Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 237. nädalal kohtusid USA presidendi eriesindajad nii Venemaa kui Ukraina juhtkonnaga, Venemaa ja Saksamaa suhted püsisid Venemaa nurjunud terrorirünnaku tõttu pingelistena ning sõjategevus rindel oli intensiivsem kui eelmisel nädalal. Samuti jätkusid kaugmaalöögid strateegilise ja kriitilise taristu pihta.
USA presidendi eriesindajate Jared Kushneri ja Steven Witkoffi Moskva ning Kiievi külastuse ajaks peatasid Ukraina ja Venemaa kaugmaalöökide andmise teineteise pealinnade pihta. Ukraina soovis ka rindel vaherahu kehtestada, kuid Venemaa sellega ei nõustunud.
Moskvas toimunud kohtumisel edastasid USA esindajad oma arusaamad sellest, kuidas võiks sõja lõpule viia. Venemaa vastas oma nägemusega olukorrast rindel, Vene vägede väidetavast edust ja väljendas veendumust, et püstitatud sõjaeesmärgid suudetakse saavutada. Samuti rõhutas Vene pool jätkuvalt, et rahu kehtestamiseks peab kõrvaldama konflikti „juurpõhjused“, mille all on Moskva mõistnud enda hinnangul praeguse Ukraina juhtkonna „ebaseaduslikkust“ ja „vastuvõetamatust“.
Seejärel saabusid USA eriesindajad Kiievisse, kus toimus mitu kohtumiste vooru, millest ühes osalesid ka ÜK, Saksamaa ja Prantsusmaa esindajad. President Zelenskõi märkis, et USA eriesindajad esitasid häid ideid sõja lõpetamiseks, kuid endiselt pole selge, kas neid on võimalik ellu viia. Sellegipoolest toetab Ukraina USA ettepanekut kõnelusi hoogustada ja jätkata neid kolmepoolses formaadis, kusjuures Ukraina peab väga oluliseks ka Euroopa esindajate osalemist kõnelustel. President Zelenskõi sooviks taasalustada kolmepoolseid kõnelusi juba septembris-oktoobris, kuid selleks pole veel konkreetseid plaane.
Samal ajal jätkus vastasseis Saksamaa ja Venemaa vahel. Reageerides Saksamaa sammudele pärast nurjunud terroriakti Leipzig/Halle lennujaamas, otsustas Venemaa sulgeda Saksa peakonsulaadi Peterburis ja Goethe instituudi osakonnad Moskvas, Peterburis ja Jekaterinburgis. Venemaa välisminister Lavrov süüdistas Saksamaad soovis alustada sõda ja ähvardas, et Venemaa teeb toimunust oma järeldused.
Saksa välisminister Wadephul iseloomustas Lavrovi ütlusi kui katset mõjutada Saksa ühiskonda ning märki Venemaa meeleheitest, et mõnepäevasena planeeritud sõda Ukrainas kestab viiendat aastat.
Rindel toimus möödunud nädalal ligi 250 lahingukokkupõrget ööpäevas, mis on 11% rohkem kui eelmisel nädalal.
- Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast), millele järgnesid Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast), Lõmani (Donetski oblast) ja Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunad.
- Ukraina vägede vasturünnakud toimusid valdavalt Harkivi oblastis Borova ja Kupjanski suunal ning Donetski oblastis Lõmani ja Slovjanski suunal.
- Venemaa Föderatsioon kaotas ligi 1400 sõjaväelast ööpäevas.
Möödunud nädal oli teine järjestikune nädal, mil Venemaa Föderatsiooni relvajõud kaotasid üle 10 000 võitleja ning nende kogukaotused ületasid nädala sees 1,5 miljoni sõjaväelase piiri. Venemaa relvajõudude põhipingutus toimus endiselt Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal ning nende eesmärk oli Donetski, Zaporižžja ja Luhanski oblasti piirideni jõudmine ja kaotatud positsioonide taastamine Dnipropetrovski oblastis.
Viimastel päevadel on avalikkusse jõudnud mitmed teated Ukraina vägede edust Lõmani suunal. Ukraina on operatsioonijulgeoleku kaalutlustel hoidunud ametlike teadaannete avaldamisest, kuid olemasolev info viitab selgelt Ukraina vägede edasiliikumisele ja olukorra paranemisele Slovjanski suunal.
Venemaa jätkas intensiivset kaugmaalöökide andmist Ukraina linnade pihta. Enne USA eriesindajate saabumist Kiievisse ründas Venemaa seda rohkem kui nädal aega järjest ning 1. –4. septembrini kestsid õhuhäired Kiievis 5–13 tundi ööpäevas. Rünnakute sihtmärkide hulgas olid lisaks strateegilistele ja kriitilise taristu objektidele ka toidu- ja meditsiinivahendite laod ning tabamusi said korterid, kauplused, sõidukid jm. Ööl vastu 8. septembrit lasi Venemaa Kiievi suunas taas ballistilisi rakette ja reaktiivdroone, lõpetades USA saadikute visiidi ajaks kehtinud lühikese rünnakupausi.
Kokku ründas Venemaa Föderatsioon erinevaid sihtmärke vähemalt 14 Ukraina oblastis ning põhjustas voolukatkestusi vähemasti kaheksas oblastis. Ukraina energeetikud tegid septembri esimese nädala jooksul ära väga suure töö voolukatkestuste likvideerimisel ning taastasid rohkem kui 900 000 leibkonna elektrivarustuse Odessa, Donetski, Dnipropetrovski ja Kiievi oblastis.
Ukraina korraldas kolmapäeval, 9. septembril, rünnaku seni kättesaamatus kauguses olnud Novõi Urengoi gaasikondensaadi tehasele Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Rünnaku sihtmärk paikneb ligi 3000 km kaugusel Ukrainast ning seni peeti Siberi ja Arktika piirkondi turvaliseks. Nüüd on olukord muutunud ja Venemaa jaoks väga oluline fossiilkütuste tootmise piirkond, kus toodetakse 90% Venemaa maagaasist ja 19% naftast, on edaspidi Ukraina löögiulatuses.
Ukraina kaugmaalöögid tabasid ka naftatöötlemistehaseid Permi krais ning Rjazani ja Saratovi oblastis. Samuti rünnati naftakeemiatehast Baškortostani Vabariigis ning naftaterminali Krasnodari krais.
Ukraina poolt rünnatud sõjalistest sihtmärkidest võib esile tõsta Novorossiiski mereväebaasi, Krimmi ja Krasnodari krai lennuvälju ning Rostovi oblasti õhutõrjevahendeid.
