Balti riikide kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee kinnitas täna Pärnus korralisel töökohtumisel omavahelise koostööplaani ning arutas NATOsse integreerumise protsessi.
“Balti riikide kaitsevägede esmaülesanne on käesoleval hetkel NATO liikmelisuse saavutamine,” ütles Eesti kaitseväe juhtaja viitseadmiral Tamo Kõuts.
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Läti kaitseväe juhataja kontradmiral Gaidis Andrejs Zeibots ja Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Jonas Kronkaitis allkirjastasid järgmise aasta koostööplaani, arutasid tulevasi koostööplaane NATO raames ning jagasid kogemusi NATOsse integreerumisprotsessist.
Kohtumisel saadi ülevaade maavägede edasise koostöö kontseptsioonist, mille alusel on edaspidi plaanis ühised õppused.
Õhuvägede edasine koostöö seondub eelkõige ühise õhuseiresüsteemi BALTNET edasiarendamisega ning integreerumisega õhuseiresüsteemi NATINEADS. Samuti uuritakse õhuruumide ühise kontrolli teostamise võimalusi.
Merevägede osas jätkub koostöö Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON raames, kiideti heaks BALTRON’i 2004. aasta tegevusplaan.
Ühise projektina jätkub ka Balti Kaitsekolledži BALTDEFCOL arendamine, plaanis on kaasata projekti kolledži õppuritena üha rohkem riike.
Koostöö osas Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpusega tõdeti, et on vaja tihendada kontakte ning lähimaks eesmärgiks on muuta kontaktohvitseride staatus korpuse staabis staabiohvitseride staatuseks.
Lisaks käimasolevatele ühistele kaitsealastele koostööprojektidele arutati ka lõppenud koostööprojektist BALTBAT saadud kogemuste jagamist Kazahstanile ja Uzbekistanile.
Balti sõjaline komitee kohtub reeglina kaks korda aastas, lisaks töökohtumistele arutavad kaitsevägede juhid koostööküsimusi ka igapäevaselt suheldes.