Reservohvitseride baaskursus toimub 2014. aastal lahingukoolis ja selle kestus on kaheksa õppenädalat, mis on jagatud neljaks mooduliks. Iga mooduli kestvus on kümme päeva. Kursusele saab kandideerida 1. veebruarini 2014.
Kursuse eesmärk on reservohvitseri sõjaväelise hariduse andmine riigikaitseliselt oluliste erialade spetsialistidele ning luua eeldused edasiseks väljaõppeks täienduskursuste ning reservõppekogunemiste kaudu erialaohvitserina või rühmaülemana.
Riigikaitse arengukava 2013-2022 näeb ette eeloleval kümnendil Eesti sõjalise kaitsevõime olulise kasvu. Aastaks 2022 kasvab põhivalmidus- ja täiendreserv praeguselt 60 000 inimeselt 90 000 inimeseni. Kuivõrd arengukava peamine juhtmõte on reaalsete ning vajadusel kiirelt reageerida suutvate üksuste tootmine, siis sellega kaasneb 30% reservi tõus, mis omakorda toob endaga kaasa surve targa ja hästi väljaõpetatud ohvitserkonna olemasolule (reservis) ja nende paigutumisele sõjaaja struktuuridesse.
Esimesed vabatahtlike reservohvitseride kursused korraldasid toonased isamaaliste ja militaarhuvidega ühiskondlikult aktiivsed mehed taasiseseisvunud Eestis 1997. aastal. Aastatega on kursuse läbinud ja ohvitseriseisusesse tõusnud paljudelt erinevatelt elualadelt tuntud ja lugupeetud inimesed – Neinar Seli, Elmar Vaher, Ilmar Raag, Raivo E. Tamm ja teised.