Balti Sõjaline Komitee vaatas mööda võimalikest erimeelsustest ning keskendus tänasel kohtumisel koostööle, et senisest häälekamalt rääkida kaasa EL-i ja NATO sõjalise kaitse korraldamisel ning kaitsta Balti piirkonna julgeolekuhuve.
“Arusaadavalt on Eestil, Lätil ja Leedul oma rahvuslikud huvid ja rahvuslikud sõjalised huvid sealhulgas,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Valdas Tutkusega ts pärast Sõjalise Komitee istungi protokolli allakirjutamist. “Sellel kohtumisel keskendusime me sõjaliste huvide ühisosale. Tihe regionaalne koostöö annab meile võimaluse kaitsta ühiselt ja veelgi tõhusalt meie rahvaste sõjalisi huvisid nii NATOs kui ka Euroopa Liidu sõjalises dimensioonis.”
Olles Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslik liige, on kolme Balti riigi sõjaline koostöö admiral Kõutsi sõnul kõigest hoolimata kasulik ning vajalik, sest ühistööst sündiv sünergia võimendab Balti riikide häält ning kaitseb tõhusamalt kolme rahva sõjalisi huve nii EL kui ka NATO sõjalistes komiteedes.
Põhjalikku käsitlemist leidis õhuturve, viitseadmiral Tarmo Kõuts arutas koos oma Läti kolleegi viitseadmiral Gaidis-Andrejs Zeibotsi ja Leedu kolleegi kindralmajor Valdas Tutkusega lahendusi, kuidas muuta kolme Balti riigi õhuruum tõhusamalt jälgitavamaksja kaitstavamaks.
Balti Kaitsekolledžit ootavad ees suured muutused. Kaitseväe juhatajad sõnastasid vajaduse tõsta otsustavalt kursuste kvaliteeti ja selleks kavandatakse korraldada enne põhikursustele astuvatele tulevastele Balti kaitsekolledži kuulajatele taseme ühtlustamise kursuseid.
Kõige edukama ühisprojektina jätkab ühine miinitõrjelaevastik BALTRON.
Kõne all oli ka NATO oivakeskuste loomine ja arendamine Balti riikides. Oivakeskustes (Center of Exellence) luuakse võimekusi, mis on olulised NATO-le ning avatud kõigile NATO liikmetele.
Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti Sõjalise Komitee kohtumine lõpeb Vihterpalu mõisas homme.