Jäta menüü vahele

Üldinfo

Eesti kaitsevägi koosneb erineva valmidusastmega üksustest, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja kaitseliidu liikmetest. 
Kaitseväge juhib alates 2018. aasta detsembrist kindralleitnant Martin Herem.

Kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel. See tähendab, et igapäevaselt teenistuses olev kaitseväe alaline koosseis valmistab ette reservüksusi, mis kriisiolukorras mobiliseeritakse.

Kaitseväes on alalises valmiduses oma ülesannete täitmiseks üle 4000 teenistuja, kes moodustavad osa kaitseväe operatiivstruktuurist. Operatiivstruktuur jaguneb valmidusastmete järgi:

  • alalises valmiduses olevad üksused
  • kiirreageerimisüksused
  • põhivalmiduses olevad üksused.

Üksuse valmidusastet iseloomustavad tema reageerimiskiirus, väljaõppe tase ja varustusaste.

Kaitseväe operatiivstruktuuris on kokku rohkem kui 37 000 ametikohta, millest 4000 mehitatakse alalises valmiduses olevate tegevväelastega ja 33 000 reservväelastega. Operatiivstruktuuri tugevdamiseks on moodustatud ka 4 000 liikmeline täiendreserv.

Lisaks on Eestis ligi 40 000 reservväelast, kes on läbinud sõjalise väljaõppe, aga pole erinevatel põhjustel määratud konkreetsele sõjaaja ametikohale.

Kokku on mobilisatsiooniregistrisse kantud ligi 230 000 kaitseväekohustusega inimest, ehk ligi 20% Eesti elanikest.

 

Kaitseväe alalise valmiduse moodustavad peaasjalikult tegevväelased, kes on mõne tunniga valmis täitma oma sõjaaja ülesandeid ning on baasiks reservüksuste formeerimisel.

Kaitseväe operatiivstruktuur koosneb valdavalt reservväelastest, kelle ajateenistusest ei ole üldjuhul möödunud rohkem kui kümme aastat. Üksuste liikmetele on eelnevalt teada antud vajalikud andmed, mis võimaldab neil kutse korral ilmuda kiiresti määratud kogunemispunktidesse.

Täiendusreserv koosneb reservväelastest, keda on võimalik vajadusel rakendada kaitseväe üksuste tugevdamiseks. Üldjuhul määratakse täiendusreservi neid reservväelasi, kelle üksuse asemele on ajateenistuses ette valmistatud uued reservüksused.

Kaitseväe struktuuri moodustavad Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseliidu ülem allub vahetult kaitseväe juhatajale.

 

 

Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi plaanib ja viib ellu operatsioone koostöös kõikide väeliikide üksustega. Et Eesti kuulub NATOsse, siis on väga oluline ka koostöö meie partneritega.

Kaitseväe ülesanne rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, väljaõpe ja reservväe ettevalmistus, osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ja tsiviilvõimu abistamine katastroofide tagajärgede likvideerimisel.

Kriisi korral või sõjaajal on Kaitseväe ülesanne tagada kontroll riigi territooriumil, rakendada kaitsevõimet agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel kaitsta riigi terviklikkust ja suveräänsust kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, kontrollida riigi õhuruumi ja tagada strateegiliste objektide õhukaitse, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitse.

Riigikaitse arengukava käsitleb riigikaitse sõjalist arengut aastani 2031.

Riigikaitse sõjaline areng 2031

Arengukava eesmärk on arendada kaitseväge, mis on võimeline kriisidele reageerima kiiresti ja tõhusalt. Arengukava tugineb Eesti majanduse tulevikuväljavaatele ja sellest lähtuvale kaitse-eelarve prognoosile järgnevaks kümneks aastaks.

Saadaoleva ressursi planeerimisel on arvestatud ka loodavate uute võimete ülalpidamiskuludega. Eesmärk on hoida taristukulude osakaalu kaitse-eelarves keskmiselt alla viie protsendi. See võimaldab kasutada rohkem raha kaasaegse relvastuse ja varustuse hangeteks ning väljaõppe läbiviimiseks.

Sellest, kuidas riigikaitse on arenenud iseseisvuse taastamisest alates, saab ülevaate veebilehelt riigikaitseareng.ee

Eesti eesmärk on olla NATO ja Euroopa Liidu aktiivne liige. Aktiivne osalus NATO ja Euroopa Liidu institutsioonide töös kooskõlas Eesti kaitsepoliitika põhimõtetega aitab kõige otstarbekamalt rakendada kollektiivse kaitse jõudusid ja kindlustada adekvaatse reageerimise sõjalise ohu tekkimisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Eesti rakendab NATO liikmesriigina meetmeid selliste rünnakute vältimiseks ja vajadusel tagasilöömiseks.

Sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud rünnaku tõrjumiseks on sisult kollektiivse kaitse operatsioon. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivse kaitse mehhanismi käivitamist.

Ühendekspeditsiooniväe (JEF) meredessant Salmistul. 04.07.2019 Foto: Mattias Allik, Aivo Vahemets, Karl Alfred Baumeister
/> Ühendekspeditsiooniväe (JEF) meredessant Salmistul. 04.07.2019 Foto: Mattias Allik, Aivo Vahemets, Karl Alfred Baumeister

Viimati uuendatud: 8. detsember 2022, 11:39

Keri üles