Sõduri baaskursus – SBK
Ajateenistus algab sõduri baaskursusega (SBK), mille jooksul omandatakse üksiksõduri põhiteadmised ja -oskused. SBK kestab kaheksa nädalat ja on kõigile kaitseväe ajateenijatele ühtne.
Kursuse jooksul õpib ajateenija muu hulgas järgima kaitseväelise korra nõudeid, hooldama varustust, andma esmaabi, käsitsema automaatrelva ning liikuma ja varjuma maastikul. SBK lõpul valitakse kandidaadid nooremallohvitseri baaskursusele (NABK), autojuhi erialakursusele (AJEK) ja erialakursusele (EK).
Nooremallohvitseri baaskursus – NABK
Nooremallohvitseri baaskursus on kõigile kaitseväe nooremallohvitseridele ühtne ja selle jooksul omandatakse nooremallohvitseri põhiteadmised ja -oskused.
Autojuhi erialakursus – AJEK
Autojuhi erialakursusele (AJEK) valitakse ajateenijaid, kes on omandanud enne ajateenistust mõne mootorsõiduki juhtimisõiguse (tavaliselt B-kategooria).
Kursusel omandatakse autokooli toetusel kaitseväeliste ülesannete täitmiseks vajalik mootorsõidukijuhi (tavaliselt C- või CE-, harvem D- või A-kategooria) juhtimisõigus.
Lisaks omandatakse AJEK käigus kaitseväe sõiduki kasutamise ja esmase hooldamise oskused ning sageli ka sõjaaja allüksuse põhised esmased erialased teadmised ning -oskused.
Erialakursus – EK
Erialakursusel õpib sõdur täitma oma sõjaaja ametikoha erialaseid ülesandeid vastavalt üksuse ja allüksuse iseärasustele. Eriala võib olla näiteks kuulipildur, granaadiheitur, laskur-sanitar, sihtur, pioneer, sidemees, mehaanik või kokk. Kursuse pikkus sõltub eriala keerukusest ja relvaliigi iseärasustest.
Mõnele erialale valitakse võimalusel eelneva vastava hariduse, töökogemuse või muude eeldustega ajateenijaid. Samuti võib ajateenistuses omandatud eriala tulla kasuks tulevastel õpingutel ja töös.
Nooremallohvitseri erialakursus – NAEK
Nooremallohvitseri erialakursusel omandatakse oma sõjaaja allüksuse (tavaliselt jagu) juhtimiseks vajalik ettevalmistus. Sõltuvalt erialast võib kursus mõnikord toimuda väljaspool senist üksust või linnakut. Parimate NAEK lõpetajate hulgast valitakse reservohvitseri kandidaadid.
Ajateenistus nooremallohvitseri või reservohvitserikandidaadina on harukordne võimalus omandada väärtuslik alluvate juhtimise kogemus, mis võib tulla tulevases elus ja töös kasuks.
Reservohvitseri põhikursus – ROPK
Reservohvitseri põhikursus on kõigile tulevastele reservohvitseridele ühtne ja toimub Kaitseväe Akadeemias. Kursusel omandatakse sõjaaja nooremohvitseri ametikohal teenimiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused. Kursuslasi nimetatakse aspirantideks, nõuetele vastav lõpetaja saab lipniku auastme.
Reservohvitseri erialased pädevused omandatakse oma sõjaaja allüksuse või erialakoolide erinevatel kursustel tagamaks juhtimiseks vajalik erialane ettevalmistus.
Rühmavanema kursus – RVK
Rühmavanema kursus toimub kõigile tulevastele reservrühmavanematele ühtse õppekava järgi ja üksuse põhiselt. Kursusel omandatakse sõjaaja rühmavanema ametikohal teenimiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused. Kursuse nõuetele vastav lõpetaja saab seersandi auastme.
Reservrühmavanema erialased pädevused omandatakse oma sõjaaja allüksuse või erialakoolide erinevatel kursustel, tagamaks juhtimiseks vajalik erialane ettevalmistus.
Allüksuse kursus – AÜK
Pärast erialakursuseid jätkub kõigi ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel (AÜK). Kursuse põhieesmärk on õppida ja harjutada koostööd oma sõjaaja jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus.
Vajadusel täidetakse ka muid igapäevaseid kaitseväelisi teenistusülesandeid. Kursuse jooksul viibitakse sageli maastikul.
Ajateenistusest mereväes laeval
Mereväes laevale teenima pääsemiseks tuleb kasuks varasem kokkupuude merendusega, aga ka veespordiga. Laevale teenima valitavad ajateenijad läbivad esmalt sõduri baaskursuse (SBK) ja seejärel peamiselt julgestamise, kaitse ning turvamise tegevustele keskenduva väekaitsekursuse (VKK).
Pärast VKK läbimist omandatakse kõigepealt mereväelase baaskursusel (MBK) üldmerenduslik ja üldmereväeline väljaõpe. Baaskursuse järel jagatakse ajateenijad laevadele.
Erialakursusel (EK) omandatakse erialane ettevalmistus tegevuseks laeval oma ametikohal (näiteks relvastusmadrus, motorist, kokk). Laevameeskonna- ja laevadevahelist koostööd harjutatakse laevakursusel (LVK). Nii eriala- kui laevakursuse jooksul viibitakse sageli merel ja osaletakse ka rahvusvahelistel mereväeõppustel.
Ajateenistus lõppeb koostööõppusega
Ajateenistus lõpeb suurema koostööõppusega, kus erinevate üksuste ja relvaliikide ajateenijad ning tegevväelased harjutavad koostööd põhilistes lahinguliikides.
Paari nädala jooksul enne ajateenijate reservi arvamist toimuvad teenistuse kokkuvõtted ja lõpuüritused. Lisaks hooldatakse põhjalikult teenistuses kasutatud varustus ning taristu.
Pärast ajateenistust
Ajateenistuse järel arvatakse ajateenijad reservi. Pärast ajateenistust saab astuda Kaitseväe Akadeemiasse, jätkata teenistust elukutselise kaitseväelasena või jätkata vabatahtlikuna Kaitseliidus.
Reservteenistus toimub õppe- ja lisaõppekogunemistel, kus kinnistatakse ajateenistuses õpitut. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel:
- korratakse ja täiendatakse ajateenistuses omandatud teadmisi ja oskusi
- harjutatakse üksuste koostegevust
- harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel.
