1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul on järgmisel aastal sajandat sünnipäeva tähistav 1. jalaväebrigaad ühtlasi nii Eesti vanim kui samas ka kiireimini arenev üksus. „Oleme täielikult lahinguvalmis ning suuteline Eestit kaitsma samal moel, nagu seda tegi meie eelkäija Vabadussõjas,“ ütles kolonelleitnant Palm.
Täna hommikul Tapa linnakus aset leidnud rivistusel anti üle aasta ohvitseri, allohvitseri, sõduri ja töötaja tiitlid. 1. jalaväebrigaadi aasta ohvitser on õhutõrjepataljoni ülem major Priit Pikner, aasta allohvitser vanemveebel Indrek Roosaar Kalevi jalaväepataljonist, aasta sõdur Scoutspataljonis teeniv kapral Janar Peets ning aasta töötaja 1. jalaväebrigaadi staabi referent Kätlin Vildek.
Tapa linnakusse saabunud külalised said tutvuda brigaadi relvastuse ja tehnikaga ning osaleda võistlustes ja mängudes. Esmakordselt korraldati lahtiste uste päeva raames ka karjääripäev, kus lisaks kaitseväe struktuuriüksustele tutvustasid oma tegevust politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning vanglaamet.
1. Eesti jalaväepolk, kelle õigusjärglaseks tänast 1. jalaväebrigaadi loetakse, moodustati 25. aprillil 1917. Üksus võitles aastatel 1918-1920 Vabadussõjas.
Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate baasil Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon. Sel aastal saab 1. jalaväebrigaad oma käsutusse ka esimesed moodsad jalaväe lahingumasinad CV9035.