Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastane (kaasa arvatud) kutsealune. Kaitseväekohustuslased näevad oma andmeid ja saavad neid vajadusel ajakohastada kaitseväeteenistuse veebis.
Ajateenistus on noormehele kohustuslik, kui:
- ta on lõpetanud vähemalt 6 klassi
- tema terviseseisund on hinnatud tervisenõuetele vastavaks
- tal puudub kehtiv ajapikendus (ajapikenduse saab näiteks keskhariduse omandamiseks)
- ta ei ole vabastatud ajateenistusse kutsumisest (ajateenistusest vabastatakse isik, kes on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal)
- puudub alus tema ajateenistusse kutsumata jätmiseks (ajateenistusse jäetakse kutsumata isik, kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele)
Naistel on võimalik omal soovil ajateenistusse asuda ning kaitseväekohustus võtta.
Ajateenistusse mitteilmunud kutsealust võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Omal algatusel ajateenistusse
Ajateenistusse võib asuda omal algatusel. See on hea võimalus kavandada ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida teenistus varakult. Selleks tuleb minna esimese sammuna kaitseväeteenistuse veebi ning valida seal endale sobiv terviseseisundi hindamise aeg ja koht. Taotluse esitaja kutsutakse esimesel võimalusel terviseseisundi hindamisele ja seejärel ajateenistusse.
Omal algatusel ajateenistusse asudes
saad planeerida selle kohustuse läbimise
sujuvamalt oma eluplaanidesse.
Sobivat teenistusse asumise aega kavandades tuleb arvestada, et ajateenistusse kutsutakse kindlaks määratud aegadel kolm korda aastas ning enne teenistusse asumist peab läbima terviseseisundi hindamise. Kutsealuste seas läbi viidud uuringute tulemused kinnitavad, et parim aeg ajateenistuseks on pärast gümnaasiumi lõpetamist. Pärast teenistust saab keskenduda teistele olulistele väljakutsetele – edasiõppimisele, karjäärile ja pere loomisele.
Tervisenõuded
Kutsealuse tervis peab vastama tervisenõuetele ja seda hinnatakse enne teenistusse kutsumist. Terviseseisundi hindamisest saab täpsemalt lugeda kaitseressursside ameti lehelt. Endale sobiva terviseseisundi hindamise aja ja koha võib valida kaitseväeteenistuse veebis. Kui kutsealune ise terviseseisundi hindamise aega ja kohta valinud ei ole, määrab aja ja koha kaitseressursside amet, kes teatab seda kirjalikus kutses. Sellisel juhul kohta enam ise valida ei saa, kuid põhjendatud vajaduse korral saab taotleda selle muutmist.
Terviseseisundi hindamisel toimub arstlik läbivaatus ning tehakse terviseuuringud. Lisaks määratakse enne teenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta eelnevad andmed puuduvad.
Seda, kas kutsealuse tervis vastab kehestatud tervisenõuetele või (ajutiselt) mitte, hindab kaitseressurside ameti arst arstliku läbivaatuse, noormehe või neiu ütluste, esitatud tõendite ja dokumentide ning kohustuslike terviseuuringute alusel.
Ajateenistusse kutsumine
Kui terviseseisundi hindamine on läbitud ja noormees või neiu on tunnistatud ajateenistuse jaoks sobilikuks, tuleb kaitseressursside ametilt kutse ajateenistusse asumiseks. Kaitseressursside amet määrab teenistuskoha, ajateenistusse asumise aja ning kogunemiskoha. Ajateenistusse kutsumise otsus antakse igaühele isiklikult kätte. Kutsega koos antakse ka tõend ajateenistusse kutsumise kohta tööandjale või õppeasutusele esitamiseks.
Ajateenistusse asumine kutses määratud ajal ja kohas on kohustuslik. Ka hilinemist loetakse ajateenistusse mitteilmumiseks.
Ajateenistusse kutsumise otsus antakse kätte hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise aega, välja arvatud siis, kui lõpeb ajapikendus (sealhulgas näiteks ajapikendus keskhariduse omandamiseks) või on varem ajateenistusse ilmumata jäetud. Sellisel juhul teatatakse teenistusse asumise aeg vähemalt 30 päeva ette. Lühema etteteatamisajaga on võimalik ajateenistusse asuda isikliku taotluse alusel. Kaitseressursside amet toimetab kutsealused kogunemiskohast ajateenistuskohta ning samal päeval algab ajateenistus.
Oled sa jaoülem, tankitõrjur, kuulipildur või laskur?
