Jäta menüü vahele
  1. Kaitsevägi
  2. Kaitsevägi

Kaitsevägi

Kaitsevägi on kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mille peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. 

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti end edukalt kaitsta.

Eesti riigikaitse tugineb laiapindse riigikaitse käsitlusele. See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid et riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond.

Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades.

5 pilti

Vabariigi President Võidupüha paraadil Tartus
23.06.2019. Foto: Ardi Hallismaa

Eesti kaitsevägi koosneb erineva valmidusastmega üksustest, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja kaitseliidu liikmetest. 

Nii rahu kui sõja ajal juhib Eesti Kaitseväge kaitseväe juhataja, kes vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita talle pandud riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja tööorgan on kaitseväe peastaap, mille ülesanne on strateegiline planeerimine, juhtivdokumentide väljatöötamine ja väeliikide teenistuse korraldamine.

Teenistuslike regulatsioonide lehel on võimalik tutvuda nii tegevteenistust kui ka aja- ja reservteenistust korraldavate õigusaktidega.
Elukutseliste sõjaväelaste, ametnike ja teenistujate suurem eesmärk on suurendada Eesti kaitsevõimet ja koostööd NATOs.
Kaitseväe hüvede portaal koondab endas kaitseväe poolt pakutavaid soodustusi ja tagatisi, mis toetavad teenistujaid nende igapäevases teenistuses.

Lähiaastatel keskendume kahe täielikult mehitatud, relvastatud ja varustatud kiirreageeriva jalaväebrigaadi loomisele.

Kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitistega.
Õppused on osa kaitseväe igapäevategevusest, et harjutada üksuste koostööd kõikvõimalikes olukordades.

Kaitseväes on sportimine au sees – kehaline ettevalmistus on sõjalise väljaõppe oluline osa. Kaitseväelaste tugevus ja hea kehaline vorm on üks Eesti kaitsevõime alustaladest.

Kaitseväes on kasutusel ohtralt sümboolikat, mis on üksuste jaoks suure tähtsusega. Siit lehelt saab ülevaate embleemidest, aumärkidest, lippudest, aga ka auastmetunnustest.

Sõjanduse valdkonna erialaraamatukogu teenindab kaitseministeeriumi valitsemisala personali, õppureid, ajateenijaid ning kaitseväe akadeemia koostööpartnereid.
Kaitseväel on ressursse, mida saavad vajadusel kasutada nii kaitseväelased, era- ja avalik sektor kui ka eraisikud.

Samal teemal

Viimati uuendatud: 5. detsember 2022, 10:59

Keri üles