„Mussooni tarvis loodud stsenaarium oli üsna keerukas, kuid selle eesmärk oli õppeprotsessi kiirendamine ja üksused said oma ülesannetega edukalt hakkama,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.
Õppuse põhirõhk oli suunatud 1. jalaväebrigaadi väeüksuste ülematele ja staapidele, kes harjutuse erinevates faasides said harjutada lahingutegevuse juhtimist vastavalt kõrgemalt saadud käsule ning oma tegevuse koordineerimist toetavate üksustega.
Varasemast erinev oli õppus Viru jalaväepataljonile, kellel olid sel korral kasutada soomukid. Pataljoniülema major Arno Kruusmanni sõnul lisasid soomukid oluliselt tulejõudu, suurendasid manöövervõimet ning muutsid lahingutempo selgelt kiiremaks.
Lisaks 1. jalaväebrigaadi väeüksustele oli õppusele kaasatud ka Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid ning 2. jalaväebrigaadi kaitseväelased.
Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna lahingugrupi ülem kapten Ivo Hakman pidas sarnaste ühisõppuste toimumist oluliseks eeskätt kogemuste omandamise ja koostöö täiustamise seisukohalt. „Esimest korda olime õppusel Mussoon väljas lahingugrupi juhtimispunktiga. Koostöö 1. jalaväebrigaadi üksustega sujus hästi ja loodame seda tulevikus veelgi tihendada.“
Lisaks kaitseväelastele ja kaitseliitlastele oli õppusele kaasatud ka reservohvitsere. Reservleitnant Maido Põldes osales harjutusel Kalevi pataljoni juhtimispunkti koosseisus ning jäi kogemusega väga rahule. „Minu erialane taust on piirivalvest ja seetõttu on mul jalaväepataljoni staabitöös veel palju õppida. Sellest hoolimata oli õppus Mussoon väärt kogemus ja loodan, et reservohvitseride osalus kaitseväe õppustel tulevikus jõudsalt kasvab,“ ütles leitnant Põldes.
Mussoon on jätkuks möödunud sügisel toimunud kaardiharjutusele Briis, kus treeniti taktikaliste tegevuste planeerimist ja koordineerimist. Nii Briis kui ka Mussoon on ettevalmistavad staabiõppused mais ja juunis toimuvateks suurõppusteks Kevadtorm ning Saber Strike, kus osalevad ka liitlaste üksused.