Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.
18. aastaseks saamisel tekib noormehel kaitseväekohustus. See tähendab kohustust osaleda riigikaitses, mis algab ajateenistusega.
Ajateenistus on noormehele kohustuslik, kui:
Naistel vannuses 18-27 on võimalik asuda ajateenistusse omal soovil ning seega võtta vabatahtlikult ka kaitseväekohustus.
Parim aeg ajateenistuse läbimiseks on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Nii sobitub riigikaitsesse oma panuse andmine kõige sujuvamalt teiste eluplaanidega. Nutikas on esitada avaldus vabatahtlikult ajateenistusse astumiseks, sest nii võib olla kindel, et saab teenistuse läbida soovitud ajal.
Pärast ajateenistust on karjäärivalik avaram, sest lisandub võimalus alustada tegevteenistust või asuda Kaitseväe Akadeemiasse rakenduslikku kõrgharidust omandama.
Kui kutsealusel ei ole võimalik usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusse asuda, on tal võimalus panustada riigikaitsesse läbi korralise asendusteenistuse. Sel juhul asendatakse kaitseväeteenistuskohustus korralise asendusteenistusega. Otsuse asenduse kohta teeb Kaitseressursside Amet.
Korralisse asendusteenistusse kutsutakse kutsealune ajateenistusse kutsumisega samadel alustel. Asendusteenistuse kestus on 12 kuud.
Asendusteenistuja teenistuskoht võib olla:
Lähemalt saab asendusteenistuse kohta lugeda kaitseväeteenistuse seaduse 6ndast peatükist ja Kaitseressursside Ameti ajateenistuse lehelt
Ajapikendus tähendab ajateenistusse asumise edasilükkamist kindlaks määratud ajaks.
Ajapikendust on võimalik taotleda järgmistel juhtudel:
Kui kutsealuse terviseseisund ei vasta ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslaste tervisenõuetele võib saada ajapikendust kuni kaheks aastaks.
Terviseseisundit hindavad Kaitseressursside Ameti arstid. Esmalt vaadatakse üle terviseportaalis olevad andmed. Kui nende andmete põhjal selgub, et kutsealuse tervis ei vasta ajutiselt nõuetele, võib arst anda hinnangu ilma läbivaatuseta, kuid kui olemasolevate andmete põhjal terviseseisundit hinnata ei ole võimalik, kutsutakse kutsealune arstlikuks läbivaatuseks ja terviseuuringuteks.
Kõige paremat infot terviseseisundi hindamise kohta saab Kaitseressursside Ameti terviseseisundi hindamise lehelt
Lähedaste (lapsed või puudega sugulased) ülalpidamiseks. Ajapikendust antakse sel puhul kuni asjaolude äralangemiseni.
Üldkesk- ja kutsekeskhariduse ning rakenduskõrghariduse omandamiseks, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes õppimiseks. Veel on võimalik ajapikendust taotleda sisekaitseakadeemias politsei-, piirivalve- või päästeerialal õppimiseks ning välisriigis kõrgkoolis õppimiseks.
Omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks oleku aja lõpuni.
Lähemalt saab ajapikenduse andmise kohta lugeda kaitseväeteenistuse seaduse §-st 41
Ajateenistust on 2026. aastal võimalik läbida järgmistes üksustes:
Alustuseks läbitakse kõigis üksustes ühtsetel alustel sõduri baaskursus (SBK), et anda ajateenijatele jalaväelase algteadmised. SBK käigus omandatakse üksikvõitleja põhioskused – tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel, kasutama esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ja kaitseväeteenistust puudutavatest õigusaktidest.
Seejärel algab erialaõpe. SBK lõpul valitakse kandidaadid nooremallohvitseri baaskursusele (NABK), autojuhi erialakursusele (AJEK) ja erialakursusele (EK).
Kõikides kaitseväe väeosades on võimalik standardselt omandada järgmisi erialasid:
Teiste erialade väljaõppes keskendub iga väeosa erialadele, mis tagavad väeosa ülesannete ja eesmärkide täitmise. See tähendab, et kõikidel üksustel ja väeosadel on oma spetsiifika ja erialad, mida saab õppida vaid seal teenides.
Uuri erialade kohta lähemalt iga väeosa alamlehelt!
Ajateenistus kestab 2026. aastal sõltumata väljaõppe eesmärgist 11 kuud.
ajateenistuse väljaõppetsükkel 2026. aastal
Alates 2027. aastast hakkab kehtima kõikidele ajateenijatele ühtne 12-kuuline ajateenistus.
18-27-aastased vähemalt põhiharidusega Eesti kodanikest naised saavad ajateenistusse asuda omal soovil. Kaitseväekohustuse võtmine on tõsine otsus ja kohustus kogu eluks, seega tasub ajateenistusse asumist kaaluda naistel, kes näevad kaitseväeteenistuses kutsumust ja tulevast elukutset.
Väljaõpe ajateenistuses toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel ning erinevusi ei ole (erinevad vaid kehalise võimekuse kontrolltesti normid).
Rohkem infot leiad kaitseressursside ameti lehelt
Kaitseväe kohta saad vahetut infot nii siitsamast veebilehelt kui muudest ametlikest kanalitest – usaldusväärne ja värskeim teave on ka kõigis kaitseväe sotsiaalmeediakanalites. Paljudes kanalites tegutsevad, kes loovad ise sisu, jagavad oma teenistuskogemust ja emotsioone.
|
|
| Sõdurileht | Sõdurileht on 1994. aastal loodud kaitseväe ametlik kanal, kus kajastatakse riigikaitsjate teenistust nii sõnas kui pildis. YouTube’is tegutseb Sõdurileht alates 2010. aastast. |
| Sõdurilehe podcast | Podcasti saateid saad kuulata oma lemmikkeskkonnast (lisaks Spotify’le ka YouTube’ist, Google Podcasts’ist või Apple Podcasts’ist). |
| Estonian Defence Forces I Eesti Kaitsevägi | Kaitseväe ametlik kanal. |
| Eesti kaitsevägi | Kaitseväe ametlik kanal. |
„Ajateenistuse ellujäämiskeele„ tööraamat aitab õppida ja omandada kaitseväelist sõnavara.
Raamatu 12. peatükis käsitletakse teemasid, millega ajateenija esimestel kuudel kõige enam kokku puutub. Suureks abiks on tööraamatus olevad QR-koodidega kuulamismaterjalid, mille kaudu avanevad teemakohased kuulamismaterjalid.
Tegemist on autentsete materjalidega.
Vabadussõja järgselt on ajateenistuse kestus 24 kuud, mida lühendatakse mõne aasta pärast 18 kuuni.
Ajateenija esimene auaste on „noor“, mille järgi kutsutakse ajateenistuse esimest osa „nooreajaks“. Tublil ajateenijal on võimalik tõusta jaoülemaks ja ka reservohvitseri kandidaadiks ehk „portupei-aspirandiks“.
Seoses põhjalikuma Kaitseväereformiga korrastatakse oluliselt ajateenijatest reservüksuste ettevalmistamise ja mobilisatsiooni süsteemi. Ajateenistust lühendatakse paljuski majanduslikel kaalutlustel enamuses väeliikides 12 kuuni. Kooliprogrammi lisandub lühenemise osaliseks kompenseerimiseks riigikaitseõpetus.
Seoses äreva olukorraga pikendatakse ajateenistust kuni kahe aastani.
Pärast Eesti okupeerimist aasta hiljem arvatakse viimased ajateenijad koos oma üksustega Punaarmee koosseisu.
Sügistalvel võetakse teenistusse esimesed ajateenijad pärast Eesti taasiseseisvumist. Lisaks Kaitseväele võetakse ajateenistusse ka Siseministeeriumi haldusalasse. Ajateenistusse kutsumisega tegelevad piirkondlikud riigikaitse osakonnad. Ajateenistuse kestus on esmalt 18 kuud, mida aga kohe lühendatakse 12 kuuni. Ajateenijaid õpetatakse välja kuni jaoülema ehk nooremallohvitseri tasemeni. Allohvitseride väljaõpe koondatakse peagi Kaitseväe Lahingukooli Võrus.
Algab parimatest nooremallohvitseridest reservohvitseride ehk reservrühmaülemate ettevalmistamine. Reservohvitseri väljaõppe läbinud ajateenijale on reservi arvamise järel võimalik anda lipniku auaste.
Minnakse üle diferentseeritud ajateenistusele. Allohvitserid ja sõidukijuhid, kes alustavad teenistust suvel, teenivad 11 kuud ning sügisel lisanduvad lihtsõdurid 8 kuud. Talvel teenistusse võetavad ajateenijad teenivad kõik 11 kuud. Algab sõjaaja üksuste senisest süsteemsem ettevalmistamine ajateenistuses. Lõpetatakse ajateenistus Siseministeeriumi haldusalas.
Ühiskonnas toimub tõsisem arutelu ajateenistuse vajalikkusest Kaitseväes, mille tulemusel ajateenistus jätkub senisest kindlamalt
Toimub esimene suuõppus Kevadtorm – ajateenijate väljaõppetsüklit kokku võttev õppus, kus harjutatakse allüksuste ja üksuse koostööd. Esimesel Kevadtormil osaleb Kaitseväe Keskpolügoonil üle 2000 kaitseväelase, hiljem osalejate arv kasvab.
Ajateenijate teenistusse kutsumise võtab riigikaitse osakondadelt üle kaitseressursside amet.
Kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse jõustumisega tekib naistel ametlikult võimalus läbida ajateenistus meestega samadel alustel.
Kõigis üksustes hakatakse valima ajateenijate esindusmehi, kes esindavad ajateenijate huve üksuse ülemate ees. Mõnes üksuses on valitud esindusmehi katseliselt juba varem.
Et ajateenistuse ajaks katkeb võimalus sissetulekut teenida, luuakse võimalus soodustingimustel maksepuhkuse andmiseks kodulaenu või õppelaenu tagasimaksmisel. Õppelaenu intressi hakkab tasuma riik.
Aasta hiljem kehtestatakse sõduri igakuiseks toetuseks 100 eurot, nooremallohvitseri toetuseks 175-200 eurot.
Üle 13 000 osalejaga Siili puhul on tegu taasiseseisvunud Eesti selleks ajaks suurima õppusega, millega harjutatakse formeerimistegevusi, lahingutegevust ning eri tasandite juhtimisülesannete täitmist. Umbes pool osalejatest on reservväelased, teine pool koosneb tegevväelastest, liitlastest ja ajateenijatest.
Kutsealuste jaoks lisandub võimalus läbida ajateenistus Scoutspataljonis tipptasemel jalaväe lahingumasina CV9035 meeskonnas. Seniajani teenisid Scoutspataljonis üksnes tegevväelased.
2018. aastast alates on võimalik läbida ajateenistus küberväejuhatuses – suurepärane võimalus näiteks IT- ja meediahuvilistele kutsealustele.
Ajateenijatele tekib võimalus teenistuse sportlikku poolt oma käe järgi kujundada. Kasutusele võetakse pearaha süsteem, mille toel saavad ajateenijad omal valikul ühiseid sporditegevusi harrastada või käia spordivõistlusi jälgimas.
Esmakordselt jõuab eetrisse Sõdurilehe podcast – ajateenijate endi poolt tehtavates saadetes räägitakse sellest, mis toimub sõduri elus, kasarmus, metsalaagrites ja õppustel.
Kutsealustele tekib juurde uus valikuvõimalus – ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses. Esmalt õpitakse selgeks jalaväelase põhioskused ja läbitakse üldised erialakursused, sõelale jäänud ajateenijad saavad jätkata erioperatsioonide-spetsiifilise väljaõppega.
Viimati uuendatud: 25. aprill 2024, 14:48
