Jäta menüü vahele

Meditsiiniteenistus

Kaitseväe meditsiiniteenistus täidab Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemi lahutamatu osana Kaitseväe põhiülesannete täitmist toetavaid tervishoiualaseid funktsioone.

Meditsiiniteenistuse missioon on pakkuda kaitseväelastele haigestumise, õnnetuse või vigastada saamise korral meditsiiniabi, mis vastab Eesti tervishoiuteenuste osutamise headele tavadele ja kehtestatud standarditele. Põhieesmärgid on vähendada haigestumiste ja vigastuste esinemissagedust ning vajadusel anda asjakohast ja efektiivset ravi.

Meditsiiniteenistuse ülesanded on

  • plaanida meditsiinilist toetust ja varustust
  • tagada kaitseväelastele tervishoiuteenused ja missiooniüksustele meditsiiniline abi
  • anda kaitseväelastele meditsiinialast väljaõpet
  • valmis olla suurõnnetuste ja katastroofide likvideerimise toetamiseks
  • koordineerida vastuvõtva riigi toetuse raames (Host Nation Support – HNS) meditsiinilist toetust
  • teha kaitseväelaste teenistuskõlblikkuse ekspertiisi

Igas struktuuriüksuses tegutsevad meditsiinikeskused. Selline süsteem tagab kõigile kaitseväelastele esmatasandi arstiabi. Üldarstiabi ja hambaravi osutamiseks on meditsiinikeskusustes professionaalsed tervishoiutöötajad ning nõuetekohase sisustuse ja varustusega ruumid. Kaitseväe logistikakeskuse tervisekeskuses saavad kaitseväelased lisaks üldarstiabile ka piiratud mahus haiglavälist eriarstiabi. Kaitseväel on tervishoiuteenuste osutamiseks terviseameti tegevusluba.

Kontaktid

Meditsiiniteenistus vastutab personali erialase ja sõjalise ettevalmistamise eest tegevuseks kriisides ja sõja ajal. Isikkoosseisu koolitatakse kõikides meditsiinikeskustes. Kaitseväe arstide, õdede ja reservtervishoiutöötajate väljaõpet plaanitakse ja korraldatakse Kaitseväe Akadeemia meditsiinikeskuses.

Igal aastal saavad ligi 150 ajateenijat Kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuses parameediku väljaõppe. Koolituse läbinud ajateenijad võivad pärast ajateenistuse lõppu parameedikuna teenima tulla.

Kaitseväe tervishoiutöötajad osalevad ka rahvusvahelistel õppustel ja välismissioonidel, kust saab väärt kogemusi staabitööst reaalse arstiabi andmiseni.

Vabariigi Valitsuse nõunikul Ants Laaneotsal tuli esitada 8. novembril 1991. aastal Kaitsejõudude Peastaabi ajutine põhimäärus, vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 404-k 31. oktoobrist 1991. Neid kuupäevi võibki lugeda kaitsejõudude taasloomiseks. Samal ajal alustati ka Kaitseväe meditsiiniteenistuse taasloomist.

Käiseembleem

Meditsiiniteenistuse käiseembleem

Meditsiiniteenistuse käiseembleem kujutab stiliseeritud sinist värvi vapikilpi, mille keskkohale on tikitud kuldne sirge kaheteraline mõõk selle ümber keerdunud maoga. Mõõka ja madu ümbritseb kuldne tammelehtedest pärg, mis sümboliseerib Kaitseväe meditsiiniteenistuse isikkoosseisu töökust, püüdlikkust ning ohvrimeelsust.

Kilp sümboliseerib alatist valmisolekut kaitsta kodumaad vaenlase eest. Vapikilbi sinine värvus näitab usku ja lootust Eesti Vabariigi ja kaitseväe arengusse ja tulevikku.

Sirge kaheteraline mõõk embleemil on Kaitseväe sümbol, madu on vastavalt rahvusvahelisele tavale meditsiiniteenistuse sümbol. Embleemi põhikomponentide – mõõga, mao ja tammepärja – kuldne värv väljendab Kaitseväe meditsiiniteenistuse kaitseväelaste töö õilsust ning nende haritust ja kannatlikkust teenistuse ülesannete täitmisel.

Rinnamärk

Meditsiiniteenistuse rinnamärk

Lisaks käiseembleemile kannavad kõik Kaitseväe meedikud rinnamärki. Valge emailiga ristikujulise märgi keskel on rubiinpunane ristikujutis, mille ümber loorberilehtedest kuldne pärg. Märgi tsentris on vertikaalse saua ümber põimunud madu.

 

Viimati uuendatud: 14. juuli 2020, 11:13

Keri üles