Ülesanded
Toetuse väejuhatus allub vahetult Kaitseväe juhatajale. Erinevate allüksuste abil korraldatakse kaitseväelaste väljaõpe ja mobilisatsioon, tagatakse kaitseväele varustus ja logistika, samuti meditsiinivarustus, -väljaõpe ja -materjalid.
Kontaktid
-
Toetuse väejuhatus
Rae põik 1
Paldiski
Lääne-Harju vald
76806, Harjumaa - 717 4000
- kv.tvj@mil.ee
- facebook.com/toetusevaejuhatus
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Toetuse väejuhatuse staap aitab toetuse väejuhatuse ülemat talle pandud ülesannete elluviimisel.
Toetuse väejuhatuse logistikakooli põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni- ja täiendusõppe korraldamine ning kaitseväe logistikavaldkonna arendamine.
Liikumis- ja veoteenistuse põhiülesanne on kaitseväe ning vastuvõtva riigi toetuse raames liitlasüksuste liikumiste ja vedude korraldamine.
Varustuspataljoni peamiseks ülesandeks on kaitseväe alatise lahinguvalmiduse hoidmine läbi materiaalse jätkusuutlikkuse tagamise.
Toetusteenuste keskuse põhiülesanne on kaitseväe sotsiaal- ja psühholoogiaalase toetuse ning usulise tegevuse korraldamine.
Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse põhiülesanded on kaitseväele meditsiiniteenuse osutamise korraldamine ja meditsiinivarustuse ning ravimite tagamine.
Toetuse väejuhatus peab oma eelkäijaks 21. novembril 1918 loodud varustusvalitsust. Varustusvalitsuse ajalugu algab tegelikult juba aastast 1917. Nimelt formeeriti 1917. aasta detsembris 1. eesti diviis ja sellega koos moodustati selle varustamiseks ka diviisi intendantuur. See paiknes Tallinnas Nunne ja Kloostri tänava nurgal Knieb & Werneri kontori ruumides. Et intendantuur keeldus veebruaris 1918 enamlastega koostööst, siis saadeti see laiali.
24. veebruaril 1918 moodustati Eesti Vägede Intendantuur. Ametikohtadele määrati jaoskondade, ladude ja töökodade administratsioon. Algselt paikneti Tallinnas Wismari 7, hiljem Patarei tänav 10. Kuid juba aprillis 1918 saatsid Saksa okupatsiooniväed Eesti Vägede Intendantuuri koos teiste Eesti sõjaväeüksustega laiali.
21. novembril 1918 loodi varustusvalitsus. See allus esialgu peastaabi ülemale ning alates 23. detsembrist 1918 sõjavägede ülemjuhatajale. Varustusvalitsus asus Tallinnas Pagari tänav 1.
Vabadussõjas kujunes varustusvalitsusest rahvaväe varustamise keskus. Varustusvalitsuse esimene ülesanne oli üle võtta Saksa okupatsioonivõimudelt varustuselaod ning muud ruumid koos sisustusega. Rahvaväel oli puudu kõigest: toidust, riietest, relvadest ja laskemoonast. Näiteks toitlustusprobleemi püüti lahendada koguni sellega, et mobiliseeritavatel kästi kohale ilmuda koos nädala toidumoonaga ning oma magamiskoti, padja, teki ja linadega. Vaatamata raskustele tuli varustusvalitsus rahvaväe varustamisega rahuldavalt toime ning seda tänu oma personali ennastsalgavale tööle, suurele initsiatiivile ja leidlikkusele.
Pärast Vabadussõda sai varustusvalitsuse rahuaegseks ülesandeks „sõjaväe materiaalsete ja kultuursete tarvete igakülgne rahuldamine ning relvastatud jõudude majanduslik ettevalmistus sõjaks”. Varustusvalitsuse tegevusspekter kattis kõike seda, mille eest on tänapäeval vastutav ka Kaitseväe logistikakeskus. Nii parendati sõduri toitlustamist, riietust ning varustust. Vastavalt sõjaväe vajadustele tegeleti arendustööga: konstrueeriti eesti tüüpi väliköök ning ratsa- ja veorakmed. Kokkuhoiu eesmärgil loodi sõjaväe leivatehas ning jahu- ja tanguveski. Tehti suuri pingutusi relvastuse, laskemoona ja sidetehnika ühtlustamiseks ning varustuse ja relvastuse remondi- ja hooldustingimuste loomiseks.
Et endised Vene tsaariarmee hooned olid rüüstatud ja lagunenud, asus varustusvalitsus remontima nii kasarmuid kui ka laoruume ning püstitas jõudumööda uusi ehitisi. Samuti muretseti väeosadele nõuetele vastavad laagriplatsid, polügoonid, lennuväljad, õppeväljakud ja laskerajad. Lisaks tegeles varustusvalitsus mitmesuguste erialakursuste korraldamisega. Näiteks koolitati relvureid, veterinaarvelskreid ja hobuserautajaid.
1934. aastast töötas Kõrgema Sõjakooli juures nn sõjamajanduse haru, kus valmistati ette kõrgema haridusega sõjamajanduse ohvitsere. 1936. aastal loodi Sõjaväe Tehnikakool, kus valmistati ette tehnilise eriharidusega ohvitsere.
Sõjandusajakiri Sõdur on kirjutanud varustusvalitsuse loomise 10. ja 20. aastapäeval: „Varustamise organite töö, mis eeldab ettenägelikkust, algatust ja korraldusvõimet, järjekindlust ning riigi huvide kindlat taotlemist, toimub enamikus tagasihoidlikult, väliste efektideta ja sageli väärilist tunnustust leidmata. Kuid seda suurem on tööpinge ja materiaalne ja moraalne vastutus, mis lasub tähendatud organite ja sel alal töötavate ametiisikute õlgadel. […] Varustusvalitsus on püüdnud maksimaalse energiaga varustada Eesti vaprat kaitseväge nii vabadusvõitluses kui ka pärast seda, lähtudes põhimõttest, et mitte sõjavägi pole varustusvalitsuse jaoks, vaid varustusvalitsus on sõjaväe jaoks.” Varustusvalitsuse loomulik areng katkestati 1940. aastal.
Taasasutamine
Toetuse väejuhatus tähistab varustusvalitsuse järglasena oma taasloomise aastapäeva iga aasta 22. mail, sest just Vabariigi Valitsuse 22. mai 2002 määruse nr 172 „Kaitseväe struktuur ja paiknemine” paragrahvis 3 öeldi, et Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe logistikakeskus, mille staap paikneb Tallinnas.
Vabariigi Valitsuse 24. mai 2002 korralduse 341-k punkt 8 tehti kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale ülesandeks korraldada 20. juulist 2002 Kaitseväe Tagalakeskuse ja Kaitseväe Tervisekeskuse formeerimine Kaitseväe Logistikakeskuseks. Kaitseväe Tervisekeskus ise oli moodustatud 1. jaanuaril 2001 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000 korraldusega nr 1030-k. Selle sama korraldusega nr 1030-k formeeriti 1. jaanuarist 2001 tagalapataljon ja Kaitseväe kesklaod Kaitseväe tagalakeskuseks.
Kaitseväe juhataja moodustas oma 17. juuni 2002 käskkirjaga nr 239 üheksaliikmelise töögrupi, mis pidi välja töötama Kaitseväe logistikakeskuse põhimääruse ja koosseisutabeli ning lahendama personaliküsimused. Töögruppi juhtis Kaitsejõudude peastaabi tagalaosakonna ülem major Raivo Tamm. Töögruppi kuulus ka tulevane Kaitseväe logistikakeskuse esimene ülem leitnant Raivo Ott.
Oma esimese põhimääruse sai toetuse väejuhatus 22. juulil 2002. Teine, täiendatud ja parandatud põhimäärus kinnitati 12. oktoobril 2007. Kolmas põhimäärus kinnitati kaitseministri 22. detsembri 2008 määrusega nr 36. Neljas põhimäärus, mis jõustus 1. septembril 2010, võeti vastu kaitseministri 24. augusti 2010 määrusega nr 17. Viies põhimäärus, mis jõustus 15. aprillil 2012, võeti vastu kaitseministri 5. aprilli 2012 määrusega nr 4. Kuues põhimäärus, mis jõustus 8. märtsil 2014, võeti vastu kaitseministri 28. veebruari 2014 määrusega nr 13. Seitsmenda põhimääruse kinnitas kaitseväe juhataja 18. juunil käskkirjaga nr 174.
Seega on praegu toetuse väejuhatuse põhiülesanded fikseeritud Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2013 määrusega nr 52 kinnitatud „Kaitseväe põhimääruses”, kaitseväe juhataja 18. juunil 2014 käskkirjaga nr 174 kinnitatud „Toetuse väejuhatuse põhimääruses” ning Kaitseväe logistikakeskuse ülema 31. juuli 2014 käskkirjaga nr 1032 kinnitatud toetuse väejuhatuse allüksuste põhimäärustes.
Praegu töötab toetuse väejuhatuses ca 800 teenistujat. Neist ca 90 on ohvitserid, ca 230 allohvitserid ja sõdurid, ca 470 ametnikud ja töölepinguga töötajad.
Varustusvalitsuse ülemad läbi aegade
1918-1920 kolonel Rudolf Reimann
1920-1938 kindralmajor Tõnis Rotberg
1938-1940 kolonel Johannes Martins
Toetuse väejuhatuse ülemad läbi aegade
2002-2004 leitnant Raivo Ott
2004-2005 leitnant Ilmar Lepik
2005-2007 major Paul Vaha
2007-2009 kapten Rudolf Jeeser
2009-2012 kolonel German Kesa
2012-2016 kolonelleitnant Kalev Koidumäe
2016-2017 kaptenleitnant Roman Lukas
2017-2022 kolonel Toomas Susi
alates 2022 kolonel Taivo Rõkk
Toetuse väejuhatuse staabiülemad läbi aegade
2003-2005 kapten Mirko Arroküll
2005-2006 major Urmas Nigul
2006-2009 kapten Indrek Lilleorg
2009-2012 kolonelleitnant Kalev Koidumäe
2012-2014 kolonelleitnant Gunnar Havi
2014-2016 kaptenleitnant Roman Lukas
2016-2018 kolonelleitnant Kaido Vaher
2018-2019 kolonelleitnant Marek Laanisto staabiülema ülesannetes
2018-2021 mereväekapten Indrek Hanson
alates 2021 kolonelleitnant Valdo Veski
Traditsioonid
- 24. veebruaril tähistatakse piduliku rivistusega iseseisvuspäeva
- 9. aprillil tähistatakse piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga toetuse väejuhatuse logistikapataljoni loomise aastapäeva
- 22. mail tähistatakse piduliku rivistusega toetuse väejuhatuse taasasutamise aastapäeva
- 24. juunil tähistatakse piduliku rivistusega võidupüha
- 21. novembril tähistatakse toetuse väejuhatuse loomise aastapäeva
Lisalugemist
Esmased teadmised meie sõjaväelogistika ajaloost ja arengust leiad raamatust „Varustusvalitsusest Kaitseväe Logistikakeskuseni 1918-2012” (Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2012)
Toetuse väejuhatuse lipp
Toetuse väejuhatuse lipul on toetuse väejuhatuse embleem. Daatum 21.11.1918 tähistab toetuse väejuhatuse eelkäija, varustusvalitsuse, loomise kuupäeva. Daatum 22.05.2002 tähistab toetuse väejuhatuse taasloomise kuupäeva. Seda, et väejuhatus taasloodi algselt Kaitseväe Logistikakeskuse nime all, tähistab nimi „Kaitseväe Logistikakeskus”. Deviis „Meist sõltub!” ladina keeles sümboliseerib sõjaväelogistikute teadlikkust neile pandud vastutusest.
Toetuse väejuhatuse ja sõjaväelogistikute marss
22. veebruaril 2011 annetas Politsei- ja Piirivalveameti orkestri peadirigent Arvi Miido toetuse väejuhatusele ja sõjaväelogistikutele marsi „Ex nobis dependet!”.
„Otsustasin teha selle kingituse, kuna Eesti Kaitseväe kontekstis on 93-aastane üksus juba piisavalt vana ja väärikas üksus, et olla oma marsi omanik. Sõjaväelogistikutest sõltus rahvaväe võitlusvõime Vabadussõjas ning neist sõltub praegu Eesti sõduri käekäik kodumaal, Afganistani sõjakoldes, aga ka Eesti kaitsevõime tervikuna,” ütles Arvi Miido.
Marsil „Ex nobis dependet!” on kaks versiooni: kontsert- ja paraadversioon. Kontsertversiooni eristab paraadversioonist minoorne osa, mis sümboliseerib raskusi, mida varustusevalitsus elas üle Vabadussõja alguses, kui sõjaolukorras tuli praktiliselt mitte millestki üles ehitada toimiv sõjaväelogistika. Samuti mälestatakse minoorse osaga läbi aegade langenud Eesti sõjaväelogistikuid. Mõlemas marsi versioonis kõlab Vabadussõja-aegse populaarse ja meeleoluka sõdurilaulu meloodia, mis on vihje sellele, et sõjaväelogistikud on teinud ja peavad tegema Eesti sõduri heaoluks kõik nendest sõltuva.
Kuula YouTube’is marsi „Ex nobis dependet!” kontsertversiooni ja paraadversiooni.
Toetuse väejuhatuse rinnamärk ja teenetemärk
Toetuse väejuhatuse rinnamärk ja teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja 8. augusti 2002 käskkirjaga nr 302 ning eesmärgiga süvendada tollases Kaitseväe logistikakeskuses teenivate kaitseväelaste ja avalike teenistujate ühistunnet. Rinnamärgi ja teenetemärgi annetamise korda uuendati ja muudeti senisest märksa rangemaks Kaitseväe juhataja 03.11.2009 käskkirjaga nr 422.
Toetuse väejuhatuse rinnamärk antakse väejuhatuse tegevväelasele või avalikule teenistujale, keda väejuhatuse põhiväärtuste kandjana saab tema laitmatu, kohusetundliku ja pühendunud teenistuskohustuste täitmise eest tõsta eeskujuks teistele väejuhatuse teenistujatele. Teenistuja peab olema teeninud väejuhatuses vähemalt kaks aastat, väejuhatuse ülem peab olema teda ergutanud vähemalt kahel korral ja kaitseväe juhataja vähemalt ühel korral, teenistuja viimase kahe aasta jooksul tehtud atesteerimised ja arenguvestlused on positiivsed ning teda ei ole viimase kahe aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud.
Toetuse väejuhatuse teenetemärk antakse väejuhatuse teenistujale, kes on silma paistnud väejuhatuses edukalt ellu rakendatud uuenduse algatajana. Väejuhatuse teenistuja peab olema teeninud väejuhatuses vähemalt kolm aastat, teda on ergutatud toetuse väejuhatuse rinnamärgiga, teenistuja viimase kolme aasta jooksul tehtud atesteerimised ja arenguvestlused on positiivsed ning teda ei ole viimase kolme aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Teenetemärgi puhul nimetatakse käskkirjas, millise teenistuja algatatud ja edukalt ellu rakendatud uuenduse eest väejuhatuses või sõjaväelogistikas teenetemärk välja anti. Samuti teatatakse teenetemärgi pidulikul üleandmisel kõigile kohalolijatele, millise teenistuja algatatud ja logistikakeskuses edukalt ellu rakendatud uuenduse eest teenetemärk välja anti.
Rinnamärki ja teenetemärki eristab märgi metallkant: rinnamärgil on see hõbedane ja teenetemärgil kuldne.
Logistikapataljoni “Autokompanii rinnamärk”
Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni väljaantava rinnamärgi on asutanud Kaitseväe juhataja 13. märtsil 1996. Rinnamärk oli algupäraselt kutsemärk tehnika ja õppetöö alal.
Tänapäeval antakse seda rinnamärki välja silmapaistva ja eeskujuliku teenistuse eest toetuse väejuhatuse logistikapataljonis.
Et rinnamärgi asutamise ajal kandis struktuuriüksus nimetust Kaitsejõudude peastaabi autokompanii, siis kutsutakse seda rinnamärki ka tänapäeval tema ajaloolise nimetusega autokompanii rinnamärgiks.
Rinnamärgi kandmise õigust võib anda kaitseväe teenistujatele, kes on teeninud toetuse väejuhatuse logistikapataljonis vähemalt kaks aastat.
Põhikirja järgi võib rinnamärki anda ka kiiduväärt teenistuse eest üleajateenijatele, kes on toetuse väejuhatuse logistikapataljonis teeninud vähemalt kolm aastat ning ajateenijatele, kes on tõestanud oma erialast püüdlust ja häid õpitulemusi.
Rinnamärk „Kümme aastat teenistust Toetuse väejuhatuses”
Rinnamärk „Kümme aastat teenistust toetuse väejuhatuses” on asutatud Kaitseväe juhataja 6. detsembri 2011. aasta käskkirjaga nr 347, et tunnustada sõjaväelogistikuid pikaajalise ja lojaalse teenistuse eest. Algselt asutati rinnamärk nime all „Kümme aastat teenistust Kaitseväe logistikakeskuses”. Seda rinnamärki antakse teenistujatele, kes on teeninud toetuse väejuhatuses kümme aastat. Teenistuseks toetuse väejuhatuses loetakse ka teenimist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel sõjaväelogistiku ametikohal. Toetuse väejuhatuse tunnust ümbritsev tammepärg sümboliseerib väejuhatuse teenistujate ühtsust, tugevust, vastupidavust ja lojaalsust oma organisatsioonile ning pika teenistusaja jooksul saavutatud võite.
Tallinnas Suur-Sõjamäe riviplatsil toimuvad toetuse väejuhatuse kõige olulisemad tseremooniad nagu näiteks iseseisvuspäeva ja võidupüha tähistamine. Seda riviplatsi kaunistavad kaks 105 mm haubitsat ja Maia nime kandev soomuk BRDM-2.
Vabadussõja päevil tagas varustusvalitsus meie rahvaväe võitlusvõime, andes tema käsutusse sageli ka Saksa ja Vene vägedelt üle võetud ning sõjaväelogistikute korda tehtud relvastust ja varustust. 1918. aasta lõpus sai varustusvalitsus Soomest paarkümmend Vene suurtükki, millega pandi alus Eesti suurtükiväele.
1998. aastal aitas Soome Vabariik taas Eesti Vabariiki meie relvajõudude ülesehitamisel 105 mm haubitsate kinkimisega. Maia nime kandev soomuk BRDM-2 tähistab mälestust, et ka praegune Eesti Kaitsevägi pidi oma loomise alguse päevil, nagu ka 1918. aastal, leppima infrastruktuuri, relvastuse ja varustusega, mis oli teise riigi armeelt üle võetud või nende lahkumisel maha jäänud.
Relvaekspositsioon sümboliseerib seda, et Eesti sõjaväelogistikud on ka kõige raskemates olukordades suutnud tagada Eesti sõduri võitlusvõime tänu oma tegutsemisvalmidusele, professionaalsusele ja leidlikkusele. Ühtlasi on relvaekspositsioon lugupidamisavaldus kõigile liitlastele, kes on meid keerulistel aegadel aidanud väljaõppe, varustuse, moona ja relvastusega.
Niisamuti sümboliseerivad haubitsad ja soomuk, et sõjaväelogistikud on hankinud, hooldanud, remontinud ja hoiustanud Eesti kaitseväes aastatel 1918-1940 kasutusel olnud ja alates 1991. aastast ning hiljem kasutusele võetud varustust ja relvastust.