Jäta menüü vahele

Erioperatsioonide väejuhatus

Erioperatsioonide väejuhatus on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus, mis allub vahetult kaitseväe juhatajale.

Erioperatsioonide väejuhatuse põhiülesanded on korraldada tavatut sõjapidamist, erioperatsioone(eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak) ja korraldada valdkondlikku väljaõpet Kaitseväes ja Kaitseliidus.

Erioperatsioonidel on strateegiline tähtsus Eesti iseseisvas kaitsevõimes olles osa kaitseväe tegevusest, mida teostab selleks moodustatud, varustatud ja väljaõpetatud üksus teiste üksuste toetuseks või eraldiseisvana, kasutades teistest üksustest erinevat taktikat ja erinevaid meetodeid.  

Kandideeri erioperatsioonide väejuhatusse!

Värbamisega tegeleb Kaitseressursside amet

Vaata lähemalt

Kontaktid

Juhtkond

Kolonelleitnant Margus Kuul

Erioperatsioonide väejuhatuse ülem

Erioperatsioonide väejuhatuse ajalugu ulatub 2005. aastasse, kui luurepataljoni koosseisu hakati looma erioperatsioonide gruppi. Tol ajal loodud erioperatsioonide grupp tegutses väikese koosseisu ja väheste ressurssidega kuni 2008. aastani, mil sõjaline ja poliitiline juhtkond otsustas seda võimet hakata intensiivsemalt arendama.

Erioperatsioonide grupp tegutses luurepataljoni koosseisus kuni 2012. aasta lõpuni, mil Vabariigi Valitsus kinnitas seadusemuudatuse, millega loodi Kaitseväe erioperatsioonide üksus eraldiseisvana ning struktuuriliselt allub see otse Kaitseväe juhatajale. Kaitseväe erioperatsioonide üksuse loomisega tekkis sisuliselt uus juhatus, mille üheks osaks sai varem luurepataljoni all eksisteerinud EOG – erioperatsioonide grupp (SOTG – Special Operations Task Group). Eelkõige oli struktuurimuudatust vaja seetõttu, et erioperatsioonid kui strateegilise juhatuse tegevusvahend ei saa olla teise strateegilise vahendi (luure) osa. Alates 1. augustist 2014 on Kaitseväe erioperatsioonide üksuse uus nimetus erioperatsioonide väejuhatus.

Erioperatsioonide väejuhatuse jaoks oli 2. oktoober 2012 väga oluline päev. Siis annetati üksusele lipp, mida võib pidada üksuse operatsioonivõimeliseks tunnistamise märgiks. Samal päeval sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. Esimene kaitseväe erioperatsioonide sihtüksus (SOTU – Special Operations Unit) alustas teenistust ISAF-is Ameerika Ühendriikide alluvuses 2012. aasta lõpul. 2013. aasta suvel vahetas neid välja teine sihtüksus. Eesti eriväelased toetasid Afganistani julgeolekujõude kuni 2014. aasta lõpuni. Väejuhatuse ülesanne oli ISAF-i operatsioonil toetada Afganistani julgeolekujõudude väljaõpet.

Erioperatsioonide väejuhatus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele veel Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega.

Erioperatsioonide väejuhatuse ülemad

alates 2019 – kol-ltn Margus Kuul
2012-2019 – kol Riho Ühtegi

Embleem

Erioperatsioonide väejuhatus

Kirjeldus: mustal kilbil on vardast moodustatud, tipule asetatud ja heraldiliselt paremalt poolt avatud romb, milles põikasendis vasakule suunatud teraga mõõk – mõlemad hõbedased.

Selgituseks: hõbe sümboliseerib tarkust ja ustavust; must on traditsiooniline eriüksuste tunnusvärv, tähistades tegutsemist elu varjukülgedest tingitud ohu- ja kriisiolukordades. Küljelt avatud romb koos mõõgaga sümboliseerib ESTSOF-i ja selle valmisolekut riigikaitselisteks ülesanneteks. Kujund viitab visuaalselt E-tähele ning selle kaudu üksuse nimele ja Eestile. Kujundil on ka mõtteline ja visuaalne seos Vabaduse Risti südamikuga.

Lipp

Erioperatsioonide väejuhatuse lipp
Erioperatsioonide väejuhatuse lipp

Viimati uuendatud: 6. juuni 2021, 12:42

Keri üles