1. poolaasta (26 nädalat):
Ajateenistus algab sõduri baaskursusega (SBK), mille jooksul omandavad ajateenijad üksiksõduri põhiteadmised ja -oskused. SBK kestab viis nädalat ja on kõigile ajateenijatele ühtne. Väljaõppetsüklit iseloomustab lühike ja intensiivne kursus, mille jooksul omandab ajateenija baasteademised sõdurioskustest, sealhulgas kaitseväelise korra nõuete järgimisest, varustuse hooldamisest, esmaabi andmisest, automaatrelva käsitsemisest ning maastikul liikumisest ja varjumisest.
SBK lõpul valitakse kandidaadid nooremallohvitseri baaskursusele (NABK), autojuhi erialakursusele (AJEK) ja muudele erialakursustele (EK), mille läbiviimine toimub ühtsete kursusekavade alusel ja määratud aegadel.
Mõnele erialale valitakse võimalusel eelneva vastava hariduse, töökogemuse või muude eeldustega ajateenijaid. Samuti võib ajateenistuses omandatud eriala tulla kasuks tulevastel õpingutel ja töös.
-
Nooremallohvitseri baaskursus – NABK
Nooremallohvitseri baaskursus on kõigile kaitseväe nooremallohvitseridele ühtne ja selle jooksul omandatakse nooremallohvitseri põhiteadmised ja -oskused.
-
Autojuhi erialakursus – AJEK
Autojuhi erialakursusele (AJEK) valitakse enamasti ajateenijaid, kes on omandanud enne ajateenistust mõne mootorsõiduki juhtimisõiguse (tavaliselt B-kategooria).
Kursusel omandatakse autokooli toetusel kaitseväeliste ülesannete täitmiseks vajalik mootorsõidukijuhi (tavaliselt C- või CE-, harvem D- või A-kategooria) juhtimisõigus.
Lisaks omandatakse AJEK käigus kaitseväe sõidukite kasutamise ja esmase hooldamise oskused ning sageli ka sõjaaja allüksuse põhised esmased erialased teadmised ning -oskused.
Erialakursusel õpib sõdur täitma oma sõjaaja ametikoha erialaseid ülesandeid vastavalt relvaliigi, üksuse ja allüksuse iseärasustele. Eriala võib olla näiteks kuulipildur, granaadiheitur, laskur-sanitar, sihtur, pioneer, sidemees, õhutõrjuja, mehaanik või kokk. Kursuse pikkus sõltub eriala keerukusest ja relvaliigi iseärasustest.
-
Reservohvitseri põhikursus – ROPK
Reservohvitseri põhikursus on kõigile tulevastele reservohvitseridele ühtne ja korraldatakse Kaitseväe Akadeemias. Kursusel omandatakse sõjaaja nooremohvitseri ametikohal teenimiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused. Kursuslasi nimetatakse aspirantideks ja nõuetele vastavale lõpetajale omistab Vabariigi President lipniku auastme.
Reservohvitseri erialased pädevused omandatakse oma sõjaaja allüksuse või erialakoolide erinevatel kursustel tagamaks juhtimiseks vajalik erialane ettevalmistus.
Rühmavanema kursus toimub kõigile tulevastele reservrühmavanematele ühtse õppekava järgi ja üksuse põhiselt. Kursusel omandatakse sõjaaja rühmavanema ametikohal teenimiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused. Kursuse nõuetele vastav lõpetaja saab seersandi auastme.
Reservrühmavanema erialased pädevused omandatakse oma sõjaaja allüksuse või erialakoolide erinevatel kursustel, tagamaks juhtimiseks vajalik erialane ettevalmistus.
2. poolaasta (26 nädalat):
Pärast erialakursuseid jätkub kõigi ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel (AÜK). Kursuse põhieesmärk on õppida ja harjutada koostööd oma sõjaaja jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus.
Vajadusel täidetakse ka muid igapäevaseid kaitseväelisi teenistusülesandeid. Kursuse jooksul viibitakse sageli maastikul.
Väljaõpe jätkub vastavalt erialaspetsiifikale. Sellel perioodil on üksused alalises valmiduses täitma neile määratud riigikaitselisi ülesandeid.
Ajateenistus lõppeb väljaõpetatud struktuuriüksuste koostegevusharjutusega vastavalt üksuste plaanidele.
Paari nädala jooksul enne ajateenijate reservi arvamist toimuvad teenistuse kokkuvõtted ja lõpuüritused. Lisaks hooldatakse põhjalikult teenistuses kasutatud varustus ning taristu.
