Jäta menüü vahele

Väljaõppetsükkel ajateenistuses

Ajateenistus on esimene ja kõige põhjalikum osa reservteenistusest. Igal kutsealusel on pärast ajateenistust võimalik teha valik, kas astuda tegevteenistusse kaitseväes, jätkata riigikaitsesse panustamist reservväelasena või Kaitseliidu liikmena.

Ajateenistusse kutsutakse kindlaks määratud aegadel kolm korda aastas: jaanuaris, juulis ja oktoobris. Jaanuaris ja juulis teenistusse kutsutud ajateenijad teenivad 11 ning oktoobris teenistusse kutsutud ajateenijad 8 kuud.

SBK – sõduri baaskursus; RPEK – rühma parameediku kursus; AJK – autojuhikursus; EK – erialakursus; NABK/NAEK – nooremallohvitseri baas-/erialakursus; RRÜK – reservrühmaülema kursus; AÜK – allüksuse kursus.

SBK – sõduri baaskursus

Ajateenistus algab sõduri baaskursusega (SBK), mille jooksul omandatakse üksiksõduri põhiteadmised ja -oskused. SBK on ühtne kõigile ajateenijatele kaitseväes.

EK – erialakursus

Pärast SBK lõpetamist asub ajateenija õppima sõjaväelist eriala näiteks jaoülema, autojuhi, parameediku või teistel erialakursustel (EK). Erialaõppes keskendub iga väe- ja relvaliigi üksus oma ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste õpetamisele. See tähendab, et kõiki erialasid ei saa omandada ühes ja samas väe- ja relvaliigi üksuses. Näiteks reservrühmaülema ja parameediku erialakursus toimub kaitseväe akadeemias. Pärast erialakursuse läbimist mujal liigub ajateenija tagasi oma üksuse juurde, et värskelt õpitut seal rakendama hakata.

Sõjaväelise eriala kõrval annab ajateenistus teadmisi, kogemusi ja kutseoskusi, mis tulevad kasuks ka tavaelus. Nii saavad nooremallohvitserid ja reservrühmaülemad väärtusliku juhtimiskogemuse, autojuhikursuse lõpetajad omandavad C-, D- ja E-kategooria mootorsõiduki juhiloa ning parameediku kursuse läbinud võivad hiljem asuda tööle parameedikuna.

AÜK – allüksuse kursus

Pärast erialakursust jätkub väljaõpe relva- ja väeliigi allüksuse kursusega (AÜK), mille eesmärk on harjutada koostööd oma sõjaaja üksuses. AÜK-s õpivad ajateenijad tegutsema jao, rühma, kompanii ja pataljoni või nendega võrdsustatud allüksuste koosseisus ühtse meeskonnana. Lisaks oma koduüksuses antavale väljaõppele on võimalik osaleda rahvusvahelise sõjalise koostöö raames NATO ja muudel rahvusvahelistel õppustel.

Lõpuõppus

Ajateenistus lõpeb õppusega, kus erinevates üksustes väljaõpetatud ajateenijate üksused harjutavad koostööd mitmetes lahinguliikides.

Pärast ajateenistust

Ajateenistuse järel arvatakse ajateenijad reservi. Pärast ajateenistust saab astuda Kaitseväe Akadeemiasse või jätkata teenistust elukutselise kaitseväelasena või jätkata vabatahtlikuna Kaitseliidus.

Reservteenistus toimub õppe- ja lisakogunemisel. Õppe- ja lisakogunemisel:

  • korratakse ja täiendatakse ajateenistuses omandatud teadmisi ja oskusi;
  • harjutatakse üksuste koostegevust;
  • harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel.

Viimati uuendatud: 18. november 2020, 14:44

Keri üles