Jäta menüü vahele

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhiülesanne on koordineerida kaitseväe võitlusvõime jätkusuutlikku kasvu. Väejuhatus toetab olemasolevaid väe- ja relvaliike, et neis tuvastatud võimelüngad saaksid asjakohase kiirusega kõrvaldatud ning areng oleks terviklik ja sidus üle kogu kaitseväe.

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus allub vahetult kaitseväe juhatajale. Väejuhatuse esmane eesmärk on koondada ja säilitada värske ülevaade sõjanduse ja tehnoloogia arengute kohta ning tuvastada, milliseid innovaatilisi lahendusi vajab kaitsevägi tervikuna.

„Innovatsioon ei seisne alati uute lahenduste leiutamises, vaid kogu Eestis olemasoleva väärindamises ja läbimõeldud rakendamises – on need siis teadmised, vahendid, taristud või parimad praktikad.“
—Major Ivo Peets

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus keskendub peamiselt arendusprojektide algatamisele ja juhtimisele, koordineerides kogu võimelünkade lahendamise protsessi alates vajaduste täpsest määratlemisest kuni põhjalikult testitud lahenduste integreerimiseni. Eesmärgi täitmisel on oluline leida Eesti oludesse kõige sobivamad lahendused ja tagada riigikaitsesse suunatud ressursside tõhus ja mõistlik kasutamine.

Lisaks on väejuhatusel oluline ülesanne korraldada kaitseväe koostööd kaitsetööstuse, teadusasutuste, avalike institutsioonide ja rahvusvaheliste partneritega, kujundades seeläbi terviklikku kaitsevaldkonna ökosüsteemi.

Püsiva koostöövõrgustiku abil saab koondada olemasolevad ressursid, teadmised ja kogemused parimate tulemuste saavutamiseks ning reageerida kriitilistele võimelünkadele kiiremini.


Balti kaitsevööndi väärindamise programm


Balti kaitsevööndi väärindamise programm juhib kaitsevööndi tervikliku võimelahenduse kujundamist, sidudes füüsilise kaitsevööndi uute tehnoloogiate, vajalike sõjaliste võimete ning NATO ja regionaalsete algatustega.

Programm loob eeldused, et kaitsevööndi vajadustele vastavad lahendused jõuaksid kiiremini katsetamisest integreerimise ja kasutuselevõtuni.

Ülesanded:

  • Kaitsevööndi tervikliku ja prioriseeritud võimelahenduse kujundamise juhtimine
  • Kaitsevööndi sidumine NATO ja regionaalsete algatuste ning võimearendustega
  • Kaitsevööndi vajadustele vastavate uute tehnoloogiliste lahenduste leidmise ja Eestisse toomise toetamine
  • Lahenduste katsetamise, integreerimise ja kasutuselevõtu kiirendamine
  • Koostöö edendamine Kaitseväe, liitlaste, teadusasutuste ja kaitsetööstusega.

Kosmosevõime programm


Kosmosevõime programmi eesmärk on rakendada kosmosetehnoloogiaid Eesti kaitsevõime tugevdamiseks.

Programm koordineerib satelliitside, kosmosepõhise kaugseire ning positsioneerimise, navigatsiooni ja täpse aja võimete arendamist. 

Sellised võimed parandavad kaitseväe olukorrateadlikkust ning aitavad säilitada juhtimise, side ja tegutsemisvõime ka häiritud keskkonnas.

Ülesanded:

  • Arendada turvalist ja mitmekihilist satelliitsidet, mis toetab kaitseväe juhtimist ja üksustevahelist infovahetust ka maapealsete sideühenduste katkemisel
  • Tagada vajaduspõhine ligipääs kosmosepõhistele kaugseireandmetele ning kiirendada nende töötlemist ja kasutajateni jõudmist
  • Arendada usaldusväärse asukoha-, navigatsiooni- ja ajateabe ehk PNT võimet, sealhulgas satelliitnavigatsiooni häiringute korral
  • Arendada koostööd liitlaste, rahvusvaheliste organisatsioonide, teadusasutuste ja ettevõtetega ning kasvatada kaitseväe kosmosevaldkonna teadmisi ja oskusi.

Mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide programm


Mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide programmi eesmärk on arendada kaitseväe võimet rakendada mehitamata süsteeme ja nende vastumeetmeid lahinguvälja orgaanilise ning integreeritud osana.

Programm ühendab võimevajaduste määratlemise, tehnoloogiate testimise ja valideerimise, üksustesse integreerimise, väljaõppe, standardiseerimise ning koostöö tööstuse, teadusasutuste ja liitlastega.

Programmi eesmärk on kiirendada lahinguväljal vajalike lahenduste kasutuselevõttu ning tagada nende süsteemne ja skaleeritav rakendamine kogu kaitseväes.

Ülesanded:

  • Mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide testimine, eksperimenteerimine ning valideerimine lähtuvalt kaitseväe operatiivsetest vajadustest ja kasutuskeskkonnast
  • Mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide süsteemne integreerimine üksuste struktuuri, juhtimisse, lahingutegevusse ja teistesse võimetesse
  • Tegevväelaste, ajateenijate ja reservväelaste väljaõppe arendamise ja rakendamise toetamine ning saadud kogemuste viimine väljaõppesse
  • Ühtsete kasutus-, testimis-, ohutus- ja käitlemisprotseduuride ning standardite kujundamine
  • Uute tehnoloogiate, lahinguvälja kogemuste ja parimate praktikate süstemaatiline hindamine ning nende kiire ülekandmine võimearendusse ja üksuste kasutusse
  • Koostöö arendamine kaitseväe üksuste, liitlaste, riigiasutuste, kaitsetööstuse ning teadus- ja arendusasutuste vahel, et vähendada tegevuste dubleerimist, kiirendada innovatsiooni ja suurendada koostalitlusvõimet.

Sõjaline tehisintellekt ja autonoomia


Tehisintellekti ja autonoomia programm vastutab tehisintellekti ja autonoomsete süsteemide rakendamise eest kogu kaitseväes, alates igapäevasest staabi- ja tugitööst kuni sõjaliste operatsioonide juhtimiseni.

Programm pakub tehisintellekti üksustele ühtse teenusena ning katab kogu ahela andmetest ja olukorrateadlikkusest kuni otsuste ja nende elluviimiseni. Kasutusele võetavad lahendused on kaitseväe tingimustes katsetatud ja turvalised ning nende kasutamine on jälgitav.

Ülesanded:

  • Tehisintellekti rakendamine operatsioonide planeerimises, staabitöös ja juhtimisesOlukorrateadlikkuse ja otsustustoe tagamine kõigil juhtimistasanditel ning otsusest tegutsemiseni kuluva aja lühendamine
  • Tehisintellekti rakendamine kaitseväe haldus- ja tugiprotsessides
  • Tehisintellekti ja autonoomsete süsteemide katsetamine, turvalisuse ja riskide hindamine ning ohutute ja jälgitavate kasutuspraktikate kujundamine
  • Koostöö kaitsetööstuse, teadusasutuste ja liitlastega sõjalise tehisaru arendamisel.

Võimeplaneerimine


 

Võimeplaneerimise osakond tegeleb kaitseväe sõjaliste võimete kujundamise ja suunamisega tehnoloogia arengu ning muutuva julgeolekukeskkonna kontekstis, et tagada kestlik vägi.

Võimeplaneerimisosakonna ülesanded on:

  • Võimeportfellide ja väeprogrammide loomine ja haldamine
  • Võimelünkade lahendamise ja alternatiivide analüüsi korraldamine
  • Võimelahendite ressursianalüüsi ja -hinnangute koostamine.

Rahvusvahelise ja kaitsekoostöö osakond


Rahvusvahelise ja kaitsekoostöö osakond arendab ja koordineerib koostööd kaitseväe, riigiasutuste, liitlaste, rahvusvaheliste organisatsioonide, teadusasutuste ja kaitsetööstuse vahel, et kiirendada uute võimete ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ning kasutuselevõttu. 

Osakond loob koostöövõrgustikke, vahendab vajadusi ja võimalusi ning toetab Eesti kaitsevõime arendamist riigisisese ja rahvusvahelise koostöö kaudu.

Rahvusvahelise ja kaitsekoostöö osakonna ülesanded on:

  • Kaitseväe, riigiasutuste, liitlaste, rahvusvaheliste organisatsioonide, teadusasutuste ja kaitsetööstuse vahelise koostöö arendamine ja koordineerimine
  • Kaitseväe võime- ja innovatsioonivajaduste vahendamine ning sobivate koostööpartnerite ja lahenduste leidmise toetamine
  • Kaitsetööstuse, teadus- ja arendusasutuste ning teiste partnerite kaasamise korraldamine võimete ja innovatsioonilahenduste arendamisse
  • Ühiste projektide, katsetuste, õppuste ja muude koostöötegevuste ettevalmistamise ja elluviimise toetamine
  • Koostöö käigus saadud teadmiste, kogemuste ja parimate praktikate vahendamine ning nende rakendamise toetamine kaitseväes.

Kontaktid

  • Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus
    Juhkentali 58
    15007 Tallinn

  • [email protected]

Pressi- ja meediakontakt

Juhtkond

Major Ivo Peets

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem

Major Janar Pekarev

Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülema asetäitja innovatsiooni alal

Embleem

Vapikujulisel, kaitset sümboliseerival kilbil on binaarsüsteemis kiri „innovatsioon“. Mõõk kui võitluse sümbol kannab siinkohal ka järjepidevuse ja traditsioonide tähendust. Sepatööle viitavad elemendid – alasi ja ääsituli – tähistavad lahenduste „sepistamise“ protsesse ja tugevust ehk kindlameelsust.

Ääsitule leekidele on omistatud väejuhatuse põhiolemuse aspektid:

  • tulevikuvaade – kogu tegevuse eesmärk on tagada kaitseväe tulevikuvõimed
  • teadmised – tegevustes rakendatakse teadmisi vajalikest valdkondadest
  • loovus – innovaatilised lahendused vajavad loovat mõtlemist
  • koostöö – väejuhatusel on oluline ülesanne koordineerida kaitseväe koostööd teadusasutuste, kaitsetööstuse ja avaliku sektoriga
  • juhtimine – tegevus viiakse ellu läbi protsesside ja projektide ning nende läbi suuremate muutuste juhtimise.

Nimetatud elementide kombinatsioon annab embleemil edasi tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse peamise funktsiooni, milleks on kaitseväe võitlusvõime jätkusuutlik kasvatamine läbi innovaatiliste lahenduste.

Viimati uuendatud: 8. oktoober 2026, 15:26

Keri üles