Jäta menüü vahele

Kaitseväe hüvede portaal

Teenistus kaitseväes, olgu tegevväelase, ametniku, ajateenija või reservväelasena, on vastutusrikas ja väljakutseid pakkuv. Siinne hüvede portaal koondab endas Eesti Kaitseväe poolt pakutavaid soodustusi ja tagatisi, mis toetavad teenistujaid nende igapäevases teenistuses. Lisaks leiab siit olulist infot kaitseväe töökorralduse ning tasustamise kohta.

Erasektori ettevõtted on järjest rohkem väärtustamas kaitseväge ja valmis panustama riigikaitsesse. Selle kinnituseks on nad valmis pakkuma kaitseväeteenistujatele erinevaid soodustusi. Lisaks panustavad mitusada ettevõtet riigikaitsesse sellega, et nad toetavad rahaliselt oma reservväelastest töötajate osalemist õppustel.

Hüvede portaal on pidevalt uuenev keskkond ja tulevikus leiab siit infot erinevate teenistusvormide kohta. Loomisel on tsiviilteenistuja, ajateenija, reservväelase alajaotused. 

Tegevväelased

Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Tegevväelased on teenistuses sõjaväelise auastmega ametikohal. Sellised ametikohad eeldavad kaitseväe nõuetele vastavaid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid.

Tegevteenistuse tähtaeg

Kaitseväe tegevteenistusse võetakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Kümneaastase katkematu tegevteenistuse staaži korral võetakse tegevteenistusse tähtajatult.

Katseaeg

Tegevteenistusse võtmisel ei kohaldata katseaega.

Sõjaväeline väljaõpe

Tegevväelaste ametikohad jagunevad ohvitseri ja allohvitseri sõjaväelist väljaõpet nõudvateks ametikohtadeks. Sõjaväeline väljaõpe on kaitseväe nõuetele vastav teadmiste, oskuste, vilumuste ja hoiakute kogum, mis on vajalik teenistusülesannete edukaks täitmiseks rahu- ja sõjaajal.

Uue teenistuja organisatsiooni sisenemisel rakendatakse sisseelemise hõlbustamiseks ja Kaitseväe kui terviku tutvustamiseks sisseelamisprogrammi. Programm hõlmab endast alljärgnevate valdkondade tutvustamist:

  • organisatsiooni eesmärgid ja struktuur;
  • põhiväärtused ja eetika;
  • töötervishoid ja -ohutus ning töökorralduse reeglid;
  • organisatsiooni personali- ja palgapoliitika;
  • arengu- ja karjäärivõimalused.

Kasu uue teenistuja sisseelamise toetamisest ja juhendamisest | 413 KB | pdf

Töö ja puhkeaeg

Kaitseväes on töönädala pikkus üldreeglina 40 tundi. Iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval. Esmaspäevast reedeni algab tööpäev üldreeglina ajavahemikus kell 8.00 kuni 8.15. Esmaspäevast neljapäevani lõpeb tööpäev üldreeglina ajavahemikus kell 16.45 kuni 17.00 ja reedel ajavahemikus kell 15.30 kuni 15.45.

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

Teenistujatele, kes täidavad teenistus- ja tööülesandeid sisevalve-, korrapidamistoimkonnas või muus toimkonnas või kelle struktuuriüksuse teenistuse korraldamise erisustest tulenevalt on see vajalik, kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust üldreeglina arvestusperioodi kestusega kuni 4 kuud.

Kaugtöö tegemine/tavapärasest erinev tööaeg

Kokkuleppel ülematega võimaldatakse kaugtöö tegemist.

 

Tegevväelaste palgakorraldus

Tegevväelaste põhipalga määratlemisel ametikohtade järgselt võetakse arvesse:

  • ametikoha paiknemist struktuuris, sh vastutuse määra;
  • ametikohal ettenähtud haridust ja täiendkoolitust;
  • ametikohal nõutavat sõjaväelist väljaõpet;
  • palga konkurentsivõimet.

Palgakorralduse kohta saad lisaks lugeda tegevväelaste palgajuhendist.

Muutuvpalk

Muutuvpalk on palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul tegevväelase põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast.

Lisatasu sõjaväelisel väljaõppel ja toimkonnas osalemise eest

Õppusel ja toimkonnas osalemine hüvitatakse kas vaba aja andmisega üks tööpäev ühe õppusel või toimkonnas osaletud päeva kohta või lisatasu maksmisega.

Õppusel, mille kestus ületab 24 tundi, makstakse iga õppusel osaletud päeva eest lisatasu 30 eurot.

Toimkond on 24 tunnine valvekord, mille mehitamine toimub graafiku alusel tegevväelastega, kelle igapäevaste teenistusülesannete hulka ei kuulu korrapidamis- või valveteenistus. Toimkonnas osalemise eest makstakse lisatasu iga toimkonnas osaletud päeva eest 20 eurot.

Mõlemal eelpool toodud juhul makstakse puhkepäeval osaletud päeva kohta lisaks täiendavat lisatasu 65 eurot ning riigipühal osalemine hüvitatakse makstes kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta.

Lisatasud konkreetsete tegevuste eest Kaitseväes

Lisatasu makstakse konkreetsete tegevuste eest alljärgnevalt:

  • teadusajakirjas artikli avaldamisel;
  • akadeemilise tunni ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
  • lõpu- või magistritöö juhendamisel;
  • Ajakirja “Sõdur” kaasautorluse eest;
  • rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamisel;
  • rahvusvahelise väeüksuse koosseisus reageeerimisvalmiduses olemise eest;
  • riigikaitselaagris riigikaitsealase väljaõppe läbiviimisel;
  • Kaitseliidus sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel;
  • treeningute ettevalmistamise ja läbiviimise eest.

Tutvu ka kaitseväe lisatasude kordadega.

Praktika juhendamine

Kaitsevägi võimaldab läbi praktikavõimaluse pakkumise õpilasel/üliõpilasel omandada teadmisi ja oskusi praktilises tegevuses ning õigete kutse- ja ametialaste hoiakute kujunemises, tagades seeläbi tulevase tööjõu leidmise võimaluse ja kujundades Kaitseväe, kui tööandja mainet tööjõuturul.

Praktikale võetakse Eestis registreeritud õppeasutuses õppiv õpilane või üliõpilane. Praktikandile tagatakse praktika ajaks töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastav töökoormus ja töövahendid.

Kaitsevägi võimaldab tasemeõpingute raames erialapraktika läbimist töö käigus. Praktikandile makstakse kaitseväes praktikal viibimise eest tunnitasu käsunduslepingu alusel alljärgnevalt:
– arst – 6,7 eur/h;
– õde – 4 eur/h;
– parameedik – 3,60 eur/h;
– muud erialad – 3,35 eur/h.

Lisatasu praktikandi (v.a Kaitseväe Akadeemia praktikandid) juhendamise eest on 130 eur kuus. Praktika kohta täpsemalt saad lugeda teenuste osutamise lepingute sõlmimise, praktika korraldamise ja töövarjude vastuvõtmise korrast.

Puhkuse pikkus

Tegevväelase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

Erakorraline puhkus

Erakorralist puhkust antakse:

  • rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest, mille kestus on kuni kolm kuud, kuni 10 päeva;
  • rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest, mille kestus on rohkem kui kolm kuud, kuni 21 päeva.

Kvartali vaba päev

Kord kvartalis on võimalik võtta vabaks 1 tööpäev isiklike toimingute tegemiseks.

Kõrvaltegevus

Kõrvaltegevusega võib tegeleda, kui see ei takista teenistusülesannete täitmist, ei kahjusta avaliku võimu mainet ega too kaasa teenistuskohustuste rikkumist. Kõrvaltegevuseks peetakse:

  • tegevust töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel;
  • tegevust valitaval või nimetataval ametikohal;
  • tegevust ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus;
  • tegevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

Raamatulaenutus

Raamatuid saab laenutada Kaitseväe raamatukogust või tellida KV raamatukogu kaudu raamatukogudest üle Eesti.

 

Tunnustus teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest või kauaaegse laitmatu teenistuse eest

  • distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine;
  •  tänu avaldamine;
  • Kaitseväe teenetemärgi andmine;
  •  rahalise preemia andmine max 1000 eur;
  • hinnalise kingituse tegemine max 800 eur väärtuses;
  • nimelise külm- või tulirelva kinkimine.

“Aasta ohvitser” ja “Aasta allohvitser” konkurss

Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse algatusel tunnustatakse rahalise preemiaga üks kord aastas tegevteenistuses olevaid ohvitsere ning allohvitsere konkursil „Aasta ohvitser” ja „Aasta allohvitser”. Kummaski kategoorias on üks peapreemia (5000 eurot) saaja ning kuni kaks ergutuspreemia (1000 eurot) saajat.

Kaitseväelase individuaalvarustus

Kaitsevägi tagab kaitseväelasele teenistusülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse, mis koosneb eraldusmärkidest, vormiriietusest, riidevarustusest ja lahingvarustusest. Vormiriietus on teenistusülesannete täitmiseks mõeldud tööriietus, mis väljastatakse kaitseväelasele tegevteenistusse asumise päeval üksuse poolt kus asub kaitseväelase rahuaja ametikoht. Vajadusel teostatakse vormiriietuse parandamine, riiklike tunnuste ja vormielementide uuendamine toimub kaitseväe kulul. Kasutuskõlbmatuks muutunud vormiriietus, vormielemendid ning riiklikud tunnused asendatatkse uutega, selleks tuleb tagastada kasutuskõlbmatud esemed. Riide- ja lahingvarustus oleneb kaitseväelase teenistusülesannete iseloomust ja on, kas tagastamis-või tagastamiskohustuseta ning sõltub varustuse kasutuseesmärgist ja -otstarbest.

Tööandja eluruum

Tegevväelasele antakse tasuta kasutada kasarmukoht seoses roteerumisega ühest omavalitsusüksusest teise, teenistusülesannete täitmisega või väljaõppega.
Kasarmukohad võivad asuda nii kaitseväe territooriumil või ka väljaspool.  


Kasarmukohta ei ole õigus kasutada isikul, kellel on lähemal kui 25 kilomeetrit (arvestades avalikult kasutatavaid teid) isikliku eluruumi, üürilepingu alusel või tegevväelasega seotud isikute omandis oleva eluruumi  kasutamise võimalus. 


Kasarmukohta ei saa kasutada tegevväelase perekonnaliikmed ega temaga seotud kolmandad isikud. 
Tegevväelase rotatsiooni korral antakse kasarmuruum kasutusse kuni üheks aastaks, mida on võimalik majutusvajaduse jätkumisel pikendada. 
Kasarmukoht vabastatakse peale teenistusliku vajaduse lõppemist.

Täpsemalt saad lugeda tööandja eluruumi andmise tingimuste ja selle eest tasumise kohta.

Ümberasumishüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine

Juhul kui tegevväelane määratakse teise kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevasse üksusesse ja selle tõttu on vajalik ka tema perekonnaliikmete püsiv elukoha vahetus hüvitab kaitsevägi piirmäära ulatuses ümberasumisega seotud kulud (sõidukulud, vara veokulu, kolimiskulu)
Seoses ümberasumisega on tegevväelasel õigus taotleda ühekordset hüvitist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära suuruses. Juhul, kui tegevväelasega asuvad ümber ka tema pereliikmed on õigus ühekordsele hüvitisele, mis on kahekordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäär.
Ümberasumisega seotud kulu hüvitatakse kuludokumentide alusel vastavalt tegelikule kulule, kuid mitte rohkem kui 400 eurot tegevväelase ja tema pereliikmete kohta.

Sportimise ja liikumisharrastuse edendamine

Kaitseväelaste kehalise ettevalmistuse eesmärgiks on tagada kehaline valmisolek rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks läbi kehaliste võimete arendamise ja säilitamise ning liikumisharrastuse propageerimise. Tegevväelase füüsilist ettevalmistust hinnatakse vähemalt kord aastas.

Sportimine 3 h nädalas töö ajast. Väeosades kaasaegsed jõusaalid, väliväljakud ja spordihallid. Lisaks läbi Stebby konto kompenseerib kaitsevägi kuni 50€ kuus spordiklubide kasutamiseks. Võimalus osaleda kaitseväe meistrivõistlustel oma üksuse eest. Loodud on Team Kaitsevägi, kelle kaudu saab osaleda Eestis rahvaspordiüritustel ning lisaks on parimatel võimalus osaleda rahvusvahelistel sõjaväespordi võistlustel.

EOK treeneri kvalifikatsiooni taotlemine

Kaitsevägi toetab tegevväelastest tunniandjate spordialast teadlikkust ja aktiivsust ning parandades sellekohaseid oskusi alljärgnevate tegevuste kaudu:

  • erialased täiendkoolitused EOK treenerikvalifikatsiooni omandamiseks/säilitamiseks;
  • KV käsivõitlusprogrammi tsiviilkoolitused;
  • treenerikvalifikatsiooniga seotud tsiviilkoolitused/seminarid;
  • EOK treenerite üldainete koolitused. 

Ametialane enesetäiendamine

Ametialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks võib tegevväelane osaleda koolitusel, mille kulud katab Kaitsevägi oma eelarvest. Kord aastas toimuvatel hindamisvestlustel, mis viiakse läbi vahetu ülema ja tegevväelase vahel, hinnatakse muu hulgas ka koolitusvajadust.  

Osalemine ressursimahukal koolitusel

Ressursimahukas koolitus on koolitus, mille kestus on pikem kui 90 päeva või mille maksumus ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuekordset kuu töötasu alammäära. 

Täiendus- ja ressursimahuka koolituse kord.

Tasuta tagatakse toitlustamine:

  • valiõppusel, mis kestab üle 24 tunni;
  • rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil olles koha peal olles ning sinna ja tagasi sõidul;
  • Kaitseväe laeval, kui laev viibib merel üle 8 tunni või kui laev liigub välisriiki;
  • õhusõidukis ollesjuhul, kui lennuaeg kestab üle kolme tunni.

Toiduraha suurus ööpäevas on 7,55 eurot.

Täpsemalt saad lugeda toitlustamise tingimuste kohta siin.

Tegevväelase lähetamine

Lähetus on tegevväelase viibimine teenistusülesannete täitmisel väljaspool tema rahuaja ametikoha asukohta.

Tegevväelase võib riigisiseselt lähetada:

  • ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks;
  • teenistusülesannete täitmiseks teise struktuuriüksusesse;
  • koolitusele.

Riigisisese lähetuse korral on eelistatud, et kasutatakse transpordivahendina Kaitseväe majandussõidukit ja majutuseks Kaitseväe poolt pakutavaid majutusvõimlusi. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb majutuse puhul arvestada, et majutuskulu ülmmäär on 77 eurot ööpäevas. Majandussõidukite puudumisel tuleks eelistada ühistranspordi kasutamist, kui see on ebapraktiline võib kasutada ka isiklikku mootorsõidukit. Isikliku mootorsõiduki kasutamisel hüvitatakse kütuse kulu maksmist tõendavate dokumentide alusel arvestades läbitud kilomeetreid ja kasutatava mootorsõiduki keskmist kütusekulu ja kütuse hinda.

Tegevväelase võib välisriiki lähetada:

  • lühiajaliselt kuni kuueks kuuks;
  • koolitusele kuni viieks aastaks;
  • osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;
  • riiklike ülesannete täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuueks kuuks (edaspidi pikaajaline välislähetus).

Lühiajalise välislähetuse puhul makstakse päevaraha. Päevaraha määr on 50 eurot, mida makstakse esimesed 15 päeva, 16 päevast makstakse 32 eurot iga järgneva välislähetuse päeva kohta.
Juhul, kui lähetusekohas on tagatud tasuta toitlustamine, siis vähendatakse päevaraha 30% st päevaraha on 35 eurot. Tasuta toitlustamise alle ei kuulu paketisisesne toitlustamine.

Tegvväelase lähetamisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile suurendatakse lähetuse algusekuupäevast alates päevaraha 32 eurot koefitsendiga, mille moodustamisel arvestatakse tegevväelase teenistusülesannete iseloomu ja operatsioooni piirkonna raskusastet.

Tegevväelase vabastamisel makstakse lõpparve hiljemalt teenistusest vabastamise päeval. Lõpparvest peetakse kinni puhkusetasu väljatöötamata põhipuhkuse eest ja makstud ettemakse, mille tegevväelane peab asutusele tagastama.

Kui tegevväelasega sõlmitakse tööleping Kaitseväes või Kaitseliidus või ta võetakse avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse Kaitseväkke, siis tegevväelase teenistusest vabastamisel lõpparvet ei maksta ja tema kasutama jäänud puhkus säilib.

Koondamine

Koondamine on tegevväelase vabastamine tegevteenistusest rahuaja ametikohtade arvu vähendamise või teenistuse ümberkorraldamise tõttu.
Koondamisest teavitatakse ette vähemalt 30 päeva ette.

Koondamise korral makstakse tegevväelasele hüvitist tema tegevteenistusstaaži järgi järgmiselt:

  • kuni kolm aastat – kahe kuu põhipalk;
  • kolm kuni viis aastat – kolme kuu põhipalk;
  • viis kuni kümme aastat – viie kuu põhipalk;
  • kümme ja rohkem aastat – kümne kuu põhipalk.

Koondamise tõttu tegevteenistusest vabastamise korral on isikul õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses koondamise korral ettenähtud tingimustel ja korras.

 

Tegevteenistuses olevate tegevväelaste piirvanuseks on 2019. aasta 31. detsembri seisuga:

  • reamehest või madrusest kuni staabiveeblini – 55 aastat;
  • ülemveeblil – 60 aastat;
  • lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat;
  • kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat;
  • brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat.

Kaitseväeteenistuse seaduse § 90 järgi on alates 1. jaanuaril 2020. aastal teenistusse asujate (ka. varasemalt tegevteenistuses olnud isikud) piirvanuseks vanaduspensioniiga.

Pensioniõiguse väljateenimine jätkub neil, kes olid teenistuses 31.12.2019. aastal (sh ajateenistuses) ning jätkavad katkematult või vahetult tegevteenistuses. Õigus pensionile säilib neil, kellel oli õigus ka enne 31. detsembrit, 2019. aastal. Alates 01. jaanuarist, 2020. aastal tegevteenistusse astujatel pensioni % ei suurene.

Tegevteenistuses olnud isikul on õigus tegevteenistuspensionile ja töövõimetuspensionile.
Toitjakaotuspensionile on õigus perekonnaliikmel.
Tegevteenistuspensioni õigus ei teki alates 01.01.2020 sisenejatele.

Tegevteenistuspension

Tegevväelasel, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50% tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
Pensioni suuruse arvutamise aluseks on isiku valikul kas isiku:
– tegevteenistusest vabastamisel kehtinud tema ametikoha palgaastmestiku keskmine või
– tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast tegevteenistusstaaži, liidetakse pensioni suuruse 50% juurde 2,5%.

Pensioni ülemmäär on 75 % ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

Pensioniõiguse väljateenimine – jätkub neil kes olid 31.12.2019 teenistuses (sh ajateenistuses) ja jätkavad katkematult või vahetult tegevteenistuses.
pensioniõiguse säilimine – sisenejatel kel õigus olemas enne 31.12.2019 ja sisenevad alates 01.01.2020 – pensioni % ei suurene.

Pensioni suuruse arvestamise alus – sõltub viimase 5 a soodsaimast ametikohast.

Tegevteenistuspension määratakse eluajaks.

Töövõimetuspension

Isikule, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime teenistusülesannete täitmise tõttu, tekib õigus töövõimetuspensionile.
Töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks on isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja tema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati.
Töövõimetuspensioni suuruseks on:
– täieliku töövõimetuse korral töövõime kaotusel 100% –  tema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmisest 80%;
– osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 50–90% –  ktema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmisest 60%;
– osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 10–40% –  tema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmisest 40%.

Toitjakaotuspension

Kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral on õigus toitjakaotuspensionile tema ülalpidamisel olnud järgmistel perekonnaliikmetel:

  • laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks saamist;
  • laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 24-aastane või sellest east vanem, kui ta õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega või on meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või on ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane ja ta on töövõimetuks tunnistatud enne 24-aastaseks saamist;
  • vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
  • lahutatud abikaasa, kui ta jõudis vanaduspensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;
  • üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastaseid lapsi, vendi, õdesid või lapselapsi oma perekonnas.

Vennal, õel või lapselapsel on õigus toitjakaotuspensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte.
Toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.
Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 35%, kahe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 55%, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 75% ulatuses toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks olevast summast.

Pensionite indekseerimine

Kõiki pensioniliike indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

 

Vigastada saamine teenistusülesannete täitmisel

Kui kaitseväelane saab teenistusülesannete täitmisel vigastada (nii Eestis kui ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil), käsitletakse seda tööõnnetusena.

Tööõnnetus on tervisekahjustus või surm, mis on põhjuslikus seoses tehtava tööga ja teenistusülesande täitmisega või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil teenistuja:

  • täitis töö- või teenistusülesandeid;
  • tegi muud tööd ülema loal;
  • tegutses Kaitseväe huvides.

Kaitseväe huvides tegutsemine tähendab kaitseväe või üksuse esindamist tegevustes ja üritustel, millel osalemiseks anti teenistujale korraldus või luba.

Kaitseväe huvides tegutsemine ei ole kehaline treening ja sportimine, kui seda tehakse päeva ja tunniplaani välisel ajal ja kaitsevägi ei osale selle korraldamisel. See tähendab, et õnnetus juhtub ajal, mil kaitseväelane viibib teenistuskohas, kuid tema tegevus ei ole kästud või korraldatud.

Tegevväelasele, kellega on juhtunud tööõnnetus, peab väeosa või perearst avama töövõimetuslehe. Haigushüvitis tööõnnetuse korral on 100% alates haigestumise 2. päevast.

Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil vigastada saanule avatakse töövõimetusleht alles siis, kui ta naaseb Eestisse. Väeosa arstil tuleb enne välja kirjutada kehavigastuse teatis.

Tegevväelasele, kellega juhtus tööõnnetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ning kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse, makstakse ajutise töövõimetuse perioodi jooksul igakuist toetust. Toetust makstakse tegevväelasele missiooni päevaraha ulatuses alates Eestisse naasmisest kuni esialgu planeeritud missiooni tähtaja lõpuni.

Maksimaalne ajutine töövõimetusperiood saab kesta kuni 182 päeva ehk 6 kuud.

Juhul kui 182 kalendripäeva ehk kuue kuu jooksul pärast õnnetust ei ole inimene terveks saanud, suunatakse tegevväelane kaitseväe arstlikku komisjoni (KAK) püsiva töövõimetuse hindamiseks.

Ühekordne hüvitis püsiva töövõimetuse korral

Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse/tööõnnetuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksab riik ühekordset hüvitist, mille arvutamise aluseks on töövõime kaotuse protsent ja töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk:

  • osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 10–30% ulatuses 6-kordne hüvitise määr;
  • osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 40–50% ulatuses 24-kordse hüvitise määr;
  • osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel60–70% ulatuses 48-kordse hüvitise määr;
  • osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel80–90% ulatuses 72-kordse hüvitise määr;
  • osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 100% ulatuses 96-kordse hüvitise määr.

Ühekordse hüvitise väljamaksmine

10-30% ja 40-50% töövõimetuse korral jaotatakse väljamakstav hüvitis kahte võrdsesse ossa. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel esimese makse tegemisest.

60-70%, 80-90% ja 100% töövõimetuse korral jaotatakse väljamakstav hüvitis kolme võrdsesse ossa. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel ja kolmas osa kahe aasta möödumisel esimese makse tegemisest.

Teenistusülesannete täitmise tagajärjel tervisekahjustuse saanud isiku tervishoiuteenuse, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine

Kui kaitseväelasel tuvastatakse teenistusülesannete täitmise tagajärjel tekkinud tervisekahjustusest tulenev püsiv töövõimetus ja ta vabastatakse kaitseväe tegevteenistusest või ta jätkab teenistust kaitseväes, siis tagatakse tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed, ravimid ja raviga seotud kulu kehtestatud piirmäärade ulatuses.

Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikute sotsiaalteenuste tagamine

Teenistusülesannete täitmisel tervisekahjustuse saanud isikule tagatakse Kaitseväe poolt järgmised sotsiaalteenused:

  • sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus;
  • abi osutamisega seotud sõidukulu;
  • abivahendid;
  • väljaspool kodu osutatav majutusteenus;
  • püsiva töövõimetusega seotud lisakulu katmine.

Teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelase matusekulud

Matusekulu hüvitatakse 5000 € ulatuses.

Hukkumise korral makstav hüvitis

Kaitseväelase hukkumise korral makstakse ühekordset hüvitist hukkumise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga 150-kordses ulatuses.

Kaitseväelasel on õigus nimetada isik või isikud, kes saavad tema hukkumise korral 50% ühekordselt makstavast hüvitisest.

Kaitseväelase hukkumise korral makstakse hüvitis välja:
– hukkunu nimetatud füüsilis(te)ele isiku(te)le kuni 50% kogu hüvitise summast;

– teine 50% hüvitise summast jääb perekonnaseaduse järgi hukkunu lastele, vanematele, lesele ning tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele (KVTS § 197 lg 1 p 1 ja p 2).

Tasub teada, et juhul, kui kaitseväelane ei nimeta isikut või isikuid, kellele ta sooviks jätta 50% hüvitisest, siis makstakse kogu hüvitis hukkunu lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse järgi hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele. Kui kaitseväelasel või asendusteenistujal aga ei ole lapsi, vanemaid, leske ega teisi perekonnaseaduse järgi tema ülalpidamisel olnud isikuid, siis makstakse kogu hüvitise summa välja tema nimetatud isikule või isikutele (KVTS § 197 lg 2).

Hüvitist saama õigustatud isik võib hüvitist taotleda ühe aasta jooksul kaitseväelase hukkumisest arvates ning see makstakse välja kahes osas.

Viimati uuendatud: 3. detsember 2021, 15:23

Keri üles