Ajateenistusse on võimalus asuda kaks korda aastas – jaanuaris ja juulis. Need ajad määrab kaitseminister enda määrusega.
2026. aastal kutsutakse ajateenistusse ligikaudu 1200 kutsealust ning ajateenistus kestab 11 kuud.
Vaata ajateenistuse väljaõppetsüklit
Alates 2027. aastast hakkab kehtima kõikidele ajateenijatele ühtne 12-kuuline ajateenistus.
vaata 2027. aastal kehtima hakkavat ajateenistuse väljaõppetsüklit
Kutsealuse tervis peab vastama tervisenõuetele ja seda hinnatakse enne teenistusse kutsumist. Terviseseisundi hindamisest saab täpsemalt lugeda kaitseressursside ameti lehelt.
Endale sobiva terviseseisundi hindamise aja ja koha võib valida kaitseväeteenistuse veebis. Kui kutsealune ise terviseseisundi hindamise aega ja kohta valinud ei ole, määrab aja ja koha kaitseressursside amet, kes teatab seda kirjalikus kutses. Sellisel juhul kohta enam ise valida ei saa, kuid põhjendatud vajaduse korral saab taotleda selle muutmist.
Terviseseisundi hindamisel toimub arstlik läbivaatus ning tehakse terviseuuringud. Lisaks määratakse enne teenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta eelnevad andmed puuduvad.
Seda, kas kutsealuse tervis vastab kehestatud tervisenõuetele või (ajutiselt) mitte, hindab kaitseressurside ameti arst arstliku läbivaatuse, noormehe ütluste, esitatud tõendite ja dokumentide ning kohustuslike terviseuuringute alusel.
Kui terviseseisundi hindamine on läbitud ja noormees või neiu on tunnistatud ajateenistuse jaoks sobilikuks, tuleb kaitseressursside ametilt kutse ajateenistusse asumiseks. Kaitseressursside amet määrab teenistuskoha, ajateenistusse asumise aja ning kogunemiskoha. Ajateenistusse kutsumise otsus antakse igaühele isiklikult kätte. Kutsega koos antakse ka tõend ajateenistusse kutsumise kohta tööandjale või õppeasutusele esitamiseks.
Ajateenistusse asumine kutses määratud ajal ja kohas on kohustuslik. Ka hilinemist loetakse ajateenistusse mitteilmumiseks.
Ajateenistusse kutsumise otsus antakse kätte hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise aega, välja arvatud siis, kui lõpeb ajapikendus (sh näiteks ajapikendus keskhariduse omandamiseks) või on varem ajateenistusse ilmumata jäetud. Sellisel juhul teatatakse teenistusse asumise aeg vähemalt 30 päeva ette. Lühema etteteatamisajaga on võimalik ajateenistusse asuda isikliku taotluse alusel. Kaitseressursside amet toimetab kutsealused kogunemiskohast ajateenistuskohta ning samal päeval algab ajateenistus.
Ajateenistusse võib asuda ka omal algatusel ja soovil. See on hea võimalus kavandada ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida teenistus varakult. Selleks tuleb minna esimese sammuna kaitseväeteenistuse veebi ning valida seal endale sobiv terviseseisundi hindamise aeg ja koht. Taotluse esitaja kutsutakse esimesel võimalusel terviseseisundi hindamisele ja seejärel ajateenistusse.
Omal algatusel ajateenistusse asudes
saad planeerida selle kohustuse läbimise
sujuvamalt oma eluplaanidesse.
Kaitsevägi tagab ajateenijatele kogu vajaliku varustuse kiivrist saabasteni. Küll aga on endistel ajateenijatel tulevastele võitlejatele jagada mõned nipid, et ajateenistus oleks mugavam ja muretum.
18-27. aastastel Eesti kodanikest naistel on võimalus ajateenistusse asuda omal soovil.
Ajateenistusse asumiseks tuleb vabatahtlikult võtta kaitseväekohustus, mis kehtib kuni 60. eluaastani, seega ajateenistusse asumist tasub kaaluda naistel, kes näevad kaitseväeteenistuses oma kutsumust ja tulevast elukutset.
Taotluse ajateenistusse asumiseks saab esitada kaitseväeteenistuse veebis
Väljaõpe toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel, erinevad vaid kehalise võimekuse kontrolltesti normid.
Viimati uuendatud: 6. veebruar 2026, 16:20
