Reservüksuste eelis on tihe side riigi kodanikega, sest enamik meessoost kodanikke on reservväelased ning vajadusel valmis kodumaad kaitsma. Üldise ajateenistuskohustuse kaudu antakse reservväelastele kaitseväeline baasharidus. Juba ajateenistuse jooksul hakatakse allüksuste (jagu, rühm, kompanii) koostööd harjutama. Ajateenistuses õpitut kinnistatakse hiljem regulaarsete õppekogunemistega.

Reservüksused on kergelt mobiliseeritav, sest reservis ei ole üksiksõdurite mass, vaid juba koos tegutsema harjutanud allüksused, mis koondatakse vajadusel kiirelt suuremateks üksusteks. Mobilisatsioonivalmiduse kontrollimiseks korraldatakse reservis olijatele lisaõppekogunemisi.

Reservvägi on väheste ressurssidega riigile sobivaim ja ökonoomseim riigikaitsevorm. Rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ning ainsad riigipoolsed kulutused on ajateenijate ning reservväelaste väljaõpe. Riik hoolitseb nende ülalpidamise eest vaid reaalses ohuolukorras.