Meditsiiniteenistus

Kaitseväe meditsiiniteenistus täidab Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemi lahutamatu osana kaitseväe põhiülesannete täitmist toetavaid tervishoiualaseid funktsioone.

Meditsiiniteenistuse missioon on pakkuda kaitseväelastele haigestumise, õnnetuse või vigastada saamise korral meditsiiniabi, mis vastab Eesti tervishoiuteenuste osutamise headele tavadele ja kehtestatud standarditele. Põhieesmärgid on vähendada haigestumiste ja vigastuste esinemissagedust ning vajadusel anda asjakohast ja efektiivset ravi.

Meditsiiniteenistuse ülesanded on

plaanida meditsiinilist toetust ja varustust
tagada kaitseväelastele tervishoiuteenused ja missiooniüksustele meditsiiniline abi
anda kaitseväelastele meditsiinialast väljaõpet
valmis olla suurõnnetuste ja katastroofide likvideerimise toetamiseks
koordineerida vastuvõtva riigi toetuse raames (Host Nation Support – HNS) meditsiinilist toetust

teha kaitseväelaste teenistuskõlblikkuse ekspertiisi

Igas struktuuriüksuses tegutsevad meditsiinikeskused. Selline süsteem tagab kõigile kaitseväelastele esmatasandi arstiabi.

Üldarstiabi ja hambaravi osutamiseks on meditsiinikeskustes professionaalsed tervishoiutöötajad ning nõuetekohase sisustuse ja varustusega ruumid. Kaitseväe logistikakeskuse tervisekeskuses saavad kaitseväelased lisaks üldarstiabile ka piiratud mahus haiglavälist eriarstiabi. Kaitseväel on tervishoiuteenuste osutamiseks terviseameti tegevusluba.

Kontaktid

Meditsiiniteenistus
Juhkentali 58
15007 Tallinn
[email protected]

Juhtkond

Ahti Varblane

Kaitseväe peaarst

Väljaõpe

Meditsiiniteenistus vastutab personali erialase ja sõjalise ettevalmistamise eest tegevuseks kriisides ja sõja ajal. Isikkoosseisu koolitatakse kõikides meditsiinikeskustes. Kaitseväe arstide, õdede ja reservtervishoiutöötajate väljaõpet plaanitakse ja korraldatakse kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses.

Igal aastal saavad ligi 150 kaitseväelast, enamik neist ajateenijad, parameediku väljaõppe kaitseväe akadeemias. Koolituse läbinud ajateenijad võivad pärast ajateenistuse lõppu parameedikuna teenima tulla.

Kaitseväe tervishoiutöötajad osalevad ka rahvusvahelistel õppustel ja välismissioonidel, kust saab väärt kogemusi staabitööst reaalse arstiabi andmiseni.

Ajalugu

Vabariigi Valitsuse nõunikul Ants Laaneotsal tuli esitada 8. novembril 1991. aastal Kaitsejõudude Peastaabi ajutine põhimäärus, vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 404-k 31. oktoobrist 1991. Neid kuupäevi võibki lugeda kaitsejõudude taasloomiseks. Samal ajal alustati ka Kaitseväe meditsiiniteenistuse taasloomist.

Sümboolika

Käiseembleem

Meditsiiniteenistuse käiseembleem kujutab stiliseeritud sinist värvi vapikilpi, mille keskkohale on tikitud kuldne sirge kaheteraline mõõk selle ümber keerdunud maoga. Mõõka ja madu ümbritseb kuldne tammelehtedest pärg, mis sümboliseerib kaitseväe meditsiiniteenistuse isikkoosseisu töökust, püüdlikkust ning ohvrimeelsust.

Kilp sümboliseerib alatist valmisolekut kaitsta kodumaad vaenlase eest. Vapikilbi sinine värvus näitab usku ja lootust Eesti Vabariigi ja kaitseväe arengusse ja tulevikku.

Sirge kaheteraline mõõk embleemil on kaitseväe sümbol, madu on vastavalt rahvusvahelisele tavale meditsiiniteenistuse sümbol. Embleemi põhikomponentide – mõõga, mao ja tammepärja – kuldne värv väljendab kaitseväe meditsiiniteenistuse kaitseväelaste töö õilsust ning nende haritust ja kannatlikkust teenistuse ülesannete täitmisel.

Rinnamärk

Lisaks käiseembleemile kannavad kõik kaitseväe meedikud, kes on läbinud sõjameditsiini baaskursuse, rinnamärki. Valge emailiga ristikujulise märgi keskel on rubiinpunane ristikujutis, mille ümber loorberilehtedest kuldne pärg. Märgi tsentris on vertikaalse saua ümber põimunud madu.