Jäta menüü vahele

Kaitseväe orkester

Kaitseväe orkester on Toetuse väejuhatuse struktuuriüksus, mis tegeleb sõjaväelise muusikakultuuri edendamise ja esindusüritustel osalemisega.

Kaitseväe orkester esineb riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindusüritustel, hoolitseb sõjaväemuusika levitamise eest, teeb koostööd teiste Eesti orkestritega ja edendab professionaalse puhkpillimuusika kultuuri. Ka teeb orkester head koostööd teiste riikide relvajõudude vastavate üksuste ja muusikaorganisatsioonidega. 

Sõjavägi ilma relvadeta on jõuetu, sõjavägi ilma puhkpillimuusikata on hingetu.
—Hannes Walter, 2000

Kaitseväe orkester seisab hea kõigi kaitseväes läbiviidavate muusikaürituste juhtimise ja nõustamise eest ning on sõjaväemuusika-alaselt abiks kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele.

Kaitseväe orkestri koosseisu kuuluvad puupillirühm, vaskpillirühm ja löökpillirühm.

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Martin Hiir

Toetuse väejuhatuse teabeohvitser

Juhtkond

Kapten Simmu Vasar

Kaitseväe peadirigent ja Kaitseväe orkestri ülem

Eesti kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 24. novembril 1918. a. loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. Aasta hiljem, 1919. aastal, nimetati orkester ümber Sõjaministeeriumi orkestriks ning 1928. aastal Kaitseministeeriumi orkestriks. 1934. aastal nimetati orkester ümber Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari). Orkester likvideeriti 1940. aastal seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga. Selleks ajaks oli orkestri koosseisus 2 ohvitseri, 40 allohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast.

Eesti kaitseväe orkester taasloodi ametlikult 29.01.1993 ning esimest korda koguneti tööd alustama juba paar päeva hiljem, 01.02.1993. Taasloodud orkestri ülemaks määrati kapten Aivar Raigla. 1996-2019 oli orkestri ülemaks kolonelleitnant Peeter Saan. Tema kõrval tegutses pikaajaliselt (1996-2019) orkestri tseremooniadirigent kolonelleitnant Indrek Toompere, kes oli aastatel 1994-1996 ka orkestri ülem. Alates 2019. aastast on orkestri ülem ja kaitseväe orkestri peadirigent kapten Simmu Vasar, dirigent nooremleitnant Teet Raik ja tseremoniaaldirigent nooremleitnant Mikk Uusmäe. Praegu kuulub orkestrisse kolm dirigenti, orkestriveebel veebel Peep Geraštšenko ja 36 orkestranti.

Eesti Kaitseväe orkestri ülemad:

  • 1993 – 1994 kapten Aivar Raigla
  • 1994 – 1996 kolonelleitnant Indrek Toompere
  • 1996 – 2019 kolonelleitnant Peeter Saan
  • 2019 – … kapten Simmu Vasar

Kaitseväe orkestri tegevväelased ja ajateenijad kannavad välivormi ja orkestri sinise tavavormi paremal õlal orkestri embleemi.

Kaitseväe orkestri embleem

Kaitseväe orkestri dirigendid ja orkestrandid kannavad esinemisvormi pükstel vastavalt kulla või oranži värvi kahekordseid lampasse. Orkestrandid kannavad tavavormi kuue varrukatel küünarnukist mansetini kolme oranži põiktriipu. Orkestri tavavormi juurde kuulub ka akselbant, mis on dirigentidel kuldset ja orkestrantidel oranži värvi. Orkestri tavavormi disain on taastatud 1937. aastast kasutusel olnud Tallinna Garnisoni orkestri vormist.

Lisaks tava- ja välivormile kannavad Kaitseväe orkestri tegevteenijad ka pidulikku musta õhtuvormi koos kuldse akselbandiga.

Igal aastal võtab kaitseväe orkester oma teenistusse kuni 20 ajateenijat pärast sõduri baaskursuse läbimist. Ajateenijate edasine teenistuskäik koosneb rivitrummiõppest ja väiksemate koosseisudega (rokkbänd, vokaalansambel) esinemistest. Ajateenijate bändi repertuaar on mitmekesine, tehakse oma arranžeeringutes nii sõdurilaule kui ka Eesti ja välismaa artistide tuntud lugusid. Viimaste aastate ajateenijate kevadine tipphetk on olnud esinemine Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Veteranirockil. Orkestri ajateenijate peamine ülesanne on populariseerida ajateenistust kaitseväes.

Kaitseväe orkestris ajateenistuse läbimise eelduseks on muusikaline kõrgharidus või muusikaline keskeriharidus või selle omandamine mõnes Eesti või välismaa õppeasutuses.

Ajateenijate väljaõpe kaitseväe orkestris:

  • Rivitrummi väljaõpe
  • Puhkpilli väljaõpe
  • Rokk-bänd / jazz-bänd
  • Meeskoor / lauluansambel
  • Vaskpilliansambel

Igal aastal toimuvad kevadel ja sügisel kaitseväe orkestri kontserdid Estonia Kontserdisaalis. Kontsertidel esitatakse nii spetsiaalselt puhkpilliorkestrile loodud teoseid kui ka seadeid sümfoonilisest muusikast, instrumentaalkontsertidest, ooperitest, operettidest, muusikalidest ja filmimuusikast. Lisaks eelpool mainitud kontsertidele toimub aasta jooksul ka mitmeid teisi kaitseväe orkestri esinemisi (276 esinemist 2019. aastal) üle Eesti.

Orkestriga on teinud solistidena erinevate kontsertide raames koostööd näiteks Katrin Karisma, Tõnu Kilgas, Sirje Puura, Väino Puura, Priit Volmer, Oliver Kuusik, Elina Netšajeva, Anne Veski, Tanel Padar, Ott Lepland, Karl-Erik Taukar, Tanja Mihhailova, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksoo, Laura Põldvere, Helin-Mari Arder, Pearu Paulus, Karl Madis, Toomas Vavilov jpt.

 

 

Viimati uuendatud: 25. august 2020, 08:34

Keri üles