Kriisiajal on maakaitse ülesanne toetada sisejulgeolekut ja riigivõimu; koguda teavet vastase tegevuse kohta; rajada ühendusteed ja hoida need kontrolli all ning toetada kaitseväe formeerimist. Vajadusel toetavad maakaitsjad ka politseid, päästeteenistust ja kohalikku omavalitsust. Sõja korral jätkab maakaitse sisejulgeoleku toetamist oma tagalaalal. Nendel aladel, kuhu vastane on juba jõudnud, peab maakaitse teiste üksustega koordineeritud iseseisvat vastast kulutavat lokaalset lahingut ning jääb vastase tagalasse toetama vastupanuvõitluse korraldamist.
Kui kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste vastutusala määratakse kriisi ning sõja korral lahinguplaani järgi, siis maakaitseüksuste vastutusala on püsivalt sama, jäädes kindlatele territooriumitele. Selliselt on loodud eeldused, et maakaitseüksuses teenivad inimesed elavad ja harjutavad ühes piirkonnas, mistõttu tunnevad üksikasjalikult sealset keskkonda.
2022. aastal suurendas kaitsevägi maakaitsestruktuuri kahekordseks – 20 000 liikmeni. Kui seni kuulusid maakaitsesse kaitseliitlased, kes olid võtnud kaitseväekohustuse, või reservväelased, kes olid astunud Kaitseliidu liikmeks, siis maakaitse struktuuri suurendamisel 10 000 liikme võrra tugevdati struktuuri reservväelastega, kes ei kuulu enam kiirreageerimisreservi koosseisu.
Struktuuri suurendamisega loodi üle 300 rühma, mille teenistuspiirkonnad on määratud üle kogu Eesti. See tähendab tinglikult igasse maakonda üle 20 uue rühma lisandumist, mis suurendab tuntavalt Eesti territoriaalkaitsevõimet.
Rahuajal korraldab maakaitseüksuste väljaõpet käitsevägi koostöös Kaitseliiduga. Maakaitseüksuste liikmeid kutsutakse õppekogunemistele nii malevapealike kutsetega (kaitseliitlaste puhul) kui ka kaitseväe õppekogunemise kutsetega (kõigi maakaitse liikmete puhul).
Maakaitseüksused liidetakse sõjaajal Kaitseliidu maakaitseringkondade juurde. Sõjaajal juhib teiste üksuste kõrval maakaitset kaitseväe juhataja.
Õppus Ussisõnad
Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldasid 2023. aasta sügisel õppuse Ussisõnad, mille käigus anti täiendväljaõpe ligi 10 000 maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele.
Õppus Ussisõnad korraldati 28. augustist 8. oktoobrini (kuue nädala jooksul).
Täpsemalt saad lugeda siit!
Vaata ka õppekogunemiste korduma kippuvaid küsimusi!
Kaitsevägi ja Kaitseliit alustasid 2022. aastal maakaitse territoriaalsete üksuste täiendavat komplekteerimist reservväelastega. Maakaitse üksustesse määrati reservväelased, kellel puudus kehtiv sõjaaja ametikoht, kes on läbinud ajateenistuse Eesti Kaitseväes ning kes vastavad seaduses kehtestatud tervisenõuetele. Iga reservväelane saab oma sõjaaja ametikohale määramist kontrollida kodulehel www.kaitsevaeteenistus.ee.
Maakaitseüksustesse määramised toimusid 2022. aasta detsembrikuu jooksul ning sellest teavitatakse läbi www.kaitsevaeteenistus.ee keskkonna. Need reservväelased, kes ei andnud teada oma teenistuspiirkonna eelistusest, määrati üksustesse vajaduspõhiselt.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on maakaitse?
Maakaitse on kaitseväe sõjaaja koosseisu kuuluv territoriaalne struktuur, mis katab kogu Eesti ühtse tiheda turvavaibana. Maakaitse struktuur on mehitatud sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega.
Mis on maakaitserühm?
Maakaitserühm on kergejalaväerühm, mis on osa kaitseväe sõjaaja struktuurist. Maakaitserühmad liidetakse territoriaalkaitse üksustega üle kogu Eesti, et kaitsta Eestit igas piirkonnas. Territoriaalkaitset tagavad Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja malevad, mistõttu hakkavad maakaitserühmad tegema tugevat koostööd just nendega.
Keda määratakse maakaitserühmadesse?
Maakaitserühmadesse määratakse reservväelased, kelle sõjaaja üksuse koosseis on asendatud värskelt väljaõpetatud reservväelastega. Selleks, et rakendada sõjalise väljaõppega täies elujõus reservväelasi võimalikult efektiivselt Eesti riigi kaitsmisel, roteeritakse nad kiirreageerimisreservist maakaitse koosseisu.
Kuidas on omavahel seotud maakaitserühm, maakaitseringkond (ja malevad) ning kaitseväe reservväelased?
Ajateenistuse läbimisel määratakse reservväelased sõjaaja ametikohtadele. Need reservväelased, kelle sõjaaja üksuse koosseis on asendatud värskelt väljaõpetatud reservväelastega, määratakse uuele sõjaaja ametikohale maakaitserühmas. Maakaitserühmad määratakse toetama maakaitseringkondi, et tugevdada Eesti territoriaalkaitset.
Kas maakaitsjad on kaitseliitlased?
Maakaitsestruktuuri kuulumine ei tee võitlejat automaatselt kaitseliitlaseks. Õppusel Ussisõnad osalejad on ajateenistuse järel reservi arvatud reservväelased, kes ei pruugi olla kaitseliitlased. Küll aga on kõigil maakaitseüksustesse kuulujatel võimalik astuda Kaitseliidu liikmeks.
Kas rühmad tõsteti üle tervikuna?
Ei. Maakaitserühmades määrati reservväelased sõjaaja ametikohale eelkõige alalise elukoha aadressi järgi, et nad saaksid tegutseda oma elukoha vahetus läheduses.
Kes juhib maakaitserühmasid?
Rühmasisest tegevust juhivad reservväelastest rühmaülemad. Kuna rühmad määratakse maakaitse struktuuris Kaitseliidu maakaitseringkondade juurde neid toetama, siis rühmadele püstitatud ülesandeid jagavad kaitseringkondade ülemad.
Miks mu ajateenistuse eriala ei vasta praegusele ametikohale?
Maakaitserühmade komplekteerimisel eelistatakse reservväelaste rakendamist erialal, mille väljaõppe nad on läbinud. Kui sellel erialal vabu ametikohti ei olnud, rakendatakse inimest muudel, sageli lihtsamatel ametikohtadel. Oluline on, et võimalikult paljudel reservväelastel oleks ametikoht, kuna see tagab neile varustuse ja koha struktuuris.
Miks on mu rühm maakaitse juures/miks saan lisainfot maakaitseringkonnalt?
Maakaitse struktuuri määratud rühmad on plaanitud toetama maakaitseringkondi ja tegutsema maakaitseringkondade vastutusalal, mistõttu saab lisainfot ka maakaitseringkondadelt.
Kui mu tervis ei võimalda antud rühmas teenida, siis mida peaksin tegema?
Terviseprobleemidest, mis takistavad sõjaaja ülesannete täitmist, teavita kaitseressursside ametit, kust saab edasist infot.
Kas saan valida ise piirkonna, kuhu üksusesse kuuluda?
Oma soovitud teenistuspiirkonnast tuli anda märku 2022. aasta novembrikuu jooksul. Seda tegi üle 1400 reservväelase ja võimalusel arvestati nende sooviga. Praegu on lihtsaim viis piirkonna vahetamiseks Kaitseliiduga liitumine.
Miks mind määrati maakaitserühma elukohast hoopis mujale?
Reservväelasi määrati sõjaaja ametikohale maakaitseüksustes eelkõige alalise elukoha aadressi järgi. Kui antud piirkonnas ei olnud vabu ametikohti, siis määrati inimene mõnda muusse üksusesse.
Kas maakaitse läheb ka sõtta?
Maakaitse ülesanne on kaitsta Eestit üle riigipiiri tunginud agressori eest kõikjal Eestis. Eesti-suunalise ohu korral kutsutakse välja kaitseväe sõjaaja koosseis, sealhulgas maakaitseüksused, et vajaduse korral kaitsta Eestit sõjalise rünnaku eest.
Kus maakaitse sõdib?
Maakaitse sõdib kõikjal Eesti territooriumil. Maakaitserühmad määratakse ja võimaluse korral komplekteeritakse piirkondlikkuse põhimõttel. See tähendab, et rühmad liidetakse kindlate maakaitseringkondadega, mis suurendab nende teadlikkust oma vastutusalast. Maakaitserühmade komplekteerimisel eelistatakse, et nende koosseisu kuuluvad inimesed elaksid samas piirkonnas, sest nad tunnevad paremini ümbritsevat keskkonda ja suudavad kiiremini reageerida.
Milliseks kujuneb väljaõpe?
Maakaitserühmade väljaõpe korraldatakse etappidena 2023. aasta teise poolaasta jooksul. Välja õpetatakse nii rühmade juhtkonnad kui reakoosseis. Väljaõpe korraldatakse kaitseväe ja Kaitseliidu koostöös ja sellest teavitatakse reservväelasi seaduses ettenähtud korras vähemalt 120 päeva ette.
Kui tihti hakkab väljaõpe toimuma?
Kavandatud on 10-päevased väljaõppetsüklid, kus juhtivkoosseis osaleb kogu perioodi vältel ja reakoosseis mõnevõrra vähem. Väljaõppega on kavas alustada 2023. aasta augustis-septembris.
Kas õppusel osalemine on vabatahtlik?
Ei, õppusel Ussisõnad osalevad maakaitseüksustesse kuuluvad reservväelased ja reservväelastele on õppekogunemise kutse saamise järel õppusel osalemine kohustuslik.
Kuidas toimub õppuse ajal tasustamine?
Maakaitseüksuste liikmed osalevad õppekogunemisel reservväelastena ja nende kompensatsioonid ning hüvitised on samadel alustel nagu näiteks Kevadtormil osalejatele.
Alates 01.01.2018 makstakse õppekogunemisel osaletud aja eest toetust olenevalt ametikoha (mitte isiku enda auaste) põhiliigist järgnevalt:
- sõdur – 37 eurot päevas
- allohvitser – 40 eurot päevas
- ohvitser – 50 eurot päevas
NB! Tegu on brutosummadega (tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 3)
Kas õppuse käigus käiakse ka laskmas?
Jah, relvaõpe ja laskeväljaõpe on osa õppusest Ussisõnad.
Milline on maakaitsja varustus?
Maakaitse võitleja varustus sarnaneb iga reservväelase varustusega.
Kust saan lisainfot?
www.mil.ee/maakaitse või isiklike küsimuste korral [email protected]
