1. jalaväebrigaad tähistas reedel, 25. aprillil oma 108. aastapäeva avades Tapa linnaku uksed pea 1700 kooliõpilasele ja lasteaialapsele ning andes au eelkäijatele ja ergutades silmapaistvamaid teenistujaid.
„Nii nagu meie eelkäijad andsid endast parima Eesti tuleviku nimel, oleme ka meie valmis endast parima andma. Meil on ülesanne käes – olla valmis Eesti riiki kaitsma. Meie esivanemad said selle ülesandega hakkama, saame kahtlemata meiegi hakkama. Me oleme valmis pingutama, oleme meelekindlad ning valmis näitama, mis meis peidus on ning seda nii eesseisval õppusel Siil kui vajadusel ka relv käes agressorit hävitades,“ ütles rivistusel 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Kundla.
Brigaadi aastapäeva puhul anti välja ka aasta ohvitseri, allohvitseri, sõduri, töötaja ning reservväelase tiitlid. Aasta ohvitseriks valiti major Sven Pruel pioneeripataljonist, aasta allohvitseriks staabiveebel Rome Kuusik lahinguteeninduspataljonist, aasta sõduriks kapral Marek Rander Scoutspataljonist, aasta töötaja tiitli pälvis Sander Keskpalu brigaadi staabist ning aasta reservväelaseks valiti kapten Veljo Kaptein Kalevi jalaväepataljonist.
1. Eesti jalaväepolk, kelle õigusjärglaseks tänast 1. jalaväebrigaadi loetakse, moodustati 25. aprillil 1917. Üksus võitles aastatel 1918-1920 Vabadussõjas. Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon, liitlaste lahingugrupp, Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, lahinguteeninduspataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning staabi- ja sidekompanii.
