1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul pole võimatu, et osad pakutud ideedest ka reaalsuseks saavad. „Kunstiakadeemia tudengid esitasid mitmeid ettepanekuid, kuidas Tapa linnakut saaks arhitektuuriliste lahenduste abil teenistujasõbralikumaks muuta. Mõned plaanid olid üsna lennukad, kuid osad ka väga praktilised ja lihtsate vahenditega teostatavad,“ ütles kolonelleitnant Palm.
1. jalaväebrigaadi ja Eesti Kunstiakadeemia koostööprojekti eesmärk oli anda tudengitele võimalus tutvuda nii Tapa uue kui vana linnakuga, misjärel valmis üliõpilaste visioon sellest, kuidas olemasolevat keskkonda saaks arhitektuuriliste, linnaehituslike ja maastikukujunduslike lahenduste kaudu paremaks muuta.
Kaks päeva kestnud projektis osales 15 Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala neljanda kursuse tudengit, kelle tööd juhendasid kaks õppejõudu.
Tapa linnakule pandi alus pärast Vabadussõda, kui Tapa mõisa paigutati sõjas võidukalt tegutsenud soomusrongid nr. 3 ja Kapten Irv. 1. augustil 1923 formeeriti nendest 1. soomusrongirügement. 1939. aastal võttis Tapal asunud taristu üle Punaarmee, alustades samal aastal sõjaväelennuvälja rajamist. Kaitseväe üksused asuvad Tapal 1994. aastast, kui moodustati suurtükipataljon, pioneeripataljon ja õhutõrjepataljon.