Ajakirja tegevtoimetaja major Ivar Jõesaare sõnul on ajakirja eesmärk pakkuda jätkuvalt sisukaid lugusid ja olla suunanäitaja riigikaitse teemadel. „Võiksime tänagi nõustuda Sõduri vaimse isa kindralmajor Jaan Sootsi mõttearendusega, et sellist häälekandjat vajab sõjavägi sõjaväe vajaduste tutvustamiseks riigi tsiviilühiskonnale ning sõjateaduse edendamiseks sõjaväelaste endi seas,“ ütles major Jõesaar.
Esimene Sõduri number ilmus nädalakirjana kaheksal leheküljel. Selles leidus väljavõtteid sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käskudest, samuti pikem lugu ülemjuhataja võimupiiridest. Veel andis Sõdur ülevaate seisukorrast väerindel ning kajastas muudes väljaannetes ilmunud lugusid sõjaväelistes küsimustes. Lehes ilmus ka üleskutse sõjakaartide kogumiseks ning hulgaliselt välisuudiseid.
Ajakirja ülesandeks oli 1919. aastal pakkuda lugejale teadmiseks päevakäskusid ja korraldusi, mis olid vajalikud laiemale lugejaskonnale kui ka laiendada sõjaväelaste seas sõjateadust ja anda võimalust sõjaväe korralduste ja nende kavatsuste üle mõtteid vahetada. Toimetuse hinnangul oli kõige raskem ülesanne sõjateaduse laiendamine, kuna Eestis oli toona vähe sõjateadlasi. Ajakiri deklareeris ka oma poliitilist sõltumatust päevapoliitilistes küsimustes. Nädalakirja väljaandja oli kindralstaabi (sõjavägede staabi) kuues osakond.
Sõdurit saab veebis lugeda siit.