Jäta menüü vahele

Väljaõppetsükkel ajateenistuses

Ajateenistus on esimene ja kõige põhjalikum osa reservteenistusest. Igal kutsealusel on pärast ajateenistust võimalik teha valik, kas astuda tegevteenistusse kaitseväes, jätkata riigikaitsesse panustamist reservväelasena või kaitseliidu liikmena.

 

Ajateenistusse on võimalus asuda kolm korda aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris. Ajateenistusse asumise ajad määrab kaitseminister enda määrusega. Jaanuaris ja juulis teenistust alustavad ajateenijad teenivad 11 kuud ning oktoobris teenistust alustavad  ajateenijad 8 kuud.

Joonis ajateenistuse väljaõppetsükli lihtsustamiseks.

Sõduri baaskursus – SBK

Ajateenistus algab sõduri baaskursusega (SBK), mille jooksul omandatakse üksiksõduri põhiteadmised ja -oskused. SBK kestab kaheksa nädalat ja on kõigile Kaitseväe ajateenijatele ühtne. Kursuse jooksul õpib ajateenija muuhulgas järgima kaitseväelise korra nõudeid, hooldama varustust, andma esmaabi, kasutama automaatrelva ning liikuma ja varjuma maastikul. 11 kuud teenivatest ajateenijatest valitakse SBK lõpul nooremallohvitseri ja autojuhi kandidaadid.

Nooremallohvitseri kursus – NAK

Nooremallohvitseri kursus (NAK) jaguneb baaskursuseks ja erialakursuseks. Nooremallohvitseri baaskursus on kõigile Kaitseväe nooremallohvitseridele ühtne ja selle jooksul omandatakse nooremallohvitseri põhiteadmised ja -oskused. Nooremallohvitseri erialakursusel omandatakse oma sõjaaja allüksuse (tavaliselt jagu) juhtimiseks vajalik ettevalmistus. Sõltuvalt erialast võib kursus mõnikord toimuda väljaspool senist üksust või linnakut. Parimate NAK lõpetajate hulgast valitakse reservohvitseri kandidaadid.

Ajateenistus nooremallohvitseri või reservohvitserikandidaadina on harukordne võimalus omandada väärtuslik alluvate juhtimise kogemus, mis võib tulla tulevases elus ja töös kasuks.

Erialakursus – EK

Erialakursusel õpib sõdur täitma oma sõjaaja ametikoha erialaseid ülesandeid vastavalt üksuse ja allüksuse iseärasustele. Eriala võib olla näiteks kuulipildur, granaadiheitur, laskur-sanitar, sihtur, pioneer, sidemees, mehaanik või kokk. Kursuse pikkus sõltub eriala keerukusest ja relvaliigi iseärasustest. Mõnele erialale valitakse võimalusel eelneva vastava hariduse, töökogemuse või muude eeldustega ajateenijaid. Samuti võib ajateenistuses omandatud eriala tulla kasuks tulevastel õpingutel ja töös.

Autojuhi erialakursus – AJEK

Autojuhi erialakursusele (AJEK) valitakse 11 kuud teenivaid ajateenijaid, kes on omandanud enne ajateenistust mõne mootorsõiduki juhtimisõiguse (tavaliselt B-kategooria). Kursusel omandatakse autokooli toetusel kaitseväeliste ülesannete täitmiseks vajalik mootorsõidukijuhi (tavaliselt C- või CE-, harvem D- või A-kategooria) juhtimisõigus. Lisaks omandatakse AJEK käigus Kaitseväe sõiduki kasutamise ja esmase hooldamise oskused ning sageli ka sõjaaja allüksuse põhised esmased erialased teadmised ning -oskused.

Reservohvitseri kursus – ROK

Reservohvitseri kursus (ROK) jaguneb baaskursuseks ja erialakursuseks. Reservohvitseri baaskursus on kõigile tulevastele reservohvitseridele ühtne ja toimub Kaitseväe Akadeemias. Reservohvitseri baaskursusel omandatakse sõjaaja nooremohvitseri-rühmaülema põhiteadmised ja -oskused. Reservohvitseri erialakursusel omandatakse oma sõjaaja allüksuse (tavaliselt rühm) juhtimiseks vajalik erialane ettevalmistus. Reservohvitseri erialakursus toimub tavaliselt oma üksuses või linnakus. Reservohvitseri kandidaati nimetatakse aspirandiks. 

Allüksuse kursus – AÜK

Pärast erialakursuseid jätkub kõigi ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel (AÜK). Kursuse põhieesmärk on õppida ja harjutada koostööd oma sõjaaja jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus. Vajadusel täidetakse ka muid igapäevaseid kaitseväelisi teenistusülesandeid. Kursuse jooksul viibitakse sageli maastikul. Ajateenistus lõpeb suurema õppusega, kus erinevate üksuste ja relvaliikide ajateenijad ning tegevväelased harjutavad koostööd põhilistes lahinguliikides.

Paari nädala jooksul enne ajateenijate reservi arvamist toimuvad teenistuse kokkuvõtted ja lõpuüritused. Lisaks hooldatakse põhjalikult teenistuses kasutatud varustus ning taristu.

Ajateenistusest mereväes laeval

 

Mereväes laevale teenima pääsemiseks tuleb kasuks varasem kokkupuude merendusega, aga ka veespordiga. Laevale teenima valitavad ajateenijad läbivad esmalt sõduri baaskursuse (SBK) ja seejärel peamiselt julgestamise, kaitse ning turvamise tegevustele keskenduva väekaitsekursuse (VKK). Pärast VKK läbimist omandatakse kõigepealt mereväelase baaskursusel (MBK) üldmerenduslik ja üldmereväeline väljaõpe. MBK järel jagatakse ajateenijad laevadele. Erialakursusel (EK) omandatakse erialane ettevalmistus tegevuseks laeval oma ametikohal (näiteks relvastusmadrus, motorist, kokk). Laevameeskonna- ja laevadevahelist koostööd harjutatakse laevakursusel (LVK). EK ja LVK jooksul viibitakse sageli merel ja osaletakse ka rahvusvahelistel mereväeõppustel.

Pärast ajateenistust

Ajateenistuse järel arvatakse ajateenijad reservi. Pärast ajateenistust saab astuda kaitseväe akadeemiasse või jätkata teenistust elukutselise kaitseväelasena või jätkata vabatahtlikuna Kaitseliidus.

Reservteenistus toimub õppe- ja lisakogunemisel. Õppe- ja lisakogunemisel:

  • korratakse ja täiendatakse ajateenistuses omandatud teadmisi ja oskusi
  • harjutatakse üksuste koostegevust
  • harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel

Viimati uuendatud: 14. veebruar 2024, 10:43

Keri üles