„Lõpurännakul õpivad ajateenijad tundma eelkõige iseennast ning ka seda, et inimvõimetel on alati olemas teatud reserv. Aga ka seda, et koos jõutakse kaugemale,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.
Olgugi, et rännaku pikkus ja formaat väeosade lõikes veidi erineb, on selle eesmärk igal pool sama: kontrollida, kui hästi on omandatud sõdurioskused ning kui edukalt tulevad noored mehed ja naised toime füüsilise ja vaimse koormusega.
„Meil pole teist valikut. Ajateenistus on õpetanud mitte alla andma. Ja kui mõnel raskeks läheb, aitame teda,“ ütles Viru jalaväepataljoni võitleja reamees Vlad Kruzo, kelle sõnul on lõpurännaku oluline osa ka meeskonnavaimu tugevdamine.
Kalevi jalaväepataljoni lõpurännaku tegi eriliseks selle uus formaat ja sidumine taktikalise tegevusega. Ligi 30 kilomeetrine rännak sisaldas endas ka vastase poolt kontrollitud alasse sisse imbumist ning olulise objekti hõivamist.
„Eesmärk oli luua sõduritele võimalikult reaalne stsenaarium, mis vastaks olukorrale lahinguväljal. Hea meel oli näha, et sõdurid olid visad ja vastupidavad hoolimata raskest maastikust ja väsitavatest ülesannetest,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp.
Kokku lõpetab 1. jalaväebrigaadis sõduri baaskursuse ligi 1000 sõdurit, neist 600 teenib Jõhvis asuvas Viru jalaväepataljonis ja ligi 400 Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis. Truudusetõotuse Eesti riigile annavad võitlejad sel reedel, 15. septembril.