Jalaväepataljoni C-kompanii miinipildurid kirjeldasid oma elu-olu, kuidas looduse keskel inimese kombel hakkama saada.
Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis väljaõppe läbinud kolm meest rääkisid lähemalt elamistingimustest, söömisvõimalustest ja hügieenist Kevadtormil.
Suurema osa ajast ööbivad miinipildurid telkides, kus on mõeldud ruumi kümnele isikule. Vahel tuleb ette ka olukordi, kus telgi püstitamiseks ei jää aega või pole vajadust, mistõttu tuleb magada telkmantli all. Igal hommikul on äratus kell kuus, sellele järgneb seljakottide ja telkide pakkimine. Kui on teada, et paiknemisalale jäädakse pikemaks ajaks, jäetakse „elamud“ püsti.
Ajateenijate jaoks ei ole vahet, et peab telki lahti-kokku pakkima, sest seda on nad saanud piisavalt harjutada. Ikkagi eelistatakse telgis magada, sest seal on rohkem ruumi. Kümnekohalises telgis magab korraga seitse-kaheksa meest. Öösel ei hakka kellelgi külm samuti, sest ahju köetakse. Pigem tekib vastupidine olukord, kus soojenevate ilmadega võib telgis ööbimine palavaks muutuda. „Mida soojemaks ilmad lähevad, seda suurema tõenäosusega magame telkmantlite all,“ ütles nooremseersant Risto Viherpuu. „Kuuma ilmaga on pibide (telkmantlite toim.) all isegi parem magada,“ lisas ta.
Toitu jätkub
Väliõppustel viibivatele ajateenijatele on ette nähtud kolm toidukorda, millest hommiku- ja lõunasöök valmistatakse kuivtoidupakkides leitavast ning õhtul saab sooja toitu.
Sõdurid ütlevad, et toit on hea, kuid muutub liiga ühekülgseks. Peamiselt süüakse kartuliputru, nuudleid, eri konserve (kana- ja veiseliha, ananassid) ja küpsiseid. Hommikuti saab endale lubada putru ja kohvi. „Üldiselt on kõht kogu aeg täis. Tavaliselt on süda isegi paha, sest söön nii palju,“ ütles reamees Mario „Mäff“ Veliste.
„Nälga ei jää, NATO-pakid (kuivtoidupakid toim.) on enam-vähem normaalsed,“ lisas kapral Kristjan Saar. Ta ütles, et nende pakid on kokku pandud poest ostetavast konservidest ja muust vajalikust, mistõttu rippkilekotis jagatavad isetehtud toiduratsioonid maitsevad samuti hästi. Vahet pole, kas söömishetkel ollakse laagris või positsioonidel, kellelgi kõht tühjaks ei jää.
Meedikud aitavad hügieeniga
Kapral Saare sõnul jõuab alati pesta käed, näo ja hambad. Parameedikud soovitasid meestel endalt puuke kontrollida ning kere puhtaks pesta. Seetõttu võimaldati võitlejatel teisipäeval järve sulistama minna. Sama päeva õhtul seadsid ajateenijad dušikoti üles.
Meditsiinilise abi kohta pärides selgus, et kohapealne parameedik teeb oma tööd väga pädevalt. Kui midagi peaks otsa saama, jääb alles võimalus rühmaparameedikuga läbi rääkida ning vajadusel puuduolev juurde tellida.
Meelelahutus
Miinipildurid on harjunud pikkade ootamistega, sest seda on harjutatud mitu kuu. Küsides, mida siis nii-öelda vaba ajaga peale hakatakse, vastas reamees Veliste humoorikalt: „Magan.“ Tegelikkuses võtavad nii mitmedki endale kaasa raamatu, usinamad nikeradavad puidust erinevaid asju.
Näiteks autojuht kapral Günter Heinmets valmistas enne Kevadtormile eelnenud õppust metsas olles laua ja kaks pinki, mis muutusid üsna pea huviobjektiks ka ülemate seas. Nüüd muutus kaartide mängimine, märkmete tegemine ja söömine mugavamaks kui varem. Meeste elu metsas ei tundugi enam nii hull, tuleb olla aktiivne ning ise oma elamistingimused mugavamaks muuta.
Ken Rohelaan