Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt läbiviidava iga-aastase ajateenijate kompleksuuringu tulemused näitavad, et viimase nelja aasta jooksul on ajateenijate rahulolu teenistuse ja väljaõppega kasvanud. Samuti selgub, et ajateenistuse jooksul süveneb ajateenistuses noorte veendumus, et inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja ning igaühe käekäik sõltub vähem välistest teguritest.
Aruandes võetakse vaatluse alla erinevad teemad nagu teenistuskutsete erinevused, kehaline võimekus, ajateenijate vaade ülematele ja väljaõppele, ajateenija riigikaitseliste hoiakute seos perekondliku militaarpärandiga ehk isa ajateenistuse läbimisega ning analüüsitakse ka ajateenijate enesetaju seoseid teenistuse läbimisega. Aruande annab ka ülevaate teemadest, mis võimaldavad tulevikus tagada reservväelaste efektiivsema ja kvaliteetsema väljaõppe.
Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor ja uurimisrühma juht Kairi Kasearu tõstab olulise uurimistulemusena esile teenistuskutsete vaheliste erinevuste võimendumise. Ajateenijate sotsiaaldemograafiline ja hoiakuline profiil järjest enam erineb teenistuskutsete lõikes. Juulikutse ajateenijad on keskmiselt kõige nooremad ja nende seas on enim isikliku avalduse alusel teenistusse astujaid, mis omakorda tingib kutsete erisused riigikaitselistes hoiakutes. Näiteks hindavad juulikutse ajateenijad oma sõjalisi oskusi paremaks kui oktoobrikutse ja talvise kutse ajateenijad. Kui kutsete koosseisud vastavalt ajateenijate vanusele, haridustasemele ja kodusele keelele oleks täpselt ühesugused, siis oktoobrikutse ajateenijad hindaksid ikkagi oma sõjaliste ülesannete täitmise võimekust madalamaks kui juulikutse läbinud. Teisisõnu, talvine ja juulikutse paistavad silma suurema efektiivsusega, mille taga võib olla nii pikem teenistusaeg (11 kuud võrreldes oktoobrikutse 8 kuuga) või oktoobrikutse ajateenijate profiil – lühemat teenistusaega kipuvad valima madala panustamisvalmidusega noored.
Aruandest selgub ka, et viimase nelja aasta jooksul on rahulolu teenistuse ja väljaõppega kasvanud, kuid ülematega rahulolu on jäänud suhteliselt samale tasemele. Rahulolu omakorda ei sõltu üksnes sellest, mis ajateenistuses tegelikult toimus, vaid olulisel määral ka sellest, milline oli motivatsioon ajateenistuse läbimiseks või milliste tunnetega ajateenistusse tuldi. Kõige enam on ajateenijad rahul sportimisvõimaluste, elamistingimuste, toitlustamise ja suhetega kaasajateenijatega. Üleüldiselt on kogu teenistusega rahul veidi üle poolte ajateenijatest (54%).
Veel näitavad uuringu tulemused, et ajateenistuse alguses läbib kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) iga kolmas-neljas ajateenija. Sõduri baaskursuse (SBK) lõpu poole sooritatud testi läbinute osa ulatub 60% juurde, kuid ajateenistuse lõpus testi positiivselt sooritanute protsendiline osakaal veidi langeb. Ligilähedaselt saavutatakse SBK lõpuks KVKT järgi kehaline võimekus, millega ajateenija läheb reservi.
Militaarpärandi perekondliku edasikandumise osas selgub, et vastajad, kelle isad on ajateenistuse läbinud, omavad positiivsemaid hoiakuid ajateenistuse ja riigikaitse suhtes võrreldes nende vastajatega, kelle isad ei ole teenistust läbinud või kellel puudub oma isa ajateenistuse läbimise kohta teadmine.
Kontrollkese (locus of control) on psühholoogia valdkonnast pärit mõiste, mille kaudu selgitatakse seda, kuivõrd inimene usub, et ta suudab oma elus toimuvat mõjutada (sisemine kontrollkese) või on tema elus toimuv mõjutatud väliste tegurite poolt nagu õnn või juhused (väline kontrollkese). Uuringutulemused näitavad, et ajateenistuse jooksul toimub nihe sisemise kontrollkeskme suunas, mis viitab süvenevale veendumusele, et inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja ning igaühe käekäik sõltub vähem välistest teguritest. Tugeva sisemise kontrollkeskmega ajateenijad on enesekindlamad teenistuse läbimise osas ning tunnevad suuremat huvi juhtimisalaste väljakutsete vastu, soovides teistest enam läbida erialakursuse nooremallohvitserikursusel. Nad on teenistuskogemusega rahulolevamad kui mõõduka või tugeva välise kontrollkeskmega ajateenijad. Samuti pidasid nad väljaõpet kaks korda sagedamini jõukohaseks ja huvitavaks ning nad mõistsid paremini oma ülesandeid ja rolli meeskonnas.
Aruanne tugineb 2023.–2024. aasta ajateenijate küsitlustulemustele. Uurimisrühm tänab kõiki, kes uuringus osalesid ja andsid sellega olulise panuse riigikaitse olukorra kaardistamisesse.
Alates 2016. aastast on Kaitseväe Akadeemia koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga läbi viinud Kaitseväe inimvara kompleksuuringut. Selle peamine eesmärk on süstemaatiliselt koguda ja analüüsida ajateenistuses olijate ning õppustele kutsutute arvamusi ja hoiakuid, et tagada väljaõppe parem korraldus, tõhustada juhtimist ning arendada laiemalt kaitsevaldkonda.
Kaitseväe inimvara kompleksuuringute raportitega saab tutvuda Kaitseväe Akadeemia kodulehel.
