Jäta menüü vahele

Ajateenistus

Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistus on kogemuste omandamine

Ajateenistuse läbimine annab teadmisi ja kogemusi ning avardab karjäärivaliku võimalusi. Pärast ajateenistust saab sõjanduse valdkonnas jätkata: ohvitserikarjääri alustamiseks võib astuda Kaitseväe Akadeemiasse, kutselise tegevväelasena jätkamiseks saab liituda näiteks Scoutspataljoniga.

Vaata lähemalt:

Korduma kippuvad küsimused

Kaitseväekohustuslased on:

  • Kutsealused isikud (17–27-aastased (kaasa arvatud) meessoost isikud kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.
  • 18-60-aastased meessoost isikud.
  • Kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastased isikud (naissoost isikud).
  • Tegevteenistuses olevad üle 60-aastased isikud, kes ei ole ületanud piirvanust.
  • Piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema või luurekeskuse ülema ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni.

Ajateenijale makstakse igakuist toetust olenevalt tema auastmest järgmiselt:

Auaste Toetus eurodes Suurendatud toetus eurodes
reamees, madrus 100 150
kapral, vanemmadrus 125 150
nooremseersant 175
seersant, maat 200

Suurendatud toetust makstakse alates üheksandast ajateenistuses viibimise kuust. Ajateenijatele makstavat toetust, vastupidiselt reservväelastele makstava toetusega, ei maksustata tulumaksuga.

Kaitseväes läbitud koolitus ei anna kutselise autojuhi kvalifikatsiooni.

Autojuhte koolitatakse (tuginedes Teede- ja Sideministri 06.11.2000 määrusele nr 87 Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutuses.

Kui ajateenistuse kestel läbitakse C või D kategooria juhtimisõiguse koolitus, siis vähemalt 18-aastasele ajateenijale (kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) võib anda üksnes ajateenistuse ülesannete täitmiseks C-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimisõiguse ning D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vähemalt 18-aastasele ajateenijale, kellel on C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Juhiloa vahetamise võimalus, kui isik on saanud 21-aastaseks: Kui isikul, kellele on antud C-, D-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimise õigus ainult teenistusülesannete täitmiseks ajateenistuses viibimise ajal, on täitunud liiklusseaduse § 103 lõikes 1 ja §-s 108 toodud tingimused, võib ta taotleda Majandus-ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele määruse lisa 18 kohase eritingimuste koodi 102 (Üksnes teenistusülesannete täitmiseks kaitseväeteenistuses viibimise ajal. Koodi ei märgita C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolul) kehtetuks tunnistamist juhiloa vahetamisega. Kui sama isik on läbinud autoveoseadusest tuleneva ametikoolituse kursuse, võib ta taotleda määruse lisa 18 kohase eritingimuste koodi 102 kehtetuks tunnistamist juhiloa vahetamisega.

Infot ameti- ja täiendkoolituste kohta saate ka Maanteeameti koduleheküljelt.

Põhimõtteliselt on isik ajateenistuses viibimise ajal kaitseväeteenistuses ehk täidab riigikaitselist kohustust, mis ei võimalda töösuhet samaaegselt jätkata. Seaduse kohaselt tööleping ei katke, vaid peatub. Puhkuse ajaks on põhimõtteliselt võimalik tööle naasta.

Teemas on siiski mitmeid nüansse, täpsemat infot saab Tööelu koduleheküljelt.

Toitlustamine on ajateenistuse jooksul kaitseväes tagatud vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lg 4. Kaitseväes on toitude ja toidukordade puhul püütud arvestada väljaõppe intensiivsust, päevast vajalikku kaloraaži, vitamiinide ja vajalike toitainete hulka ning vaheldusrikkust, mille tõttu kahjuks kõik toidud ei saagi kõikidele inimestele meelepärased olla. Kindlasti ei sunnita Kaitseväes kedagi sööma (nt liha või midagi muud) vastu tahtmist.

Kaitsevägi on seni taimetoitlastest (k.a veganid) ajateenijatele võimaldanud toitlustamise väeosade toitlustuskompleksides, tegeledes iga sellise isiku ja tema eelistustega (sh toiduained, mida ta kindlasti ei söö/ei tarbi) individuaalselt ning noormehed on seda väga positiivselt hinnanud. Natukene keerulisem on toitlustamine välilaagrites, kus on kasutusel toidupakid, mis osaliselt sisaldavad liha (nt konservid). Seni on ajateenistuses viibinud noormehed välilaagrites viibides lahendanud olukorra nii, et on pakkides olevaid loomseid toiduaineid (ja muid tooteid, mida nad ei söö) vahetanud teiste ajateenijatega nende toodete vastu, mida nad söövad.

Kui Teil on arstlik komisjon juba läbitud ja Teile on teada antud väeosa, kus Te ajateenistust alustate, siis soovitame Teil eelnevalt antud väeossa kirjutada, et olete taimetoitlane/vegan, milliseid toiduaineid sööte, millal ajateenistust alustate ning juba eelnevalt uurige, et millised on võimalused Teie jaoks menüüd korrigeerida vastavalt sellele, mida Te sööte. Kui Te eelnevalt ei soovi ise väeosaga ühendust võtta, siis kindlasti peaksite esimesel ajateenistuses viibimise päeval oma ülemale teada andma, et olete vegan.

Ajateenistuse jooksul on Teil osades väeosades kasutada Wifi võrku ning siis saate arvete tasumiseks kasutada kas oma isiklikku arvutit koos ID-kaardiga või nutitelefonile mõeldud mobiil-ID rakendust (koostöös Teie telefonioperaatoriga). Samas on ka väeosades võimalik kasutada arvutiühendust (sõdurikodudes nt), kus siis on võimalik tasuda erinevate arvete eest. Täpsemate võimaluste teada saamiseks peaks ajateenistusse mineku eelselt küsima väeosast, kuhu ajateenistusse suundutakse.

Üheks soovituseks on ka oma kodupangas kasutada võimalust tellida kõik arved elektrooniliselt panka ning siis tellida ka nende automaatne tasumine internetipangas – see teeb Teie enda elu mugavamaks.

Kui Teil on võetud õppelaen, siis ajateenistuses viibimise ajaks on Teil võimalik peatada õppelaenu põhiosa tagasimaksmine ning võtta maksepuhkust. Sel ajal tasub intressi riik. Soodustuse taotlemiseks on vajalik esitada pangale taotlus koos kaitseväest antud tõendiga ajateenistusse asumise aja ja kestuse kohta. Tõendi saab/peab küsima kaitseväest, oma üksusest kohe pärast ajateenistusse asumist. Pangaga soovitame võtta ühendust võimalikult varakult, juba enne ajateenistusse asumist, et kokku leppida, kuidas taotlus ja kaitseväe tõend pangale esitada. Laenu tagasimaksmine peatub pangale tõendatud taotluse esitamise päeval, kuid mitte enne ajateenistuse algamist. Maksepuhkust ei saa taotleda tagantjärele.

Kui Teil on võetud muid laenukohustusi (eluasemelaen, tarbimislaen, kiirlaen jmt), siis võite samuti maksepuhkust taotleda, kuid pangal ei ole kohustust seda anda. Laenukohustuse olemasolul on igal juhul soovitav enne ajateenistuse algust panga poole pöörduda, et laenude tagasimaksmise võimalused ajateenistuse perioodil üle vaadata ja saada nõu maksepuhkuse taotlemiseks vm vajalikeks ümberkorraldusteks seoses laenudega.

Ajateenistuse ajal antav puhkuse aeg oleneb ajateenija üksuse väljaõppekavast. Enamasti antakse ajateenijatele ettenähtud puhkus üksusele samal ajal, et vältida olukordi, kus osadel ajateenistuses viibivatel isikutel jäävad mingid teadmised-oskused omandamata.

Juhul, kui tekib vajadus erakorraliselt koju minna (nt matused), siis on võimalik ajateenijatel taotleda ajateenistuskohast väljalubamist (väljaluba). Kindlasti on oluline oma ülematega rääkida, kui on tekkinud situatsioon, mis nõuab kiiret sekkumist ning ajutist eemalolekut ajateenistusest.
Kõiki olukordi vaadatakse ja hinnatakse eraldi, arvestades erinevaid asjaolusid.

Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 56 lg 2 p 8 vabastab ajateenistuskoha ülem ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal jõustub kohtuotsus, millega ajateenijale mõistetakse vabadusekaotuslik karistus. Vabadusekaotusliku karistuse kandmise all mõeldi kaitseväeteenistuse seaduse eelnõud kirjutades seda, et isik kannab reaalset vanglakaristust – viibib kinnipidamisasutuses.

Kui ajateenijale on määratud tingimisi vangistus, siis ajateenistus selle isiku jaoks jätkub erisusega, et isik peab käima kriminaalhooldaja juures teatud aegadel ning need käigud tuleb eelnevalt kooskõlastada ka ajateenistuskohaga.

Viimati uuendatud: 1. veebruar 2020, 14:15

Keri üles