Belglased saabuvad Eestisse neljapäeval Lätist kolmes kolonnis, milles on kokku ligi 100 sõidukit, liikudes marsruudil Ikla-Pärnu-Sindi-Paide-Tapa. Plaanide kohaselt alustab esimene kolonn liikumist neljapäeva hommikul ning viimane kolonn peaks saabuma Tapale neljapäeva õhtul.
Belgiast Eestisse saabuva üksuse tuumik põhineb väärika ajalooga Chasseur Ardennais e. „Ardennais´i küttide“ pataljonil. Kokku on üksuses ligikaudu 300 Belgia kaitseväelast ning umbes 100 ühikut lahingutehnikat, nende hulgas Šveitsi päritolu soomustransportöörid Piranha, millest osad on varustatud Spike-tüüpi tankitõrje raketisüsteemidega.
Eestisse saabuvat jalaväeüksust on tugevdatud 120-millimeetriseid miinipildujaid kasutava rühmaga, Leopard Leguaan tüüpi sillatanke kasutava lahingpioneerirühmaga ning logistika, sõjaväepolitsei ja meditsiini toetuselementidega.
Belgia kaitseväelaste kontingent ühineb Tapal Ühendkuningriigi poolt juhitava NATO lahingugrupiga ning osalema erinevatel väljaõppeüritustel ning harjutustel. Sealhulgas on belglastel kavas osaleda ka kevadisel õppusel Kevadtorm.
Belgiat ja Eestit ühendab aastatepikkune kaitsekoostöö. Eesti merevägi on alates 1998. aastast koolitanud oma ohvitsere Belgia-Hollandi miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on alates 2006. aastast ka NATO miinitõrje oivakeskus. Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi panustas 2004. aastal alustatud Balti õhuturbemissiooni, Ämaris paiknesid Belgia õhuväelased esmakordselt 2016. aasta jaanuarist aprillini. 2014. aastast on Belgia kaitseväelased osalenud Kevadtormi õppustel. 2016. aastal ühines Belgia Tallinnas paikneva NATO Küberkaitsekoostöö keskusega.