Kaitsevägi ja üksused

Kaitsevägi ja üksused

Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitsevägi teostab sõjalist kaitset ja seda juhib Kaitseväe juhataja.

Eesti Kaitsevägi koosneb erineva valmidusastmega üksustest, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja kaitseliidu liikmetest.

Kaitseväes on lisaks traditsioonilistele maa-, mere- ja õhuväele veel mitmeid üksusi. Mõned neist on toetava loomuga, mõned täiesti uuelaadsed – näiteks Küberväejuhatuse ülesanne on kaitsta Eesti ja NATO huve globaalses küberruumis.

Kaitsevägi
Üldinfo Teenistuslikud regulatsioonid Karjäär kaitseväes Hüvede portaal Relvastus ja tehnika Harjutusväljad Õppused Sport Sümboolika Raamatukogu Avalikud teenused

Üksused
Maavägi Merevägi Õhuvägi Küberväejuhatus Toetuse väejuhatus Erioperatsioonide väejuhatus Sõjaväepolitsei Peainspektoriteenistus Meditsiiniteenistus Kaitseväe Akadeemia NATO staabielement NATO küberkaitsekoostöö keskus
Ajateenistus ja reserv

Ajateenistus ja reserv

Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Reservis olevad isikud on kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised, kes ei ole kutsealused ega teeni parasjagu kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, nt õppekogunemisel osaledes.

Ajateenistus
Mis on ajateenistus? Ajateenistusse asumine Väljaõppetsükkel ajateenistuses Kuidas valmistuda ajateenistuseks? Ajateenistus läbi aja

Reservteenistus
Reservväelane Õppekogunemised Õppekogunemised 2024 Lisaõppekogunemised Reservteenistust puudutavad õigusaktid Maakaitse Riigikaitsjaid toetavad tööandjad Reservohvitseride kogu
Operatsioonid ja veteranid

Operatsioonid ja veteranid

Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel, et toetada meie liitlasi rahutagamise missioonidel maailma kriisikolletes.

Eesti Vabariik väärtustab kõiki, kes on võidelnud meie iseseisvuse eest, osalenud välismissioonidel või on oma teenistusega kaasa aidanud Eesti riigikaitse kindlustamisele. Veteranide auks tähistame ka iga-aastast veteranipäeva.

Ööpäevaringne info- ja abitelefon veteranidele ja nende lähedastele: 512 7307

Operatsioonid
Inherent Resolve (Iraak) NMI (Iraak) EUNAVFOR ASPIDES (Punase mere piirkond) EUNAVFOR MED/Irini (Vahemeri) EUTM Mozambique (Mosambiik) UNTSO (Lähis-Ida) UNIFIL (Liibanon)

Veteranid
Veteranipoliitika Vigastatud veteranid Traditsioonid Veteranide toetussümbol Meie ei unusta
Uudised
Kontaktid
Hüvede portaal
Maakaitse
Harjutusväljad

Relvastus ja tehnika

Lähiaastatel keskendume kahe täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud kiirreageeriva jalaväebrigaadi loomisele.

Eesti riigikaitse 2026

Eesti Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on välja töötanud strateegia “Eesti riigikaitse 2026”. Selle alusel arendame Eesti kaitseväe lahinguvõimet, tulejõudu ja reageerimisvalmidust, et luua järgmiste aastatega kaitsevägi, mis suudab Eestit tänapäevaste julgeolekuohtude eest veel paremini kaitsta.

Eesti riigikaitse 2026

Relvad

Kaitseväel on lai valik erineva otstarbega relvi eri tootjatelt. Hiljuti sõlmiti suur relvaostutehing USA tootjaga LMT.

Transport

Kaitsevägi kasutab Põhja-Euroopa oludes ennast tõestanud soomukeid ja muud tehnikat.

Laevad

Eestil on Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev ning nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijad.

Lennuvahendid

Õhuväel on kasutada kopterid Robinson R44, treeninglennuk Aero L-39 Albatros ja erinevad transpordilennukid.

Samal teemal

Viimati uuendatud: 13. september 2021, 10:19