Leedus, Šiauliai lennubaasis aset leidnud rotatsiooni üleandmistseremoonial osales teiste seas NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Frank Gorenc, kes ühtlasi vastutab Euroopas paiknevate USA õhujõudude tegevuse eest. Eesti õhuväge esindasid õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge ning õhuseiredivisjoni ülem major Hardi Lämmergas.
Tänaseks on Balti riikide õhuturbes osalenud neljateistkümne riigi lennukid. Oma valmisolekust missioonil osaleda on teatanud Ungari ja Itaalia. Baltimaad pole ainus õhuruum, mida turvavad teised NATO liikmesriigid. Nii näiteks kaitseb Belgia õhuvägi Luksemburgi õhuruumi ning Itaalia vastutab Sloveenia ja Albaania õhuruumi eest.
Islandi õhuturbes osalevad lisaks NATO liikmesriikidele ka alliansi partnerriigid Soome ja Rootsi. Eesti õhuvägi on panustanud Islandi õhuturbemissiooni sihitusohvitseridega.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO nn targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. Balti riikide õhuturbes osalevad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Kaks hävitajat on ööpäevaringselt 365 päeva aastas pidevas valmisolekus.