See võimaldab vabastada tuntava hulga tegevväelaste aega ja suunata nad uuendama kaitseväe plaane, protseduure ja väljaõpet ning ka ise täiendväljaõpet saama, mille abil saab parandada üksuste lahinguvalmidust.
Ajateenistuse ümberkorraldamine alates 2026. aastast tagab:
- uute relvasüsteemide kiire kasutuselevõtu ja lahinguvalmiduse saavutamise
- Ukraina õpituvastuste rakendamise
- igapäevase väekaitse
- tänapäevased lahingukogemused, paremini arvestava väljaõppe ja automatiseeritud oskusteni viivad drillid
Juba 2027. aastal kutsutakse ajateenistusse tavapärane hulk kutsealuseid, kuid kahel korral aastas: talvel ja suvel ning ajateenistuse kestuseks jääb seaduse kohaselt kuni 12 kuud. Uue ajateenistuse mudeli järgi antakse ajateenijatele nende teenistuse esimese poole jooksul tavapärane sõduri ja allüksuse taseme väljaõpe ning relvastuse õpe, teine pool jätkub allüksuse kursuse ja lahinguvalvega, mille käigus omandavad sõdurid ja üksused praktilisi oskusi ja vilumust oma erialal.
Ukraina sõja kogemused
Kaitseväe väljaõpe, tegevused ja plaanid peavad arvestama Ukraina õpikogemuste, meie enda tulevikuvisiooni ja innovatsiooniga. Kaitsevägi on aastaid teinud koostööd Ukraina relvajõududega. Samuti analüüsib kaitsevägi pidevalt Venemaa doktriini arengusuundi, teeb koostööd liitlastega ja vaatab uute tehnoloogiliste lahenduste poole.
Ukraina õpikogemuste näited:
- olukorrateadlikkuse hoidmine, sihtmärkide tuvastamine, tule juhtimine ja lahingukahjude hindamine
- kindlustamine, hajutamine ja varjumine
- tõkestamine
- väekaitse
- üksuste taastootmine
- elektrooniline sõjapidamine
- lahinguvälja meditsiini vajadused
- eri relvaliikide koosmõju kasvatamine (joint targeting)
- vastase vaatlusdroonid ja nende eest varjumine
- vastase mehitamata õhusõidukid, sh ründedroonid, ja enda kaitsmine nende eest
- oma ründedroonide kasutamine
Lähiaastatel Eesti kaitsevõime tugevneb ja kaitsevalmidus paraneb
2026. aastal ajateenistusse kutsutavate hulk ei mõjuta praegu Eesti kaitsevõimet ja meie riigi kaitsevalmidus säilib. Samuti püsib alles reservüksuste hulk ja komplekteeritus. Eestit kaitsevad jätkuvalt eelkõige reservväelased ja tegevväelased ning Eesti riigi kaitsmine on ka iga kodaniku kohus.
Kaitsevalmidus 2027 plaani tulemusena tegevväelaste oskused ja võimed paranevad, ajateenijate väljaõppetase muutub ajakohasemaks ja kaitseväe lahinguvalmidus tervikuna kasvab.
