Balti riikide vanemallohvitserid süvendasid juuni keskel Lätis Cesises Balti riikide II allohvitseride seminaril regionaalset koostööd ning kavatsevad laiendada seminari haaret, kaasates sellesse ka Skandinaavia riikide partnerid.
„Selleaastane seminar oli Läti kaitseväe poolt korraldatud väga professionaalselt ja sisult suunatud teemadele, mis allohvitsere huvitavad,“ ütles maaväe allohvitseride foorumi esindaja staabiveebel Hannes Vaalmets. „Saime Leedu ja Läti kaitsevägede arengute näol taustsüsteemi Eesti allohvitseride olukorra hindamiseks, luua kasulikke kontakte ja teineteisega kogemusi jagada. Olen seminari tulemustega rahul ja leian, et selline kogemuste vahetamine on parim viis üksteiselt õppida.“
Eesti, Läti ja Leedu allohvitserid tutvustasid seminaril oma riigi kaitseväge ning sõdureid ja allohvitsere puudutavaid teemasid nagu missioonieelne treening, karjäärimudelid, baas- ja erialatreening, relvajõudude põhiväärtused ning nende praktiline rakendamine. Selliste esitluste sihiks oli võrdlusmomendi loomine teenistust reguleerivates tingimustes ühisosa leidmiseks Balti riikidele temaatilistes probleemides, kust saaks alata lahendite otsimine ühistele probleemidele.
Eesti vanemallohvitseride grupile pakkus enim huvi Leedu esindajate esitlus allohvitseride 2011. aastal rakenduvast karjäärimudelist, milles on erineva auastmesüsteemi läbi eritletud rivi- ja erialaallohvitseride karjäärimudelid.
Seekordsel seminaril osalesid seitse Eesti vanemallohvitseri maa- ja mereväest ning Staabi- ja Sidepataljonist, kes avaldasid peale koostööseminari austust Läti vabastamisel langenud Eesti kaitseväelastele Cesise (ajalooliselt Võnnu) keskuses.
Balti riikide allohvitseride seminari eesmärgiks on ühendada kolme Balti riigi allohvitserkonda, leida ühistele sõdureid ja allohvitsere puudutavatele probleemidele lahendusi, vahetada kogemusi, õppida üksteiselt ja leida uusi väljundeid regionaalse koostöö arendamiseks. Ühisseminari traditsioon sai alguse eelmisel aastal Vilniusest Leedust ning viidi seekord läbi Läti kaitseväe poolt.
Analoogsete regionaalsete allohvitseride korpuse vaheliste koostööprojektide tava on globaalses mastaabis laialt levinud. Nii näiteks on Vaikse ookeani basseinis liitunud allohvitseridevaheliseks koostööks 16 riiki ja viimastel aastatel on hoogu saanud Balkani maade koostöö, mis lisaks vanemallohvitseride regulaarsetele kokkusaamistele kandus kiiresti üle ka instruktorite ja koolitatavate vahetusele.
Peale kahepäevase tiheda programmi läbimist lepiti kokku, et järgmisel aastal korraldatakse Balti riikide allohvitseride seminar Tartus. Balti allohvitseride Tartu seminar tõotab kujuneda ajalooliseks, kuna järgmiseks aastaks on planeeritud laiendada seminari haaret, kaasates sellesse ka Skandinaavia partnerid Soome, Rootsi, Norra ja Taani. Kuna Norra, Rootsi ja Soome on liikumas professionaalse allohvitseride korpuse suunas, on neil Balti riikide vastavast kogemusest loodetavasti ka õppida.