemale (ohualast välja). Harjutusväljadel on ohualaks märgistatud piiripostid.
  2. LÕHKAMISSIGNAAL – kaks pikka helisignaali. Signaal antakse vahetult enne igat lõhkamist. Ohualas viibivad inimesed võivad saada vigastada või hukkuda. Kui sa ei ole jõudnud harjutusväljalt lahkuda leia koht varjumiseks (suurem puu, küngas, kivi jms), helista koheselt numbril 112 ja teavita Häirekeskust, et viibid lõhketööde ohualal. Peale plahvatuse heli jälgi taevast!
  3. LÕPUSIGNAAL – kolm lühikest signaali. Lõpusignaal antakse peale kõikide lõhkamiste lõppu, kui demineerimistöö juht on kontrollinud üle lõhketööde ala.

Tasub teada! 

Kas/millal võib minna harjutusväljale?

Harjutusväljal võib liikuda, kui seal ei toimu tegevust. Harjutusväljal viibides tuleb jälgida seal olevaid hoiatusmärke.

Kust leiab info selle kohta, mis toimub harjutusväljal?

  • Käesoleval lehel esilehelt.
  • Harjutusväljal olevatelt infotahvlitelt.
  • Kohalikest ajalehtedest – Võrumaa Teataja, Põhjarannik, Saku Sõnumid, Nõmme Sõnumid, Harju Elu, Sõnumitooja.
  • Harjutusvälja vastutava isiku käest e-posti või telefoni teel > Kontaktid

Miks ei tohi minna harjutusväljale kui seal toimub tegevus?

Harjutusväljal viibimine tegevuse ajal on (elu)ohtlik. Isegi kui tegevus paistab toimuvat piisavalt kaugel, võib tegevuse ohuala ulatuda kilomeetrite kaugusele, kuid ei välju harjutusvälja piiridest.

Mis asi on ohuala?

Ohuala on ala, kuhu ohtliku tegevuse ajal võivad sattuda kuulid, killud jms. Ala, milles viibimine on eluohtlik ja keelatud. Ohuala võib hõlmata tervet harjutusvälja, kuid ei välju selle piiridest.
Väljaõppe ajal on inimeste viibimine ohualal keelatud. Ohualasse on ohtliku tegevuse (laskmiste, lõhkamistööde, käsigranaadi viskeharjutuste jms) ajal kõrvalistele isikutele juurdepääs tõkestatud või keelatud.

Kuidas tunda ära harjutusvälja?

Harjutusväljade piirid on tähistatud valge-punase või kollase-punase triipudega postidega. Iga posti peale on joonistatud väike must nool, mis näitab kuhu poole postist jääb harjutusväli. Samuti on osade postide küljes märgid, kuhu on peale kirjutatud, et tegemist on kaitseväe harjutusväljaga ja lisaks harjutusvälja vastutava isiku kontaktnumber.

Kui oled sattunud harjutusväljale, kuidas teada, kas seal viibimine on ohtlik või ohutu?

Võimalusel otsida harjutusväljale sisenemata üles harjutusvälja välispiiril asuvad infotahvlid. Võimalusel helista harjutusvälja vastutavale – telefoninumbrid on kirjas infotahvlitel ja piiripostidel olevatel märkidel. Ohtliku tegevuse ajaks suletakse teed ja rajad statsionaarsete või ajutiste tõkkepuudega. Vajadusel pannakse välja tõkestaja.

Kas tõkestaja korraldustele peab alluma?

Tõkestaja eesmärk on kõrvaliste isikute juurdepääsu tõkestamine ohualasse.

Lõhkeaine või lahingumoona leid

Lõhkeainet või lahingumoona leides käitu Päästeameti juhistele vastavalt.

Kuidas määratakse harjutusväljal tuleohu astet ja kuidas toimitakse?

  • (a) Jälgitakse Riigi Ilmateenistuse tuleohu kaarti, mille alusel saab teada tuleohu astet Eestis asukohapõhiselt;
  • (b) kui metsades on erakordne tuleoht, katkestab harjutusvälja vastutav isik tulekahju ennetamiseks harjutused, kus kasutatakse lahtist tuld, lastakse tulirelvadest süütava toimega kuule või mürske, tehakse lõhkamisi või teisi võimaliku tule tekkega seotud toiminguid;
  • (c) keskmise tuleohu korral teeb iga harjutusvälja vastutav ise otsuse (lähtudes kohalikest oludest: pinnasest sihtmärgialal), ja kui tuleohutusmeetmeid on piisavalt- langetab lõpliku otsuse koostöös harjutuse läbiviijaga (näide ööseks jäetakse alale laskvast allüksusest tulevalvemeeskond).
  • (d) tulekahju puhul, mida ise likvideerida ei suudeta, teavitatakse Päästeametit.

Kaitseväe harjutusväljad

Kaitseväe keskpolügooni kasutusinfo

Üldinfo

Kaitseväe keskpolügoon, pindalaga 11 951 ha, asub Harjumaal Kuusalu valla idaosas ja piirneb kolme vallaga: idas Kadrina (Lääne-Virumaa), lõunas Tapa (Lääne-Virumaa) ja edelas Anija (Harjumaa) vallaga. Idast piirneb ala Ohepalu looduskaitselaga ning läänest Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga. Alast põhja poole jääb Tallinna-Narva põhimaantee ning sellest omakorda põhjapoole Lahemaa rahvuspark. Ulatus põhjast lõunasse on ligi 17 km ning ulatus läänest itta erinevates kohtades 3,5 – 7,5 km. Administratiivses jaotuses asub kogu ala Kuusalu vallas Suru, Tõreska, Pala ja Kolgu külas.

Keskpolügooni lõunaosa läbib Valgejõgi, moodustades lääne- ja loodeosas loodusliku piiri Põhja-Kõrvemaa looduskaitselaga. Keskpolügooni kirdeosas Läsna mõhnastikus asuvad Nõmmoja Linajärv ja Nõmmoja Kalajärv. Polügooniala edelaosas asuvad keset Pakasjärve raba Pakasjärv ja Väike Pakasjärv.

Aastatel 1957 – 1992 kuulus ala Nõukogude Liidu armee Aegviidu laia kasutusalaga (tanki- ja suurtükiväe harjutusala) 33 100 ha suuruse polügooni koosseisu.

Kaitseväe keskpolügoon on terviklik riigikaitseliseks väljaõppeks vajalik territoorium, mille esmane sihtotstarve on riigikaitsemaa. Keskpolügoonile kavandatud militaarehitised (hooned ja rajatised) on kavandatud nii, et neid ümbritsevad ohualad ei väljuks polügooni maa-ala piiridest ning erinevaid ehitisi oleks võimalik kasutada samaaegselt.

Keskpolügooni kasutajad on kõik kaitseväe üksused ja asutused ning Kaitseliidu malevad.

Keskpolügooni harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes tagavad inimeste mittesattumise ohualale. Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed.

Kaitseväe keskpolügoon on asutatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldusega nr 713 Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine.

Kontakt

Telefon: 5326 4560
E-post: kvkp@mil.ee

 

Kikepera harjutusvälja kasutusinfo

 

Üldinfo

Kaitseväe Kikepera harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 12. 06.2008. a korraldusega Kaitseväe Kikepera harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine. Harjutusvälja territoorium pindalaga 846 ha, välispiiri pikkusega 12 600 m, asub Pärnumaal Saarde vallas Kikepera külas, 40 kilomeetri kaugusel Pärnust. Harjutusväli paikneb täielikult Kikepera küla territooriumil. Lähimad külad on edela suunas Jaamaküla ja Lähkma ning lõuna suunas Saunametsa. Tegemist on metsastunud alaga, millel on seni toimunud minimaalne inimtegevus ja mis asub suhteliselt kaugel inimasustusest.

Algselt oli plaanis Kikeperra rajada 2300 ha suurune harjutusväli, kuid kohaliku omavalitsuse vastuseisu ja väeosade ümberpaiknemise tõttu mindi kompromissile. Panustamine väiksemale territooriumile oli tingitud vajadusest kiirendada harjutusvälja arendusprotsessi (harjutusvälja rajamiseks 846 hektaril on Pärnumaa Maavalitsuse ja Surju Vallavalitsuse kooskõlastused olemas).

Harjutusvälja asukoha sobivuse detailsemaks selgitamiseks teostas AS Maves 2004. a sügisel sotsiaal-majandus-loodusliku ekspertiisi “Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine”.

Kaitseministeeriumi tellimusel valmis 2006. a oktoobris planeeritava Kikepera harjutusvälja loodusväärtuste inventuur.

Kontakt

Telefon: 5303 2206
E-post: kikepera@mil.ee

Kasutajale

NB! Lutsu laskevälja ohuala joonestamisel tuleb arvestada, et laskesektori pinnase ja sihtmärgi tüüp on KÕVA.

Taotlus harjutusvälja kasutamiseks (Kaitseväe/Kaitseliidu välistele kasutajatele) 

Klooga harjutusvälja kasutusinfo

Üldinfo

Klooga harjutusväli, pindalaga 989,9 ha, asub Harjumaal Lääne-Harju vallas. Suurem osa territooriumist (763 ha) paikneb Klooga alevikus. Harjutusväljast põhjas asub Tallinn-Paldiski elektriraudtee. Umbes 1-2 km kaugusele harjutusvälja territooriumist edela suunas jääb Langa küla ning loodest piirneb harjutusväli Põllkülaga. Asustustihedus lääne-lõuna suunas on suhteliselt hõre.

Harjutusväli piirneb Vasalemma jõega ning Klooga järve lääneosagaSuurema osa territooriumist haarab Klooga raba. Ala on mitmekesise loodusega, hõlmates nii märgalasid ja veekogusid kui ka metsa. Vasalemma jõgi on Natura 2000 ala elustiku kaitse osas. 

Harjutusvälja asukoha sobivuse detailsemaks selgitamiseks teostas AS Maves 2004. a sügisel sotsiaal-majandus-loodusliku ekspertiisi Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine“.

Klooga harjutusväli on lähim harjutuskoht Paldiskis paiknevatele väeosadele – 1.Jalaväebrigaadi üksused. Harjutusvälja kasutavad ka Kaitseliidu Harju ja Tallinna malev, Lennubaas Ämaris, Vahipataljon, Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljon, Staabi- ja Sidepataljon, Merevägi ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Klooga harjutusvälja territooriumil asus Eesti NSV perioodil 1008 ha + 366 ha suurune motoriseeritud laskurdiviisi linnak.

Klooga harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes tagavad inimeste mittesattumise ohualale. Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed. 

Klooga harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2008 korraldusega nr 334 Kaitseväe Klooga harjutusvälja asutamine

Kontakt

Telefon: 5332 6746
E-post: klooga@mil.ee 

Kasutajale

Valgustusrakettide ning trasseriva moona kasutamine tuleb kooskõlastada harjutusvälja vastutavaga!

200 m laskepaigas on metallsihtmärkide kasutamine keelatud!

NB! Laskeharjutused 40mm granaadiheitjast ja tankitõrjerelvadest AINULT treeningmoonaga.

Taotlus harjutusvälja kasutamiseks (Kaitseväe/Kaitseliidu välistele kasutajatele)

Männiku harjutusvälja kasutusinfo

Üldinfo

Männiku harjutusväli on 1246 ha suur ning on lähim Tallinnale asuv harjutusväli. Suurem osa harjutusväljast (ligi 1000 ha) paikneb Saku vallas Männiku külas.  Maatüki läänepiiril asuv 8,7 ha suurune ala asub Luige külas ning kinnistu edelapiiril asuv 22 ha suurune ala jääb Tammemäe küla territooriumile. Teisel pool Tallinn-Saku maanteed asub 120,1 ha suurune ala, mida kasutatakse taktikaliseks väljaõppeks.

Männiku harjutusvälja territooriumile jäävad ainsad Tallinna linna vahetus läheduses asuvad aktiivsed liivavarud.

Männiku harjutusväli on lähim harjutuskoht Tallinnas paiknevatele kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele, samuti kasutab harjutusvälja Politsei- ja Piirivalveamet.

Männiku harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes takistavad inimeste pääsu ohualale. Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed.

Männiku harjutusväli on mitmete kaitse all olevate liikide leiukohaks. Need liigid on Eestis väga haruldased, ohustatud või juba hävimisohus. Kaitsealustele liikidele luuakse püsielupaigad eesmärgiga tagada liikide soodne seisund nende elupaikade kaitse kaudu. Seejuures tuleb silmas pidada, et kaitsealuse loomaliigi isendit ei tohi püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

Püsielupaikades kehtivad liikide kaitseks erinevad piirangud. Näiteks on Männiku harjutusvälja liivastel aladel keelatud:

  • maastikusõidukiga sõitmine läbi liivaaladel asuvate madalaveeliste lompide (kuni 50cm sügavused);
  • mootorsõidukiga sõitmine veekogude kallastel väljaspool selleks määratud teid ning sellega pinnase kahjustamine.

Et hoida nii kaitsealuseid liike kui ka ümbritsevat looduskeskkonda, on keelatud Männiku rabade ja soode aladel:

  • sõita maastikusõidukiga väljaspool selleks määratud teid;
  • inimestel viibida väljaspool raba tee ja -matkaradu 15. märtsist 31. augustini.

Männiku harjutusvälja ja linnaku metsateedel on mootorsõidukitega sõitmine lubatud ainult territooriumi valdaja kirjalikul loal.

Männiku harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 11.09.2008 korraldusega nr 394 Kaitseväe Männiku harjutusvälja asutamine

 

Nursipalu harjutusvälja kasutusinfo

Üldinfo

Nursipalu harjutusväli, pindalaga  3134 ha, paikneb Võru maakonnas Rõuge ja Võru vallas, Võru linnast umbes 12 km kaugusel lääne suunas. Harjutusvälja territooriumi lõunapoolne osa, umbes 2/3 kogu alast, paikneb Rõuge vallas. Looduslikult haarab suurema osa väljakust enda alla Kerretu soo. Põhiosa käsitletavast väljakust paikneb Sõmerpalu-Nursi  teest lääne pool.

Käsitletava ala kirdeosas, paiknevad Kaarnajärv ja Varesjärv. Objekti läänepiiril voolab Mustjõgi, osaliselt on idapiiriks Rõuge jõgi. Mustjõgi on alates Pärlijõe suubumisest kuni Koiva jõeni lülitatud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimekirja. Harjutusvälja territooriumile jäävad musta-toonekure, merikotka, kanakulli ja metsise püsielupaigad. Metsise püsielupaikade on võrreldes teiste kaitsealuste liikidega suurimad ja on võetud kaitse alla. Merikotka ja musta-toonekure elupaikades kehtib ajaline liikumispiirang.  Kokku on alal fikseeritud 6 vääriselupaika. Väheses ulatuses (5,8 ha) jääb ala sisse väljaku idapiiril olev ja üle Rõuge oja ulatuv Timmase looduskaitseala (ka Natura 2000 ala). Harjutusvälja ala paikneb rohelise võrgustiku tuumalal.

Harjutusvälja asukoha sobivuse detailsemaks selgitamiseks teostas AS Maves 2004. a sügisel sotsiaal-majandus-loodusliku ekspertiisi “Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine

Nursipalu harjutusvälja senised peamised kasutajad on 2.Jalaväebrigaad (sh Kuperjanovi jalaväepataljon) ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning Lõuna-Eestis paiknevad Kaitseliidu malevad.

Nursipalu harjutusväli asub alal, kus asus Nõukogude armee Nursi baasi Visnevski sõjaväemetskond – raketibaas, dessantväe polügoon – kokku 3703 ha.

Nursipalu harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes tagavad inimeste mittesattumise ohualale. Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed.

Nursipalu harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine

Kontakt

Telefon: 507 2683
E-post: nursipalu@mil.ee 

Kasutajale

Väljaõppe planeerimisel Nursipalu harjutusväljal, palume järgida Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja, mis sätestab järgmist: tegevusi, millega kaasnev müra ületab õigusaktidega kehtestatud päevase olmemüra normi, võib teha tööpäeviti ajavahemikus kella 08:00–21:00 ja laupäeviti ajavahemikus 08:00-18:00 Pühapäeviti ja riiklikel pühadel analoogseid tegevusi teha ei tohi. Erandina ei kehti see nõue avariide ja õnnetuste likvideerimisel.

Väljaspool eelpool nimetatud aegasid, tuleb tegevused kooskõlastada Rõuge Vallavalitsusega ja vastav kooskõlastus edastada Nursipalu harjutusvälja vastutava e-posti aadressile nursipalu@mil.ee

Taotlus harjutusvälja kasutamiseks (Kaitseväe/Kaitseliidu välistele kasutajatele)

 

Sirgala harjutusvälja kasutusinfo

Üldinfo

Sirgala harjutusväli (pindalaga u 3000 ha) asub Ida–Virumaal Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas.

Tegemist on kaevandamise lõppedes metsastatud maa-alaga. Sirgala harjutusvälja maastik pakub võimalusi, mis on Eestis unikaalsed. Ulatuslik kõrvalistele isikutele suletud tööstusmaastik eemalasetsevana inimasustusest võimaldab riigikaitselise õppe läbiviimiseks tingimusi ja võimalusi mida ei leidu mujal Eestis.

Harjutusvälja kasutavad põhiliselt 1.Jalaväebridaagi Viru jalaväepataljon, erinevad Kaitseliidu malevad, Scoutspataljon ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, vähemal määral kasutavad harjutusvälja teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused.

Sirgala harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes tagavad inimeste mittesattumise ohualale. Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed.

Sirgala harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008. a korraldusega nr 272 Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine

Kontakt

Telefon: 5302 7449
E-post: sirgala@mil.ee 

Taotlus harjutusvälja kasutamiseks (Kaitseväe/Kaitseliidu välistele kasutajatele) 

Soodla harjutusvälja kasutusinfo

Üldinfo

Soodla harjutusväli, pindalaga ca 5865 ha, asub Harjumaal Kuusalu ja Anija vallas Tallinn-Narva maantee ja Piibe maantee vahel. Harjutusvälja ligiduses asuvad Sigula, Hirvli, Kursi, Aru, Kosu, Härmakosu, Raudoja, Pillapalu, Vikipalu ja Koitjärve külad. Harjutusvälja pikkus põhjast lõunasse on sõltuvalt mõõtmise asukohast 5 – 7,5 km ning laius idast läände ca 10 km. Harjutusvälja välispiiri pikkus on ca 32 km.

Ligi 38% harjutusvälja pindalast moodustab Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Ca 40% kogu alast on märgala. Suurim rabamassiiv 17.5 km Koitjärve raba asub harjutusvälja kagunurgas. Harjutusvälja idanurgast kulgeb läbi harjutusvälja Soodla jõgi, mis suubub Jägala jõkke. Suure osa maa-alast moodustab Soodla jõele üles paisutatud veehoidla. Lisaks veehoidlale asuvad seal Kivijärv, Linajärv, Mähuste ja Pillapalu järved.

Soodla harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“.

Harjutusvälja kasutatakse praegu vaid taktikalise väljaõppe jaoks.

Kontakt

Telefon: 5326 4560
E-post: soodla@mil.ee 

 

 

Tsiatsungõlmaa

Üldinfo

Tsiatsungõlmaa harjutusala asub Võru vallas Juba külas u 30 hektaril.

Kaitseväe seisukohalt on tegemist olulise lähiharjutusalaga, mida kasutatakse lisaks õppelaskmiste läbiviimisele ka taktikaliste harjutuste sooritamiseks ja mis toetab märkimisväärselt kaitseväe üksuste väljaõpet. Tsiatsungõlmaa harjutuskoha kasutamine vähendab Nursipalu harjutusvälja kasutuskoormust ning hoiab kokku igapäevaseid transpordi- ja ajakulusid.

Kontakt

Tsiatsungõlmaa harjutusala kasutamist koordineerib Nursipalu harjutusvälja grupp.

Telefon: 507 2683 
E-post: nursipalu@mil.ee 

Taotlus harjutusvälja kasutamiseks (Kaitseväe/Kaitseliidu välistele kasutajatele) 

 

Kontakt

Telefon: 717 8336, 5307 6903
E-post: viru.jvp@mil.ee

Kasutuse planeerimine

Lasketiir on planeeritud Jõhvi linnakus asuvate allüksuste väljaõppe läbiviimiseks ning linnakus asuvatel üksustel on väljaõppe läbiviimisel eesõigus.

Teised kasutajad saavad tiiru broneerida saates pataljoniülema nimele e-kirja aadressile viru.jvp[at]mil.ee

Üldinfo

Jõhvi 25 m ja 100 m poolkinnine lasketiir on Kaitseväe Sirgala harjutusvälja osa, mis asub aadressil Pargimetsa, Pargitaguse küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond. Lasketiir asub Jõhvi linnaku territooriumil.

25 m lasketiir koosneb 4 (neljast) tulepositsioonist kaugustega sihtmärgist 10, 15, 20 ja 25 m.

100 m lasketiir koosneb 3 (kolmest) tulepositsioonist kaugustega sihtmärgist 25, 50 ja 100 m.

Lasketiirul puudub ohuala. Lasketiiru ümbritseb 100 m laiune majandustegevuse piiranguvöönd. Lasketiiru õhuohuala on 228 m (750 jalga).

Lasketiiru tehnilised lahendused ja ohutustehnilised tingimused võimaldavad kasutada üheaegselt nii 25 m ja 100 m lasketiiru.

Lasketiiru kasutamine

Lasketiiru võib korraga kasutada minimaalselt 2 inimest. Üksikult on lasketiirus laskmiste läbiviimine keelatud.

Lubatud lasta

  • ainult paigalt;
  • ainult selleks ettenähtud laskekohalt (tulepositsioonilt)
  • ainult ettenähtud laskekauguselt;
  • seda sihtmärki, mis vastab laskekoha numbrile.

Lastakse ainult selleks ettenähtud kohtadel ja kaugustel ja paigal olles.

  • Lasketiirus võib kasutada järgnevaid relvi:
    relvad mille maksimaalne suudmeenergia ei ületa 7000J;
  • püstol ja püstolkuulipilduja (kaliibri piiranguta);
  • sileraudne relv (kaliibri piiranguta);
  • tankitõrjerelv kaliibriga kuni 9 mm.

Lasketiirus on keelatud:

  • kasutada automaattuld;
  • kasutada trasseerivat laskemoona;
  • kasutada soomustläbistavat laskemoona;
  • sooritada lasku, mille tõstenurk on üle 01-50 tuhandiku (8,43°), mis loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks.

Üldinfo

Metsniku lasketiir koos väljaõppeehitistega asub Valga maakonnas Tõlliste vallas Jaanikese külas Metsniku kordoni kinnistul (tunnus 82001:003:0290) (edaspidi õppeväli). Õppevälja kogupindala on 66,2 ha.

Metsniku õppeväli on jagatud viieks erinevaks väljaõppeehitiseks (alaks) (lisa 2), mida saab eraldi broneerida:

  • lahtine lasketiir 300 m ja 100 m laskepaigaga;
  • vana lasketiir;
  • käsigranaadi heitmiskoht;
  • põhjapoolne taktikaala (TA1);
  • lõunapoolne taktikaala koos vana lasketiiru ümbrusega (TA2).

Metsniku lasketiir on asutatud kaitseministri käskkirjaga 25. veebruar 2015 nr 68. Metsniku lasketiiru omanik ja vastutaja on Kaitseliit.

Kontakt

Veebel Igor Koroljov
Telefon: 717 9413
E-post: metsniku@kaitseliit.ee 

Kasutuse planeerimine

Õppeväljal plaanilise tegevuse läbiviimiseks peab kasutada soovija broneerima hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks järgneva kuu tegevused Brontoses. Juhul, kui broneerimine veebilehel ei ole võimalik esitama kasutamistaotluse e-posti aadressile: metsniku@kaitseliit.ee.

Õppevälja plaanivälise tegevuse läbiviimiseks tuleb soovijal teha broneering hiljemalt 12 tööpäeva enne tegevuse toimumist ja teavitada sellest vastutavat isikut telefoni teel. Plaaniväline tegevus peab olema põhjendatud.

NB! Lasketiirus on lubatud teostada laskeharjutusi kuni 100 päeva aastas. Õppeväljal võib kasutada imitatsioonivahendeid, teostada käsigranaadi viskeharjutusi ja viia läbi demineerimistöid kõikidel nädalapäevadel. Kui ohuala ei suleta ja tegevus ei kandu väljapoole kinnistu piire, siis 100 päeva kasutuspäevade arvu piirangut teistele tegevustele ei ole.

Üldinfo

Lasketiir on ette nähtud õppe- ja taktikalisteks laskmisteks käsitulirelvadest kaliibriga kuni 7,62 mm. Lubatud on kasutada tankitõrjerelvade alakaliibrilist laskemoona ja treeninglaskemoona (v.a. tankitõrjekahur) ning püstoleid/revolvreid ja sileraudseid käsitulirelvi kaliibri piiranguta.

Lasketiirus on kokku kuni 20 laskekohta.

Lasketiirus on võimalik sooritada laskeharjutusi 5 m, 10 m, 25 m, 50 m, 100 m, 150 m, 200 m, 250 m ja 300 m distantsilt.

Lasketiirus lubatud tegevused:

  • Laskeharjutused püstolist: P.1 – P.6
  • Laskeharjutused püstolkuulipildujast: PK.1 – PK.7
  • Laskeharjutused automaadist: A.0 – A.11 ja A.13-A.14
  • Laskeharjutused kergekuulipildujast: KP.1 – KP.7
  • Laskeharjutused 7,62 mm täpsusrelvast: TL.1 – TL.9
  • Laskeharjutused tankitõrjerelva alakaliibrist: TTG.VK.1-TTG.VK.4
  • Laskeharjutused tankitõrjerelvast (ainult treeninglaskemoon): TTG.1
  • Laskeharjutused tankitõrjekahuri alakaliibrist: TTK.VK.1
  • Taktikalised harjutused püstolist: T.P.1 – T.P.8
  • Taktikalised laskeharjutused automaadist: T.A.1 – T.A.7
  • Taktikalised laskeharjutused pumppüssist: T.PP.1 – T.PP.6
  • Taktikalised laskeharjutused püstolist ja automaadist: T.K.1 – T.K.3
  • Laskeharjutused sile-ja vintraudsetest jahirelvadest seisvate ja siinidel liikuvate märklehtede pihta.

Lasketiirus võib kasutada tõusvate ja langevate sihtmärkidega seadet. Võib kasutada ka siinidel liikuvaid sihtmärke, mis liiguvad vastavalt valitud distantsile.

Lasketiirus on keelatud lõhkeva laskemoona kasutamine (puudub lõhkemata laskemoona tähistamise vajadus).

Lasketiirus on lubatud läbi viia laskeharjutusi kõikidel päevadel kella 8.00–23.00.

Looduskaitselistest piirangutest tulenevalt on lasketiiru kasutamiskoormust piiratud märtsis, aprillis ja mais.

 

Kontakt

 
Lasketiiru vastutav isik:
Telefon: 717 9914, 59 914, 526 8876
E-post: piirsalutiir@kaitseliit.ee

Lääne maleva korrapidaja:
Telefon: 717 9949, 5568 0850

 

Broneerimine peale 10-ndat kuupäeva järgnevasse kuusse, võib toimuda juhul, kui struktuuriüksuse ülem on eelnevalt vastutavale isikule teada andnud vastavast soovist.

 

Kõik broneeringut mis peale 10-ndat kuupäeva tehakse järgnevasse kuusse ja struktuuriüksuse ülem ei ole andnud teada, KUSTUSTATAKSE esimesel võimalusel.

 

Päev enne lasketiiru kasutamist, tuleb vastutava isikuga saabumise aeg kokku leppida – allkirja andmine Piirsalu lasketiiru kasutamise registreerimisraamatusse!

 

Kasutuse planeerimine

 

Lasketiiru plaanilise tegevuse läbiviimiseks peab kasutada soovija broneerima hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks järgneva kuu tegevused Brontoses või esitama kasutamistaotluse (kasutuseeskirjas vorm lisa 2) e-posti aadressil piirsalutiir@kaitseliit.ee  (juhul, kui broneerimine veebilehel ei ole võimalik).

 

Kogu tegevus, mis toimub väljaspool Piirsalu lasketiiru, tuleb kooskõlastada vastavate maaomanikega.

 

Piirangud lasketiiri kasutamisel:

veebruar – piiranguteta
märtsi I pool – kuni 8 laskepäeva (Kaitseliidul on alati eesõigus!)
märtsi II poolt – laskmised keelatud
aprill – laskmised keelatud
mai I pool – laskmised keelatud
mai II pool – kuni 8 laskepäeva (Kaitseliidul on alati eesõigus!)
juuni – piiranguteta

Piirsalu taktikaala kasutusinfo

Planeeritud väljaõppeüritused juulikuus puuduvad (30.06.2020 seisuga). 
 

Üldinfo

Piirsalu taktikaala asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas Kõuemaru (KÜ tunnus 68001:003:0278, riigikaitsemaa, 132,24 ha) ja Tuulemaru (KÜ tunnus 68001:003:0274, riigikaitsemaa, 1,16 ha) katastriüksustel.

Taktikaala on ette nähtud taktikaliste õppuste läbiviimiseks:

  • väliharjutus,
  • taktikaharjutus,
  • kaardiharjutus,
  • situatsiooniharjutus,
  • välilaager,
  • sõjalis-sportlik üritus,
  • vabaaja üritus,

Taktikaalal on lubatud kasutada järgmisi väljaõppevahendeid:

  • lõhkepakett,
  • õppemoon kaliibriga kuni 7,62 mm,
  • süütenöör,
  • süütel.

Kontakt

piirsalu@mil.ee 

Kasutuse planeerimine

Kaitseväe Piirsalu taktikaala vastutav ülem on toetuse väejuhatuse ülem.

Iga läbiviija vastutab oma tegevuse eest alal ja selle ümbruses.

Kõik alale planeeritud ja läbiviidavad tegevused tuleb eelnevalt sisestada BRONTOSESSE.

Info Piirsalu taktikaala kasutamise kohta saadetakse kohalikule omavalitsusele ja külavanemale (sh tegevuse läbiviija kontakttelefon).

Aprillikuus on, looduskaitseliste piirngute tõttu, Piirsalu taktikaala kasutamine keelatud!

Oluline info!

Piirsalu taktikaalal  puudub konkreetne vastutav isik, kes otseselt tegevust alal koordineeriks ja broneeringuid kinnitaks. Piirsalu taktikaalal vastutavad tegevuse eest läbiviijad ise. Oma tegevus tuleb sisestada harjutusväljade broneerimissüsteemi –  sealt on võimalik vaadata, kas valitud kuupäeval on ala vaba või on selle teine üksus juba broneerinud – kui kaks või rohkem üksust soovib ala ühel ajal kasutada, saab omavahel  tegevuse kooskõlastada. Broneeringute kinnitamist/tühistamist ja eraldi tegevuse kooskõlastamist ei toimu. Kui tegevus jääb Piirsalu taktikaala piiridesse, siis eraldi kooskõlastust kohalikult omavalitusest vaja ei ole.
Kogu tegevus, mis toimub väljaspool Piirsalu taktikaala, tuleb kooskõlastada vastavate maaomanikega.

NB! Alates 2015. a veebruarist ei ole alal enam ühtegi maapealset hoonet.

 

Üldinfo

  • Lasketiir on ette nähtud õppe- ja taktikalisteks laskmisteks käsitulirelvadest (v.a granaadiheitjast ja õhutõrjerelvast) kuni 200 m kauguselt.
  • Lasketiirus on kokku kuni 20 laskekohta.
  • Lubatud on kasutada tankitõrjerelvade alakaliibrilist laskemoona ning kuni 9 mm vintraudseid käsitulirelvi ja sileraudseid käsitulirelvi kaliibri piiranguta.
  • Lasketiirus viiakse üldjuhul laskeharjutusi läbi 5 m, 10 m, 25 m, 50 m, 100 m, 150 m ja 200 m distantsil.
  • Lasketiirus võib kasutada tõusvate ja langevate sihtmärkide seadet. Võib kasutada ka siinidel liikuvaid sihtmärke, mis liiguvad vastavalt valitud distantsile.
  • Lasketiirus on keelatud lõhkeva laskemoona kasutamine (puudub lõhkemata laskemoona tähistamise vajadus).

Utsali 200m lasketiiru eeskirja muudeti Kaitseliidu ülema 18. mai 2015 käskkirjaga.

Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a korraldusega nr 499 on antud luba riigimetsa kasutamiseks ja alalise väljaõppe korraldamiseks Utsali 200 m lasketiirus ja selle ohualas (ohuala skeemi leiad kasutuseeskirjast).

Kontakt

Telefon: 717 9699 (Maleva korrapidaja)
Telefon: 5919 9460
E-post: utsalitiir@kaitseliit.ee 

Kasutuse planeerimine

NB! Lasketiiru on lubatud kasutada aastaringselt v.a ajavahemikul veebruar kuni juuni, mil vastavalt Keskkonnaameti nõudele on lubatud laskmisi läbi viia järgmiselt:

  1. Lasketiiru kasutamine ei ole lubatud 15. märtsist–15. maini.
  2. Veebruaris, märtsi esimeses pooles, mai teises pooles ja juunis on lasketiiru kasutamine lubatud maksimaalselt 4 laskekorda kuus (üks laskekord ei kesta üle kahe päeva).
  3. Märtsi esimesel poolel tohib laskmisi läbi viia kell 10:00–17:00 ja mai teisel poolel kell 09:00–19:00.

 

Üldinfo

Lasketiir asub Tartus aadressil Riia 12.

Siselasketiirus on lubatud sooritada laskeharjutusi järgmistest relvadest:

  • kuni 11,43 mm kaliibriga isiklikud ja teenistuspüstolid ning revolvrid;
  • ääretulepadrunitega lastavatest 5,6 mm kaliibriga spordirelvadest;
  • õhkrelvadest.

Siselasketiirus on lubatud sooritada laskeharjutusi nii isiklikest kui teenistusrelvadest kooskõlas Kaitseväe juhataja 16.03.2010 käskkirjaga nr 90 kinnitatud juhendiga „Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri”.

Siselasketiirus on lubatud lasta 10, 15, 20 ja 25 m kauguselt. Laskekohtade vaheseinade paigutust on võimalik vastavalt valitud laskekaugusele muuta.

Kontakt

Telefon: 717 6110
Faks: 717 6111
E-post: oppeasutused@mil.ee 

Üldinfo

Kaitseliidu Tartu Maleva Nooruse tn siselasketiir asub Tartu linnas Nooruse tn 9, 0 korruse ruumide kompleksis.

Lasketiiru ja selle kasutamise kohta saab infot:

v-vbl Olev Juursalu
Telefon: 513 4245
E-post: olev.juursalu@kaitseliit.ee

 

Viimati uuendatud: 2. juuli 2020, 10:10

Keri üles