Täna hommikul lõppes Lätis, Adaži polügoonil Balti pataljoni õppuse Baltic Eagle hindamisfaas, mille käigus hinnati pataljoni lahinguvõimelisust.
Kolmepäevase hindamise jooksul kontrolliti üksuste varustuse, sidevahendite ja tehnika korrasolekut ning pataljoni valmidust tegutseda erinevates taktikalistes situatsioonides. Pataljoni sooritas taktikalise rännaku ja viis läbi ründeoperatsiooni. Lisaks hinnati Eesti üksuse tegevust sattumisel vastase varitsusele, soomuki evakueerimisel, üksuse sattumisel improviseeritud lõhkekehale ja haavatute evakueerimisel helikopteriga.
„Hinnangud meie üksustele näitavad, et ettevalmistus on olnud suurepärane, tegutseti kiiresti ja enesekindlalt. Pataljoni hindamise tulemused näitavad, et Balti riigid on üksuste ettevalmistamisel teinud tubli töö ja me anname NRF-14 koosseisu hästi varustatud ning suurepäraselt toimiva kiirreageerimispataljoni, mis vastab kõige kõrgematele standarditele,“ ütles Maaväe Staabi operatiivosakonna ülem major Jaak Mee.
Pataljoni hindamisel kasutati NATO hindamissüsteemi CREVAL, mille alusel hinnatakse kõiki NATO jalaväepataljone. Positiivne hinnang annab Balti pataljonile õiguse osaleda NATO reageerimisjõudude NRF koosseisus.
Õppuse hindamist vaatlevad NATO esindajatena kolonelleitnant Karel Schuch ja major Eugenijus Lastauskas NATO maavägede staabist Heidelbergis.
Baltic Eagle jätkub laskeharjutusega Adaži polügoonil.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 192 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.
Pataljoni ülema asetäitja on Eesti ohvitser major Rain Jano, pataljoni ülem on Leedu ohvitser kolonelleitnant Remigijus Baltrenas. Õppusel osaleb pea 1000 kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust.
2. -17. juunini korraldatava õppuse eesmärgiks on saavutada Balti jalaväepataljoni koostöövõime ja kontrollida väeüksuse valmisolekut. Eelnevalt on kolme Balti riigi üksused läbinud hindamise rahvuslikul tasandil, pataljoni staap on harjutanud koostööd mitmetel koostööharjutustel.