Üldinfo
Eesti kaitsevägi koosneb erineva valmidusastmega üksustest, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja Kaitseliidu liikmetest.
Kaitseväge juhib alates 2024. aasta 1. juulist kindralleitnant Andrus Merilo.
Kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee
Kaitseväes on alalises valmiduses oma ülesannete täitmiseks üle 4000 teenistuja, kes moodustavad osa kaitseväe sõjaaja koosseisust. Sõjaaja koosseisu jaguneb:
- alalises valmiduses olevad üksused
- sõjaaja reservüksused
- täiendreserv
Üksuse valmidusastet iseloomustavad tema reageerimiskiirus, väljaõppe tase ja varustusaste.
Kaitseväe sõjaaja koosseisus on kokku rohkem kui 43 000 ametikohta, millest 4200 mehitatakse alalises valmiduses olevate kaitseväe ja Kaitseliidu tegevväelastega ja 38 800 reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega. Operatiivstruktuuri tugevdamiseks on moodustatud ka 4 000 liikmeline täiendreserv.
Lisaks on Eestis ligi 40 000 reservväelast, kes on läbinud sõjalise väljaõppe, aga pole erinevatel põhjustel määratud konkreetsele sõjaaja ametikohale.
Kokku on mobilisatsiooniregistrisse kantud ligi 230 000 kaitseväekohustusega inimest, ehk ligi 20% Eesti elanikest.
Kaitseväe alalise valmiduse moodustavad peaasjalikult tegevväelased, kes on mõne tunniga valmis täitma oma sõjaaja ülesandeid ning on baasiks reservüksuste formeerimisel.
Kaitseväe operatiivstruktuur koosneb valdavalt reservväelastest, kelle ajateenistusest ei ole üldjuhul möödunud rohkem kui kümme aastat. Üksuste liikmetele on eelnevalt teada antud vajalikud andmed, mis võimaldab neil kutse korral ilmuda kiiresti määratud kogunemispunktidesse.
Täiendusreserv koosneb reservväelastest, keda on võimalik vajadusel rakendada kaitseväe üksuste tugevdamiseks. Üldjuhul määratakse täiendusreservi neid reservväelasi, kelle üksuse asemele on ajateenistuses ette valmistatud uued reservüksused.
- Oled huvitatud teenistusest kaitseväes? Vaata meie teenistuskohtade pakkumisi
- Avaliku sektori asutused, töötajate arvud ja palgaandmed on välja toodud rahandusministeeriumi lehel
Kaitseväe struktuuri moodustavad kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseliidu ülem allub vahetult kaitseväe juhatajale.
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi plaanib ja viib ellu operatsioone koostöös kõikide väeliikide üksustega. Et Eesti kuulub NATOsse, siis on väga oluline ka koostöö meie partneritega.
Kaitseväe ülesanne rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, väljaõpe ja reservväe ettevalmistus, osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ja tsiviilvõimu abistamine katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
Kriisi korral või sõjaajal on Kaitseväe ülesanne tagada kontroll riigi territooriumil, rakendada kaitsevõimet agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel kaitsta riigi terviklikkust ja suveräänsust kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, kontrollida riigi õhuruumi ja tagada strateegiliste objektide õhukaitse, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitse.
Sõjalise kaitsega tagatakse võimed riigi suveräänsuse kindlustamiseks, heidutuseks ning sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks.
Riigikaitse sõjaline areng 2031
Riigikaitse arengukava eesmärk on määrata kindlaks võimalustega kooskõlas olevad võimearendused, mis peavad tagama heidutuse ja võime reageerida vaenlase agressioonile. Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on üle 8 miljardi euro. Võimete täiendavaks loomiseks on kaitseministeeriumi valitsemisalas läbi viidud kokkuhoiule ja efektiivsusele suunatud reforme (nt personaliteenuste konsolideerimine). Suur osa riigikaitsele suunatud vahenditest leiab tee Eesti majandusse.
Uue riigikaitse arengukava 2031 sõjaline osa suurendab iseseisvat kaitsevõimet ja tugevdab kaitsevalmidust – aktiivselt riigikaitsesse panustades anname sõnumi, et Eesti on kaitstav ja kaitseb ennast igal juhul. Riigikaitse arengukava tervikuna on laiapindne, mis tähendab, et sõjaline riigikaitse on osa laiemast kogu riigi tegevust hõlmavast kavast.
Sellest, kuidas riigikaitse on arenenud iseseisvuse taastamisest alates, saab ülevaate veebilehelt riigikaitseareng.ee.
Eesti eesmärk on olla NATO ja Euroopa Liidu aktiivne liige. Aktiivne osalus NATO ja Euroopa Liidu institutsioonide töös kooskõlas Eesti kaitsepoliitika põhimõtetega aitab kõige otstarbekamalt rakendada kollektiivse kaitse jõudusid ja kindlustada adekvaatse reageerimise sõjalise ohu tekkimisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Eesti rakendab NATO liikmesriigina meetmeid selliste rünnakute vältimiseks ja vajadusel tagasilöömiseks.
Sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud rünnaku tõrjumiseks on sisult kollektiivse kaitse operatsioon. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivse kaitse mehhanismi käivitamist.
Viimati uuendatud: 31. märts 2026, 15:35