Jäta menüü vahele

Kaitsevägi

Kaitsevägi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mille peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. 

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Eesti riigikaitse tugineb laiapindse riigikaitse käsitlusele. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades.

Eesti kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel, mis tähendab, et suhteliselt väikesearvuline kaitseväe alaline koosseis valmistab ette reservüksusi, mis kriisiolukorras mobiliseeritakse.

Kaitseväes on alalises valmiduses oma ülesande täitmiseks üle 4000 inimese, kes moodustavad osa kiirreageerimisvalmidusest, mille suurus on kokku ca 29 000 inimest. Vajadusel on nende tugevdamiseks 4000 inimest täiendreservis. Lisaks Eesti Kaitseväes ettevalmistuse saanud reservväelased, keda on kokku ca 30 000. Eesti kaitsejõudude kogusuurus on ligikaudu 230 000 inimest ehk kõik need, kes on kantud mobilisatsiooniregistrisse.

Alalise valmiduse üksused koosnevad peamiselt tegevväelastest ja on mõne tunniga valmis sõjalisi ülesandeid täitma ning on baasiks järgmiste üksuste formeerimiseks.

Kiirreageerimisüksused koosnevad väiksemas osas tegevväelastest ja enamasti reservväelastest, kelle ajateenistusest ei ole üldjuhul möödunud rohkem kui viis aastat. Üksuste liikmetele on eelnevalt teada antud vajalikud andmed, mis võimaldab neil kutse korral kiirest kohale ilmuda.

Täiendusreserv koosneb reservväelastest, kes on saanud väljaõppe mingil erialal ning on määratud konkreetsete sõjaaja üksuste juurde, et asendada puudusi ja kaotusi. Üldjuhul määratakse täiendusreservüksustesse neid reservväelasi, kelle ajateenistusest on möödunud rohkem kui viis aastat ning kelle asemele on ajateenistuses ette valmistatud juba uued kodanikud ja üksused.

Kaitseväe struktuuri moodustavad Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseliidu ülem allub vahetult Kaitseväe juhatajale.

Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi plaanib ja viib ellu operatsioone koostöös kõikide väeliikide üksustega. Et Eesti kuulub NATOsse, siis on väga oluline ka koostöö meie partneritega.

Kaitseväe ülesanne rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, väljaõpe ja reservväe ettevalmistus, osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ja tsiviilvõimu abistamine katastroofide tagajärgede likvideerimisel.

Kriisi korral või sõjaajal on Kaitseväe ülesanne tagada kontroll riigi territooriumil, rakendada kaitsevõimet agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel kaitsta riigi terviklikkust ja suveräänsust kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, kontrollida riigi õhuruumi ja tagada strateegiliste objektide õhukaitse, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitse.

Riigikaitse arengukava käsitleb aastaid 2017‒2026 ning see asendab seni kehtinud Riigikaitse arengukava 2013‒2022.

Riigikaitse arengukava

Arengukava eesmärk on arendada kaitseväge, mis on võimeline kriisidele reageerima kiiresti ja tõhusalt. Arengukava tugineb Eesti majanduse tulevikuväljavaatele ja sellest lähtuvale kaitse-eelarve prognoosile järgnevaks kümneks aastaks.

Saadaoleva ressursi planeerimisel on arvestatud ka loodavate uute võimete ülalpidamiskuludega. Eesmärk on hoida taristukulude osakaalu kaitse-eelarves keskmiselt alla viie protsendi. See võimaldab kasutada rohkem raha kaasaegse relvastuse ja varustuse hangeteks ning väljaõppe läbiviimiseks.

Sellest, kuidas riigikaitse on arenenud iseseisvuse taastamisest alates, saab ülevaate veebilehelt riigikaitseareng.ee

Viimati uuendatud: 29. september 2020, 12:44

Keri üles