Neljapäeval ja reedel Valgamaal Leigo talus kogunenud Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee kinnitas Balti riikide ühisprojektide arengukavad.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots sai koos Läti kolleegi brigaadikindral Juris Maklakovsi ja Leedu kolleegi kindralmajor Valdas Tutkusega ülevaate Balti riikide ühiste kaitsealaste projektide hetkeolukorra üle ning langetasid otsuseid projektide edasiste arengusuundade üle.
Balti sõjaline komitee kinnitas NATO kiirreageerimisüksuse NRF (NATO Response Force) tarvis 2010. aastaks lahinguvõime saavutava ühise jalaväepataljoni üldise struktuuri ning kinnitasid pataljoni arendamise tegevusplaani.
Kaitseväe juhatajad otsustasid jätkata Balti kaitsejõudude ühist tegevust õhuturbevõimekuse tagamiseks ning paluda NATO praeguse õhuturbelahenduse jätkumist vähemalt kuni aastani 2018.
Eesti mereväe staabi ülem kaptenmajor Ahti Piirimägi tutvustas kolme riigi kaitseväe juhatajatele Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRONi eelmise aasta tegevusi ning selleks aastaks planeeritud üritusi. Kaitseväe juhatajad otsustasid määrata BALTRONi uueks ülemaks alates juulikuust Eest mereväe vanemleitnant Andrei Leiti.
Samuti tutvusid kaitseväe juhatajad Balti Kaitsekolledži tulevase võimalike struktuuri ja pikaajaliste arenguplaanidega ning täpsustasid kooli eelarveküsimusi.
Balti sõjaline komitee otsustas ka luua kolme riigi ühine töögrupp uurimaks võimalusi ühiste õhuseireradarite hankeks.
Balti sõjaline komitee kohtub kaks korda aastas. Järgmisel korral koguneb komitee sügisel Lätis.