Jäta menüü vahele

Pioneeripataljon

Pioneeripataljon on toetava loomuga üksus, mille eesmärk on raskendada maastikul vastase üksuste liikumist ja tagada oma üksuste liikuvus ja varjerajatised.

Ülesanded

  • Tõkestada, aeglustada, raskendada või peatada vastase üksusi ja lahingumasinate liikumist või manöövreid.
  • Tagada oma üksuste liikuvust, võimaldada väeüksuste liikumist või manöövrit, parandades teeolusid ja rajades tõketest ja miiniväljadest läbipääse.
  • Parandada lahinguvõime säilitamiseks üksiksõduri ja üksuse üleelamistingimusi, ehitades laskepesi, kaevikuid ja majutuspunkreid.

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Marina Loštšina

1. jalaväebrigaadi teabeohvitser

Juhtkond

Kolonelleitnant Ainar Afanasjev

Pioneeripataljoni ülem

Vanemveebel Heigo Leht

Pioneeripataljoni veebel

Baasõpe

Ajateenijate baasväljaõpe toimub Kaitseväes ühtsetel alustel.

Erialaväljaõpe

Pioneeri erialaõppes antakse ajateenijatele esmalt pioneeriülesannete täitmiseks vajalikud baasteadmised ja oskused.

Sõdureid õpetatakse miine käsitsema, B-kategooria minööri tasemel lõhkama ja lahingdemineerima. Samuti õpitakse välikindlustamist, kasutama pioneeritehnikat, rajama tõkkeid, puitsildu ja paigaldama jooksusildu. Lisaks pioneerierialale antakse ajateenijatele ka jalaväelase ettevalmistus.

Nooremallohvitseride baas- ja erialakoolitus toimub pioneeripataljoni koosseisus olevas pioneerikoolis. Koolis antakse pioneerialast väljaõpet ka tegevväelastele.

Allüksuse väljaõpe

Allüksuseõppe käigus õpitakse ja harjutatakse tegevust jao, rühma ning kompanii koosseisus. Tehakse nii pioneeri- kui ka jalaväeteemalisi koostööharjutusi, läbi viiakse ka lahinglaskmisi käsitulirelvadest jao ja rühma koosseisus.

Ajateenistuse paari viimase kuu veedavad pioneerid peamiselt maastikul, kus harjutatakse kompanii koosseisus. Sõdurid õpivad muuhulgas hoonestatud alal erinevaid pioneeriülesandeid täitma, see kulmineerub iga-aastase pioneerikompanii linnalahinguõppusega „Vaikus enne tormi”. Teenistuse lõpus aset leidval kaitseväe suurõppusel Kevadtorm kontrollitakse ja hinnatakse rühma, kompanii ja pataljoni tasemetel kogu tegevust.

Kutseliste demineerijate väljaõpe

Pioneeripataljoni ülesanne on lisaks ajateenijate ja reservväelaste väljaõppele koolitada rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijaid. Kaitseväe demineerijad teenivad pioneeripataljoni juurde kuuluva Kaitseväe Demineerimiskeskuse (KVDK) koosseisus.

KVDK üksuses valmistatakse demineerijad ette nii välisoperatsioonideks kui ka tegutsemiseks kodumaal. Kursustel omandatud teadmised ja oskused tagavad võimekuse demineerimisülesandeid meeskonna tasemel täita. Kursuste põhiteemad on demineerimise alused, demineerimisvahendid, lõhkekehad, käivitid, lõhketööd ja erinevate lõhkekehade hävitamine. Lisaks läbitakse taktikaõpe ja situatsiooniõpe, toimuvad lahinglaskmised ja kontrollharjutused.

Asutamine

Pioneeripataljoni asutamise kuupäevaks loetakse 1917. aasta 15. detsembrit, kui eesti diviisi koosseisus formeeriti diviisiülema kohusetäitja alampolkovnik Jaan Sootsi määrusega insenerirood. Roodu ülemaks määrati leitnant A. Normak. Säilinud on ka vastav venekeelne määrus 15. detsembrist, millega on määratud teenistuskohtadele ülemad.

21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks (1.) sapöörrood ja seejärel ka 2. sapöörirood.

1. sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris-veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. 1. sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimene ülesanne oli purustada Pljussa jõe sild, et Nõukogude soomusrongid ei pääseks üle jõe. Samuti valmistati ette oma vägede kaitsepositsioonid. Lisaks nendele tegevustele osaleti ka otsestes lahingutes. 2. sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu rahu järgset riigipiiri.

Pärast Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas inseneripataljonina Nõmmele. Algselt kuulusid inseneripataljoni koosseisu ka sidevägede allüksused, mis eraldati pataljonist 1924. aastal, moodustades neist omaette sideväeosa. Inseneripataljon nimetati aga ümber pioneeripataljoniks.

1940. aastal Eesti okupeerimise järel arvati pioneeripataljon Punaarmee koosseisu ja likvideeriti senisel kujul.

Taasasutamine

2002. aasta 2. jaanuaril loodi Tapal suurtükiväegrupi koosseisus pioneerikool, kuhu koondati Kaitseväe pioneeriala spetsialiste, kes hakkasid peatselt esimesi ajateenijaid välja õpetama. 1. jaanuaril 2004 formeeriti pioneerikool ümber Tapa väljaõppekeskuse koosseisus olevaks pioneeripataljoniks.

Embleem

Pataljoni embleemil on tammelehtedest pärjaga ümbritsetud kindlus, mille ees on seisev stiliseeritud lõvi, kes toetub vasaku esikäpaga kilbile ja parema esikäpaga hoiab mõõka.

Kilbil paiknev P-täht osutab pioneeriüksusele.

Kindluse sümbol on pioneeriüksuste tähis, mis sümboliseerib kindlustamist ja ehitamist.

Pärg kujutab sümboolselt pioneeripataljoni üksmeelsust ja ühte perre kuuluvust. Pioneeripataljoni lippTammelehed sümboliseerivad taassündi ja järjepidevuse jätkamist.

Lipp

  

Viimati uuendatud: 3. juuli 2020, 14:06

Keri üles